Ammaanersiornermi Jonathan Motzfeldt-ip oqalugiaataa

20120913 09:27:14
Ammaanersiornermi Jonathan Motzfeldt-ip oqalugiaataa

Inatsisartut Ukiakkut ataatsimiinnerat       UKA 2002/01


Ammaalluni oqalugiaat

Naalakkersuisut Siulittaasuat


Tallimanngorneq 20. september 2002, nal. 11.00






Asasakka Inatsisartunut ilaasortat


Ukiakkut ataatsimiinneq manna ileqquusumik qinersinissaq 2003-mi februaarip 16-iutinnagu pisussaq sioqqullugu inatsisartut ataatsimiinnerisa kingullersaraat. Oqalugiaammi matumani nassuiaateqarfigissavakka qaangerniagassat suut orninnerigut, aammalu Naalakkersuisut qi-nersivimmi matumani pingaarnerutillugit suliniutigisimasaasa inerneri, siullermik Siumup Inuit Ataqatigiillu suleqatigiinneratigut piffissamilu kingullermi Siumup Atassutillu suleqati-giineratigut. Sulineq tamanna aalajangersimasumik sammiveqartuarsimavoq, tassalu innut-taasut suliffeqarfiillu sunniuteqaqataanerulersinneqarnissaannik akisussaaqataanerulersin-neqarnissaannillu - Imminut napatissinnaanerulernissaq anguniarlugu, Naalakkersuisut 2000-imi inuiaqatigiit aaqqissugaanerat pillugu nassuiaataanni takuneqarsinnaasutut.



Aningaasaqarneq


Raajat nunarsuarmi niuerfinni akiisa appasinnerat nunatta aningaasaqarneranut ulorianartorsiortitsivoq. Ukiuni marlunni raajat akii appariartorsimapput. Tamatuma kinguneri sinerissap qanittuani aalisarnermi malugereersimavagut, aammali avataasiutinik aalisarneq akinit sun-nersimaneqarpoq. Pissutsit taamaammata Naalakkersuisuniit inassutigissavarput mianer-sornissaq piviusorsiornissarlu. Naak amerlasuut qineqqusaarneq aallartereeraluaraat eqqar-sarluarnis-saq inassutigissavara. Tassami ataatsimiinnermi matumani aalajangigassagut ukiu-nut tulliuttunut amerlasuunut sunniuteqartussaapput. Nunatta aningaasaqarnikkut piginnaa-saqarnera piviusorsiortumik isigisariaqarparput siunnersuuterpassuit isummerfiginiarnerini.



Kommunit akileraarutitigut isertitaat 2001-imi qaffakkiartorsimapput, maannamuugallartorlu 2002-mut kisitsisit takutippaat qaffakkiartorneq ukioq manna nangeqqittoq. Taamaakkaluartoq kommunit arlallit aningaasaqarniarnerat ilungersunartoqaqaaq. Tamatumunnga pissutaa-voq kommunit ataasiakkaat allanut sanilliullugit taamatut siuariartortigisimanngimmata. Kommunilli akileraarutitigut isertittagaasa naligiissarneqartarneratigut qulakkeerneqarpoq kommunit akileraarutitigut isertitakitsut kommunit pisuunerusut akileraarutitigut isertitta-gaannik pissarseqataasarnerat.



Imaassorinarpoq ajornartorsiutit pingaarutilimmik allamik patsiseqartut: Kommunit aningaa-sartuutaat isertittagaannit sukkanerusumik qaffakkiartorput. Kommunit amerlasuut 2002-mi amigartooruteqarnissaq missingersuutigaat, kommunillu arlallit aningaasaqarniarnerminnik tigoriaannarnillu aningaasaatqarnerminnik aqutsinikkut imatut ajornartorsiortigipput nakku-tigineqarnerat sakkortusisariaqarsimalluni. Ataasiakkaatigut pisariaqarsimavoq kommunit taakkua tigoriaannarnik aningaasaateqarnissaminnut taarsigassarsisinnaanerannut akueri-sariaqarlutik.



Naalakkersuisut sulisullu kattuffii arlallit arlalinnik akissarsiat pillugit isumaqatigiissuteqarsi-mapput ukiuni pingasuni eqqissisimasumik ingerlanissamik kinguneqartumik. Anguniagaq tassaavoq akissarsiat akillu nunanit allanit appasinnerunissaat unammillersinnaassuserput pitsanngorsarumallugu. Isumaqatigiissutitigut nutaatigut tamanna anguneqarpoq.


 


Nukissiornermi angallannermilu akit 2001-imi qaffangaatsiarsimagaluartut 2002-mi juulimi akit pillugit takussutissat kingulliit uppernarsarpaat ukiumut akit qaffakkiartornerata 1 aamma 2 procentip akornanniiginnarnissaat angoqqikkaluttualeripput. Isumaqatigiissutitigut nutaati-gut eqqortinneqarportaaq inuit ataasiakkaat soraarnerussutisiaqalernissamut inuit ileqqaar-nerulernissaannik anguniagaqarnerput. Tamanna pingaaruteqarpoq utoqqalisut amerliar-tuinnartillugit.



Naalakkersuisut 2003-mut aningaasanut inatsisissatut siunnersuutaata aallaavigaa isertitat ikiliartornerat, aammalu siunertarigatsigu naalagaaffimmit ataatsimoortumik tapiissutit isumalluutigiinnarunnaariartornissaat. Nunatta Karsiata aningaasaatai mianersortumik atortariaqarpagut, tassa koruunit isertitagut tamaasa atornaveersaarlugit. 40 mio. kr.-inik sinneqartoornissamik anguniagaq tusaannarlugu annertugaluarpoq, kisianni pissusiviusut imaapput Nunatta Karsiata 100 kr.-inik akiliineri tamaasa taamaallaat koruuni ataaseq sipaagassatut illuartittaripput. Sinneqartoorut taanna iluaqutaassaaq nunatta nunanut allanut akiitsuisa akilersornerannut ukiunilu aggersuni ilungersuutigisariaqakkatsinnut annertuunut tunngatillugu. Ilaatigut akissaqartariaqarpugut utoqqalisut amerliartuinnartut toqqissisimallutik utoqqalinissaannut.



Aningaasaatigut killeqaraluartut Naalakkersuisuniit 2003-mut aningaasanut inatsisissatut siunnersuutitsinni  toqqarsimavarput meeqqat inuusuttullu sullinneqarnerannut 25 mio. kr.-it immikkoortinneqassasut. Tassami Naalakkersuisut siunnersuutigaat meeqqanik inuusuttunillu sullissiviit pioreersut qaavatigut ilaqutariit paasisimasaqarluartunit isumassorneqartarnissaat pilersinneqassasoq. Suliffeqarfiit tunngavissinneqarlutillu sakkussinneqassapput aningaasatigut missingersuutit malikkuminarnerulersillugit. Tamatuma saniatigut Naalakkersuisut akis-sarsiatigut isumaqatigiissuteqarsimapput isumaginniffinni sulisuusut akissarsiaat naapertuut-tumik qaffanneqarsinnaalersillugit, pissutigalugu meeqqat inuusuttullu assigiinngitsunik pissuteqarlutik peroriartornerminni atugarisamikkut ajornartorsiuteqarsimasut sullinneranni suleqataasut taakkua nersortarialimmik sulimmata.



Inuiaqatigiit aaqqissugaanerat eqqarsaatigalugu naalakkersuinikkut ingerlatsineq


Ukiut marluk matuma siornatigut oqaluttarfimmit maanngaanniit inuiaqatigiit aaqqissugaanerat pillugu iliuusissatut naalakkersuisut pilersaarutaat saqqummiuppara. Illernit aqqutissavut malippagut. Suliniutissat taamanikkut ilimasaarutigineqartut amerlanersaat maanna naammas-sineqareerput.


Inuussutissarsiutinik ingerlataqartut kattuffiillu naleqqussaanissaq pillugu suliami peqataasi-masut Naalakkersuisut saqummiussaat iluatinnarluartutut tigusimavaat. Naalakkersuisut Royal Arctic Line ingerlatseqatigiiffiullu sullitarinerusai peqatigalugit nalilersorpaat imaa-tigut usinik angallassinikkut allannguutit qanoq kinguneqarsimanersut. Naalakkersuisut usinik angallassinermi akigititat nalerisarneqarsinnaanerannut eqqarsaataanni misissuinerit tamakkua inerneri ilaassapput. Naalakkersuisut amerlanerusunik misilittagaqalernissaq kissaatigaat, taamaattumillu siunnersuutigalugu usinik angallassinermi akit assigiissunissaannut akileraaru-tip atorunnaarsitaanissaa ukiumik ataatsimik kinguartinneqassasoq, 2004-mi januaarip ulluisa aallaqqaataanni atulersussanngorlugu.



Naalakkersuisut sulissutigiuarpaat aktiaateqarluni ingerlatseqatigiiffiit Namminersornerullutik Oqartussanit pigineqartut sapinngisamik annerpaamik namminersortunut pigisassanngor-tinneqarsinnaanerat. Taamaattorli erseqqissaneqassaaq Naalakkersuisut isigimasaat tassaan-naanngimmata ingerlatseqatigiiffiit ingerlanneqarnerat, aningaasatigut suliniutaat ineriar-tornermullu periarfissaat. Siulersuisunut ilaasortat ulluinnarnilu aqutsisuusut inuiaqatigiit sinnerlugit pisortat aningaasaliissutaat amerlasuut aqutaraat taamalu soorunami annertuumik piumasaqarfigineqarlutik.



Inuit sulisullu nuttarsinnaanerat


Isumaqartoqarpoq Naalakkersuisut sulisussat allanut nuttarsinnaanerat siunertaralugu siun-nersuuteqarnerminni anguniaraat nunaqarfiit inuerusarnissaat. Allat isumaqarput aaqqissuus-sinikkut tamatumuuna inissaaleqisut eqqorneqartussaasut. Taakkuali arlaannaalluunniit ilu-muunngilaq. Allanut nuussinnaanissamik saqqummiussami pineqarpoq kommunit aalajanger-simasunik piginnaasalinnik sulisussaaleqisut allaninngaaniit sulisussarsiorsinnaanissaat. Ila-qutariit nuukkusuttut sumiiffimmilu nutaami sulerusuttut nutsernermut aningaasartuutaannit inissaqarnermillu akornuserneqartariaqanngillat. Tassalu siunertaavoq suliffeqarnerup ataasiu-lernissaata pilersinnissaa, taamaaliornikkullu inuit isumalluutigisatta atorluarneqarnerulernissaat. Aaqqissuussineq nammineq piumassutsimik atorneqassaaq tikisitanillu sulisoqartaria-qarneq annikillisissinnaallugu. Immikkoortinneqassanngillat illoqarfimmi nunaqarfimmi-luunniit najugaqartut, suliffissaqannginnersut sulisuunersulluunniit, imaluunniit kisimiittuu-neq ilaqutaqarnerluunniit apeqqutaassanatik.



Aaqqissuussinikkut kommunimi inissarsiortut appasinnerusumik inissisimalissanngillat, kom-munili ersarissumik iluaquserneqassaaq: Sulisorisaq pitsaasoq piumassuseqarluartorlu ator-fimmi inuttalerneqarsinnaanngikkaluami inissinneqartoq, aammalu pisortaniit tapiissuteqartoqassalluni kommunip illuutaasa amerlinissaannut. Aaqqissuussinermi immikkuualuttut maan-na sukumiinerusumik sulissutigineqarput. Aqqissuussinerup sukumiinerusumik ilusilersorne-qarnerani soorunami kommunit suliffeqarnermilu illuatungeriit peqataatinneqassapput.



Ineqarnermut tunngasut


Inatsisartut inatsisinik ineqarnermut tunngasunik arlalinnik akuersissuteqarsimapput. Suliniu-titigut tamakkunatigut ineqarnermut tunngasut eqaallisarniarneqarput, maannangaarlu sulini-utit kinguneqalereersimagunarput. Ineqarnermut akiliuteqartarnerup nutartigaaneratigut innut-taasut isertitarissaartut ineqarnermut akiliutaat aningaasartuuterpianut naleqqunnerulersimapput. Tamatuma peqatigisaanik ineqarnermut akiliummut tapiissutit pissakinnerusunut tunnga-tillugu pitsanngortinneqarput. Pissarissaartunut tunngatillugu tamatuma kinguneraa pisortanit pigineqartumi ineqarnerup pitsaaqutai ikilimmata. Taamaattumik Naalakkersuisut naatsorsuu-tigaat innuttaasut taakkua ilaasa isertitamik ilai atussagaat namminerisamik initaarnissap ani-ngaasalernissaanut. Taamaaliornikkut pisortat inissiaataat innuttaasumut utaqqisuniittumut atugassanngortinneqarsimalerlutik.



Naalakkersuisut pilersaarutigaat ineqartut oqartussaaqataanerata ineriartortinnissaa. Ineqartut ineqarfimminni pissutsinut sunniuteqaqataasut aamma paarilluarnissaanut akisussaaqataasutut misigisimanerulersarput. Piffissap ingerlanerani najugaqaqatigiiffiit amerlasuut nammineernissartik kissaatigilissavaat attartortut attartukkaminnik pisineratigut. Piginneqatigiilluni illuu-teqarnermut atatillugu qiimmaallannartuuvoq takullugu innuttaasut qanoq amerlatigisut taa-matut ineqarneq katersuuffigineraat. Ineriartorneq tamanna sukkatsisarumallugu Inatsisartut upernaaq inatsimmut allannguut akueraat piginneqatigiilluni illuliornissamut piumasaasut eqaannerulersillugit.



10/40/50 atorlugu aaqqissuussinermik taaneqartartoq illoqarfinni pigisanik aalaakkaasunik qulernaveeqqusiussilluni taarsigassarsisarneq atorlugu aningaasaliiffigineqarsinnaasuni neqe-roorutitsialaavoq. Inuiaqatigiinnut tamanut iluaqutaavoq suliffeqarfiit maannakkut inissanik sananissamut aningaasalersorneqarsinnaalermata, piumasaajunnaarlunilu ilaqutariinnut ataasiakkaaginnarnut illuliortoqarnissaa. Naalakkersuisut inissat amerlisartuarnissaat sulissu-tiginiarpaat inissaaleqiffiunerpaanilu immikkut suliniuteqarnissaq siunniullugu.



Illuliortiterneq sanaartornerlu


Naalakkersuisut nutaanik suleriaasiliorsimapput illuliortiternerup sanaartornerullu pilersaaru-siorneqartarnerat 1. januar 2002-miit pitsanngortinniarlugu. Siunissami pilersaarutit nutaat tamarmik misissoqqissaarneqaqqaartassapput naalakkersuinikkut isummerfigineqannginnerminni. Taamatut pitsanngorsaaneq illuliortiternermilu ilungersuuteqarnerulernikkut takune-qarsinnaassaaq,  naatsorsuutigaarpullu tamanna pisinnaassasoq 2003-miilli. Aamma periarfis-sinneqarsimavoq kommunit ataasiakkaat Namminersornerullutillu Oqartussat immikkut ittu-mik isumaqatigiissuteqarsinnaanerat. Tamatumani siunertarineqarpoq sanaartornerup ataqati-giiaarnissaa, tamatumalu peqatigisaanik kommunit sunniuteqarnerulernissaata qulakkeernissaa.



Naalakkersuisut ineqarnermut tunngasuni inatsisitigut suliniutinik arlalinnik saqqummiussa-qarput, taakkualu tamarmik siunertaraat innuttaasut ataasiakkaat atugarisaasa pitsaanerulernissaat. Assersuutigalugu siunnersuutit ilagaat illuliornermut taarsigassarsiat akilersorneqarfissaata sivitsornissaa. Siunnersuummi allami pineqarpoq ineqarnermut akiliutip naatsorsor-neqarnerani kvadratmeterimut akiliutip qummut killilerneqarnissaa. A/S INI-p siunissami isu-maginerulissavai inissianik aqutsineq aserfallatsaaliinerlu, kommunillu nammineersinnaa-nerulissapput kiap sanatitsisuuneq isumagissaneraa toqqassallugu.



Attaveqarneq pilersuinerlu


Naalakkersuisut timmisartut atorlugit angallassineq pillugu nassuiaataanni inuiaqatigiit ataat-simut isigalugit angallannikkut periarfissat arlallit eqqartorpagut. Ilulissani Nuummilu mittar-fiit tallinerisigut periarfissaqalissaaq timmisartut nutaaliaasut akikinnerusullu atorlugit ornit-takkat tikikulaarneqarnerusut orninneqarsinnaalernissaat. Tamatumunnga atatillugu misissor-neqassaaq Qaqortoq iluaqutaasumik suluusalinnik timmisartuussiviusartunut ilanngunneqar-sinnaanersoq. Ornittakkat tikikkajunneqannginnerusut timmisartunit minnerusunit isumagine-qarsinnaanerat misissorneqassaaq. Taamaaliornikkut mittarfiit ingerlanneqarneratigut sipaa-ruteqartoqarsinnaavoq. Tamatuma peqatigisaanik mittarfinnut takinerusunut aningaasaliis-sutissat annertuut pinngitsoorneqarsinnaapput, Dash 7-it ingerlanneqarnerat akisuallaalerpat. Naalakkersuisut siunertarinngilaat ataatsimiinnermi matumani angallannermut tunngasut inaarutaasumik aalajangiiffigineqarnissaat, pissutigalugu pissutsit arlallit suli qulaajarneqaq-qaartussaammata.



Naalakkersuisut suliniutigilersimavaat nalunaarasuartaatitigut attaveqarnerup ilaata nammi-nersortunit ingerlanneqalersinnaanissaa. Tamatumani siunertaavoq suliffeqarfiit paasissutissiisarnermut teknologimik attaveqarnermillu suliaqartut periarfissikkumallugit attaveqaatinik tamanik nioqquteqarnissaannut. Pissanganassaaq takussallugu suliniutit taakkua suliffeqarfiit paasissutissiisarnermut teknologimik sammisaqartut niuertullu allat pissanganartunik niuerfis-sarsisinnaassaneraat. Tele Greenland nalunaarasuartaatitigut attaveqarmut tassungalu atatillu-gu atortunut kisermaassisuujuassaaq pilersuisussaatitaallunilu.



Naalakkersuisut sulissutigaat nukissamik imminut pilersornerulersinnaalernissarput, tamatu-malu peqatigisaanik CO2-mik annikinnerusumik aniatitsilersinnaaneq. Misissuinerit arlallit takutippaat Qorlortorsuarmi ermup nukinganit innaallagissiorfiliorneq aningaasanut avata-ngiisinullu tunngatillugu soqutiginartuusoq. Taamaattumik Naalakkersuisut 2003-mut ani-ngaasanut inatsisissatut siunnersuumminni ilaatippaat ermup nukinganit innaallagissiorfiliornissaq pillugu siunnersuut innaallagissamik Narsamik Qaqortumillu pilersuisinnaasoq. Naalakkersuisut siunnersuutigaat sanaartornera 2003-mi aallarteriissasoq.



Inuussutissarsiutinik siuarsaaneq


Naalakkersuisut toqqartumik siunertalimmik sulissutigaat inuussutissarsiornerup siumut ingerlasup tunngavissaasa pitsanngorsarnissaat inuiaqatigiit aningaasalersugaanerannut peqa-taanerulersikkumallugu. Upernaakkut ataatsimiinnermi Naalakkersuisut inuussutissarsiornerup siuarsagaanissaa pillugu nassuiaataat taperserneqarpoq, maannalu suliniutit timitallit ar-lallit aallartissimavagut. Assersuutissat ilagaat Naalakkersuisut ataatsimiinnermi matumani siunnersuutgimmassuk aktiaateqarluni ingerlatseqatigiiffiit piginneqataassuteqarlunilu inger-latseqatigiiffiit pillugit inatsisit ullutsinnut naleqqussarneqarnissaat. Ataatsimiinermi tullermi aamma Inatsisartunut saqqummiunneqassapput inuussutissarsiornermik aningaasalersuineq pillugu inatsisit nioqqusiallu illersorneqarnissaat pillugu inatsisit ullutsinnut naleqqussarnissaat pillugit siunnersuutit. Naalakkersuisut KANUKOKA peqatigalugu suliaraat kommunit inuussutissasiornikkut akuliusimanerata nutarterneqarnissaa pillugu siunnersuut aammalu pisortat namminersortullu akornanni suliat pitsaanerusumik agguaanneqalernissaat.



Takornariartitsineq pillugu takornariartitsinermi periusissamut nutaamut siunnersuut Green-land Tourism a/s-ip - Takornariaqarneq pillugu Siunnersuisoqatigiit  suliarileruttorpaat, taan-na malillugu suliniutinut timitalinnut suliniutit najukkani nunallu immikkoortuini isumagine-qartarnerat annertusiartortikkumallugu. Naalakkersuisut aningaasanut inatsisissatut siunner-suummi kommuneqarfiit killeqarfii uniffiginagit suleqatigiinnissaq siunertaralugu suliniutit ikorfartorniarpaat. Takornariartitsinermut tunngatillugu kujataani kommunit suleqatigiinnerat pivisunngoraluttualerpoq. Imminut pisussaaffigeqatigiilluni suleqatigiinnissaq ukiuni agger-suni aqqutissaavoq.



Tamatumani assersuutissaqqissuuvoq sanaluttarnerup ineriartornera. Naalakkersuisut eqqu-miitsuliat nunatsinneersut ilisarnaataat pilersissimavaat, sanalukkat assassorlunilu eqqumiit-suliat nunatsinneersut ilisarnaatissaat. Taamatut ilisarnaasiineq ikiortaassaaq assassorluni su-liat nunatsinni suliaasut tunineqarnerata annertusarnissaanut eqqaamassutissat avataaneersut taarserlugit. Aamma pilersikkaluttuarparput internet atorlugu kalaallit assassorlutik eqqumiit-suliaasa tuniniarneqarnerat pillugu suleqatigiinneq.



Nunatta kujataani nunalerineq annertuunik ilungersuutissaqarpoq, inuussutissarsiutip isum-merfigisariaqarmagu nerisassanik nioqqutissiorneq pillugu unammillernerup sakkortusiartor-nera. Tamatuma saniatigut inuussutissarsiutip taassuma naammattoorsimavai aasat qiianaqisut sialoqaqisullu sivisuumillu ukiuusarnera, tamannalu savaateqarfiit ataasiakkaat aningaasaqarneratigut malugineqarsimavoq. Taamaattumik pisariaqarpoq savaateqarnermik inuussutissarsiuteqarneq qajannaallisassallugu. Tamatuma tungaatigut suliniutit aallartinneqarsimapput, tassami ataasiakkaat aaqqiivigineqarnerat aqqutigalugu savaateqarfiit aningaasatigut eqqor-nerlugaanerpaasimasut ikiorserneqarsimammata. Tamanna pineqartunut periarfissiisimavoq, kisiannili inuussutissarsiut ataatsimut isigalugu tamanna ataavartumik aaqqiissutaanngilaq. Taamaattumik Naalakkersuisut suleqatigiiliorsimapput 2002/2003-ip ukiuunerani siunissami nunalerinermut tunngatillugu naalakkersuinikkut ingerlatsinissaq pillugu siunnersuusiortussamik. Naalakkersuisuttaaq isumaqarput nunalerineq arlalitsigut ineriartorfissaqartoq, asser-suutigalugu pilersitat nutaat ineriartortinnerisigut aammalu takornariartitsinikkut periarfissat annertuut atorluarneqarnerisigut.



Ataatsimut isigalugu Naalakkersuisut siunertaraat inuussutissarsiornermik ingerlatsisut as-sigiinngitsut suleqatigiinnerulernissaat, tamatumuunakkullu qaffakkiartorneq pilersissinnaallugu, nunatta isumalluutai aqqutigalugit imaluunniit nunatsinni ilisimariikkagut aqqutigalugit, immaqalu allat peqatigalugit ineriartortissinnaasagut.


Aatsitassat


Naalakkersuisuniit naammagisimaaqaarput nunatsinni uuliamik gasimillu ujarlernissaq suli soqutigineqarmat. Suliniutitta periuseriniakkattalu inernerigallarsimavaat ukiormannaaginnartoq ilimagigatsigu nunatta qeqqata imartaani ujarlernissamut akuersissut nutaaq akueralugu atsiussallugu. Akuersissut nutaaq taanna ukiut kingulliit neqerooruteqartitsisarsimanerup kinguneraa.



Statoilip 2000-imi Fyllap Ikkannerani misiliilluni qillerinerminut angusaqarfiunngitsumut atorsimavai 350 mio. kr.-it missaat. Tamatuma kingornatigut neqerooruteqartitseqqissimavugut suliffissuaqarfiillu suli isumaqarput uuliamik gasimillu nassaartoqarsinnaasoq. Nunatsinni ujarlernissap sapinngisamik soqutigineqarnissaa Naalakkersuisut pingaartittuarpaat. Kisiannili naammagitarniartariaqarpugut imaassinnaammammi ukiualuit qaangiuppata aatsaat nunatsin-ni uuliamik piaasoqalersinnaasoq.



Maannakkut qaninnerpaasarput tassaavoq Nalunami aatsisassarsiorfeqalernissaq - Nanortallup eqqaani kuultisiorfeqalernissaq. Kuulteqassutsip akilersinnaassusiata misissorneqarneranut nalilersorneqarneranullu maannamut 130 mio. kr.-it atorneqarsimapput. Soorunami neriuuti-gaarput pilersaarut iluatsikkumaartoq. Pilersaarut unnga killereersimavoq  piviusorsiortumik pilersaarut ukiut nikinnerata missaani piaanissamut akuerineqarsinnaalluni. Tassalu ilimagine-qanngilaq kuultisiorfik angisooq ukiorpassuarni atasinnaasoq pilersinneqassasoq. Kisiannili aatsitassarsiorfiup ataatsip aallartinneqarnerinnaaluunnit nunatsinni aatsitassat soqutigineqar-nerannut pingaaruteqartorujussuusussaavoq, nunatsinni innuttaasut aatsitassarsiornermilu suliffissuaqarfiit akornanni.



Nalunap isumalluarfigineqarnerujussua tunngavigalugu Naalakkersuisut Nuna Mineralsip aktiaataasa tunineqarnissaat ammaassimavaat, aammalu angusaq naammagisimaaqaarput. Nunatsinniit aningaasaleerusuttut 400-it missaaniittut ingerlatseqatigiiffiup aktiaataasa 10%-ii missiliorlugit pisiarisimavaat. Nuna Minerals aamma nalunaarsimavoq, taannalu Finanstilsy-nip nakkutigisaanik nalunaarsugaavoq Dansk autoriseret Markedspladsimi, annertusaaniartut minnerusut niuerfianni.



Ministeriunerup qaammat kingulleq tikeraarnerani oqaatigisimavara isumaqarlunga piffissan-ngortoq aatsitassarsiornerup ineriartortinnerata ineriartorteqqinneqarnissaanut. 1998-imi aat-sitassanik iluaquteqarniarnerup aqunneqarnera pillugu Danmarki nutaamik isumaqatigiisute-qarfigaarput, taannalu Namminersornerullutik Oqartussanut nuunneqarpoq. Taamaattumik aatsitassanut ikummatissanullu pisortaqarfik pilersipparput. Taamaakkaluartorli Folketingi tamatumani inatsisiliornermut akisussaasuujuarpoq danskillu naalakkersuisui allaffissornikkut aqutsinermut akisussaajuarlutik. Taamatut marloqiusamik ingerlatsinerup sulineq piariaqan-ngitsumik kigaallisarpaa. Taamaattumik Naalakkersuisut isumaqarput aatsitassat pillugit aqut-sineq allaffissornikkullu ingerlatsineq annertunerujussuarmik Namminersornerullutik Oqar-tussanit isumagineqartariaqartoq. Tamanna aaqqinneqarsinnaasariaqarpoq Danmarkimik sule-qateqarnerput piariaqartoq attatiitigalugu. Taamaattumik Naalakkersuisut pilersaarutigaat apeqqut tamanna danskit aningaasaqarnermut inuussutissarsiornermullu ministeriannut saq-qummiunniarlugu.



Aalisarneq


Raajarniarnermi ajornartorsiutit annertuut Naalakkersuisut eqqumaffigaat.



Imaani nillertumi raajartat amerlaqisut nunanut allanut tunineqartarnerisa kinguneranik raajat akii appariartorput. Ukiuni aggersuni akit appasittuassapput imaluunniit apparnerussallutik. Ukioq mannamut ukiullu tullianut sinerissap qanittuani raajarniarnerup ataatsimut isigalugu nutaanngorsarnissaanut aaqqissugaanerullu naleqqussarnissaanut aningaasanik immikkoortitsisoqarsimavoq. Naalakkersuisut kisimiillutik suliassaq tamanna nammassinnaanngilaat, kisi-annili tunngavisseeqataasinnaavugut aningaaseriviit taarsigassarsisitsinissamut kajuminnerulernissaannut. Sinerissap qanittuani raajarniarnerup aaqqissugaanikkut allanngortiternera pisa-riaqartoq aallartereerpoq. Sinerissap qanittuani aalisartut siulliit angallamminni nioqqutissiu-lereerput, tamannalu suliffissanik pilersitsissaaq avammullu tunisatigut isertitaqarnermik an-nertusisitsissalluni. Taamaakkaluartoq anguniakkap tungaanut aqqut suli takeqaaq.



Ajornartorsiornerup kilisaatit avataasiutit eqqorpaattaaq. Kilisaataatillit angallatinut nutaanut anginerusunullu millioninik untritilikkaanik aningaasaliisimapput, inuussutissarsiuteqartullu nalunaarput naatsorsuutitik pitsaavallaanngitsut. Taamaattumik Naalakkersuisut siunnersuutigaat raajanut akitsuut appartinneqartassasoq raajat tunineqarnerminni akii appasikkaangata.



Nunatta eqqaani qalerallit isumatuumik iluaqutigineqarlutillu aqunneqarput, niuerfinnilu akit pitsaallutik. Ukiormannattaaq saattuarniarneq qujanartumik aalisartunut taartaalluarsimavoq. Saattualli pillugit ilisimasagut suli amigarput, taamaattumillu Naalakkersuisut aalisartunut ukioq manna piumasaqaateqalersimapput saattuat ilisimaneqarfiginerulernissaannut peqataa-sussanik.



Malunnarpoq ukioq manna saarulliit takkukkiartoqqilersut. Paasisaq tamanna nuannerlunilu aarleriimmisitsivoq. Qangaanit nalunngilarput imarput nillerneruleraangat saarullik tammar-tartoq. Taamaattumik eqqarsarluartariaqarpugut. Saarulliit iluaqutiginiarnerat qanoq aqussa-varput? Amerlitsiissanerpagut imaluunniit ikikkaluartut imartatsinniinnerat iluatsillugu aali-sassavagut? Naalakkersuisut isumaqarput apeqqutit tamakkua Aalisarneq pillugu Siunner-susoqatigiinni oqaluuserineqartariaqartut.



Naalakkersuisut malugisimavaat EU-p nunatta eqqaani aalisarnissaminut peri-arfissani ator-luarpallaanngikkai. Tamanna aarlerinartortaqarpoq, pissutigalugu EU-mut aalisarneq pillugu isumaqatigiissummik piffissap isumaqatigiissteqarfiup qiteqqunnerani nalilersuinissamut uki-ortaap missaani aallartittussamut sunniuteqarnerlussinnaammat. Kalaallit Nunaat aalisarneq pillugu naammaginartumik EU-mut isumaqatigiissuteqarpoq. Pisassat EU-p aalisarsinnaasamisut pissarsiarisartagai taakkununngalu akiliutigisartagai imminnut ataqatigiipput. Taamaat-tumik Naalakkersuisut immikkut iliuuseqarlutik pissutsit tamakkua EU-mut ilisimatitsissutiginiarpaat. Naalakkersuisut isumaqarput aalisarneq pillugu nunat tamalaat akornanni isuma-qatigiissutit attaveqaatillu allat naammaginartumik ingerlasut. Kalaallit russit, norgemiut sa-valimmiormiullu imartaanni aalisarnerat ukiunut siuliinut sanilliullugu allanngungaarsimanngilaq.



Pisuussutit uumassusillit pillugit oqaloqatigiinneq


Nunarsuarmioqatit akornanni ilungersorluni sulinikkut Namminersornerullutik Oqartussat pisuussutitsinnik uumassusilinnik piniarsinnaanermut pisinnaatitaaffigut akuerineqartissimavaat. Pinngortitaleriffiup uppernarsarsimavaa piniagassaatitta amerlanerpaat iluaqutiginiarneqarnerat pitsaasumik aqukkipput. Aammali nalunngilarput uumasut aalajangersimasut ilai qulakkeerumallugit timitalimmik suliniuteqartariaqartoq. Assersuutigisinnaavagut qilalukkat qaqortat, aarfit, appat mitillu.



Aamma malugisarparput amerlasuut piniariartartut piniagassat piniarnermilu malittarisassat naammattumik ilisimasaqarfiginagit, taamatullu aamma inuit ilaasa piniarnermi malittarisassat eqquutsinniarnerat ajornartorsiutigisaraat. Sumiiffiit ilaanni piniarnermik aalisarnermillu nakkutilliisut naammattoortarpaat kuuit eqaloqarfiit asserlugit qassusertoqartartoq. Sumiif-finni allani naammattoorneqartarput piniakkat pissatat qimaannakkallu. Tamannalu akuerine-qarsinnaanngilluinnarpoq.



Naalakkersuisuni nuannaarutigaarput pisuussutit uumassusillit pillugit paasisitsiaaniarneq amerlasuunit tapersersorneqarmat. Suliniarnermi tulugaq ilisarnaasiunneqarsimavoq, sulini-arnerlu tassaannaassanngilaq immikkut ilisimasallit inukulunnguanut nalinginnaasunut paasi-sitsiniaanerat. Akerlianik aallaaviusoq tassaassaaq peqataasut naligiillutik oqaloqatigiinnerat pilersissallugu.



Ajornartorsiutilli tamakkua aaqqinnissaannut tunngavissat ilagilluinnassavaat ullumikkut pi-suussutinik uumassusilinnik piniarnermik isumalluuteqartut amerlasuut isertitaqarnissaminnut allanik periarfissinnissaat. Aalisarnermut piniarnermullu tapiissutit aaqqissuunneqartariaqarput maannamut pissusiusut aalajangiusimaannarunnaarsillugit. Taamaattumik Naalakkersuisut allaffeqarfitik qinnuvigisimavaat ajornartorsiutit pisuussutinik uumassusilinnik iluaquteqarnermut tunngasut tamaasa misissoqqullugit. Suliap inerneratut iliuusissanut pilersaarusiortoqassaaq pisuussutit uumassusillit piujuartitsinissamik tunngaveqarluni iluaqutigineqarnissaannik qulakkeerisinnaasumik. Taamaassaaq assortuussutissaananilu. Nunatsinni pinngor-titaq pisuussutaalu eriagalugit paarilluartariaqarpagut, pinngortitarmi attartugaannartut pi-gaarput.



Naalakkersuisut piniagassat ataasiakkaat pillugit nutaanik nutartikkanillu malittarisassiorput tusarniaassutigineqartunik, taamaattumillu atorfillit illoqarfinni nunaqarfinnilu amerlasuuni innuttaasunik ataatsimiititsisarsimapput. Suliaq tamanna ukiap ingerlanerani naammassippat peqatigisaanik ingerlataq naammassissaaq, tassami suliap inerneratut piniakkat ullumikkut iluaqutigineqartut tamarluinnangajammik aqunneqarnerat pillugu arlalinnik malitarisassaqalissammat. Taamaattorli piujuartitsinissamik tunngaveqarluni iluaqutiginninneq angussagaanni nalunaarutit malittarisassallu kisimik naammanngillat. Naalakkersuisut ersarissumik isuma-qarput inersimasut tamarmik ataatsimoorlutik akisussaaffigigaat meerartagut inuusuttuarartagullu ilinniartissallugit paasitissallugillu pisuussutit uumassusillit piujuartitsinissamik tunnga-veqarluni iluaqutigineqarnerat aatakkuinut taakkualu aatakkuinut qanoq pingaaruteqartigisimasoq, minnerunngitsumillu uagutsinnut kinguaatsinnullu qanoq pingaaruteqartigisoq.



Allatut oqaatigalugu pinngortitaq pisuussutaalu illersortariaqarpagut, tamatumali peqatigisaa-nik pinngortitaq piujuartitsinissamik tunngaveqarluta iluaqutiginiarsinnaajuartariaqarparput. Taamaattumik najuulluta peqataavugut nunarsuup ilaani nunarsuarlu tamakkerlugu iluaqute-qarniarnermik aqutsisoqarfinni, taakkunani inuunitsinnut periarfissatsinnullu sunniuteqartut aalajangiiffigineqartarmata.


Pinngortitap illersorneqarnera pillugu inatsimmut nutaamut siunnersuummik ataatsimiinnermi matumani naalakkersuisut saqqummiussaqassapput, naasut timmissallu illersorneqarnerat pil-lugu aalajangersakkat inatsimmut ataatsimut katersorlugit. Inatsisikkut tassuuna pinngortitap illersorneqarnissaanut assigiinngitsunik sakkussaqalissaagut, taamaalilluta aamma nunat ta-malaat isumaqatigiissutaat ilaaffigisagut pitsaanerusumik timitaleeqataaffigisinnaajumallugit. Pinngortitaq pillugu aalajangiinerit naammagittaalliuuteqartarfittut ataatsimiititaliamut arlaan-naannulluunniiit attuumassuteqanngitsumut ingerlateqqillugit naammagittaalliuutigineqarsinnaalissapput, taamatullu aamma Pinngortitap illersorneqarnera pillugu Siunnersuisoqatigiinnik oqallisissiaq inatsisartunilu apeqquteqaat tunngavigalugu oqallinneq tunngavigalugit i nat-sisissatut siunnersuut suliarineqarpoq.


Naalakkersuisut kommunit peqatigalugit eqqagassanut tunngasut nutarterlugit ingerlappaat. Anguniagaq tassaavoq teknikikkut aningaasatigullu misissueqqissaarnerit nutaanerpaat tun-ngavigalugit eqqagassanut tunngasut pillugit aalajangiinissamut tunngavissat ullutsinnut na-leqquttut iluarsakkallu qulakkeernissaat. Qaninnerusoq isigalugu iliuusissatut pilersaarutikkut avatangiisit peqqissuserlu qulakkeeriffigineqassapput. Ungasinnerusoq isigalugu Naalakker-suisut pingaarnerutinniarpaat eqqagassat ikinnerpaanngortinniarnissaat, atueqqiisarneq kiisalu eqqagassat uumassusilinneersut kuutsinneqartarnerannut eqqarneqartanerannullu taarsiullugu periarfissat allat.



Kultur, ilinniartitaaneq, ilisimatusarneq ilageeqarnerlu


Kulturimut tunngatillugu Naalakkersuisuni nunatsinni kulturikkut inuuneq neriulluarfigeqaar-put. Malugiuarparput kulturikkut inuunerput qanoq nukittutigalunilu kusanartiginersoq. Soor-lu Issittormiut Ukiuunerani Unammiuaarnerannik aaqqissuussineq Arctic Winter Games, atu-akkat saqqummersitarpassuit, filmit nipilersuutillu saqqummertuartut, eqqumiitsuliat kusanar-tut saqqummersinneqartartut kulturikkut ineriartornermik pitsaasumik takutitsisuupput.



Ilisimaneqartutut Inatsisartut 2002-mi upernaakkut atuarfik pillugu peqqussutissaq nutaaq akuersissutigaat. Tamanna tunngavigalugu Naalakkersuisut arlalinnik nalunaarusiorsimapput. Naalakkersuisut sapinngisaq tamaat qulakkeerniarpaat suliaq annertooq pillugu piffissami ag-gersumi sukumiisumik ilisimatitsisoqartassasoq, taamaalilluni nunatsinni atuarfinni suleqa-taasut tamarmik pisariaqartunik sakkussaqaleqqullugit atuarfimmik nutarterinerup piviusun-ngortinnissaanut. Nutarnerinikkummi qulakkeerneqartut ilagissavaat meerartatta atuartitaaner-minni ukiuni tuusintilinni nutaani aallartitatsinni pitsaasumik ilinniarnissaminnut pitsaasu-millu inuunissaminnut sakkussinneqarnissaat.



Atuarfitsialaap piviusunngortinnissaanut tunngavissat ilagaat ilinniartitsisunngorniarluni ilin-niartarnerup nutartigaanissaa. Taamaattumik Naalakkersuisut suleaqtigiissitaliorsimapput Ilin-niarfissuaq, Inerisaavik susassaqartullu allat peqataatillugit ilinniarnerup nutarternissaanik suliaqartussamik. Suliap inernerissavaa ilinniartitsisutut ilinniarnermut nutaamut siunnersuutit ilanngullugit nassuiaat 2003-mi Inatsisartut upernaakkut ataatsimiinnissaanni saqqummiun-neqartussaq, tassani siunertaalluni ilinniartitsisutut ilinniarneq nutaaq aallartissasoq 2004-mi


aggustimiit.



Ukiuni kingullerni ilinniarnertuunngorniarluni ilinniarfinni atuartut malunnartumik amerliar-torsimapput. Amerliartornerannut pissutaasut pingasuupput. Inuusuttut amerliartorsimapput, inuusuttut amerlanerusut ilinniarnertuunngorniarnissamut piumasaqaatinik naammassinnissinnaalersimapput, kiisalu maanaannaq uniinnartartut ikilisimapput.  Ineriartornermi nuanner-suuvoq taamak amerlatigisut ilinniarnertuunngorniarfinnut qinnuteqartarmata pissutigalugu ilinniarsimassuseq qaffakkiartussammat, ungasinnerusorlu isigalugu kingunerissallugu atu-garissaarnerulerneq aningaasatigullu nammineersinnaanerulerneq. HTX-p HHX-illu ilinniar-nertuunngorniarnermut tapiutitut pilersinneqarnerisa takutippaat qinnuteqartorpassuit eqqar-saatigalugit ilinniarnertuunngorniarluni ilinniartitaanerit allat pilersinnerat pissusissamisoortoq.



Palasit amerlasuut ukiuni aggersuni soraarninngortussaaapput, aammalu palasit amerlasuut al-lanik suliassarsiorput, taamaammallu Naalakkersuisut 2003-mut aningaasanut inatsisissamut siunnersuummi ukiunilu aggersuni aningaasaliiffiginiarpaat upperisarsiornermut allagartartaarluni Ilisimatusarfimmi upperisarsiornermut institutimi ilinniartarnissaq. Taamatut upperi-sarsiornermut ilinniartarnerup pilersinneqarneratigut Ilisimatusarfimmi bacheloritut ilinniar-tarneq peqatigalugu ilagiit naammattumik ilinniarsimasunik pisariaqartitsinerat matu-sinnaassavaa.



Naalakkersuisut siunnersuutigaattaaq ilinniartitsisut, isumaginninnermi siunnersortit, tusa-gassiortut, peqqissaasut isumaginninnermilu perorsaasut ilinniartitaanerat 2005-imi aggusti tikitsinnagu qaffaallatsinneqassasut ilinniartitaanertullu qaffasinnerusutut aalajangersimasumik aallaaveqalerlutik, Ilisimatusarfillu  ilinniartitaanerit taakku ilaannut aallaaviulissasoq. Kisiannili pisariaqarpoq suliffeqarfinni taakkunani ilinniartitsisut piginnaasaqarnerulernissaat aammalu pisariaqarpoq ilinniartut taakkunani tiguneqartut piginnaasaqarnerulernissaat. Taa-maattumik maannakkut misissorneqarput ilinniarnissamut qinnuteqartut nalinginnaasumik piumasaasunik naammassinnissimanngitsut pikkorissartinneqaqqaartarnissaannut periarfissat, kiisalu ilinniartitsisut pikkorissaqqittarnissaannut periarfissat.



Ilisimatusarneq pillugu misissueqqissaartarfik, KIIIP Naatsorsueqqissaartarfillu peqatigiillutik 1995-imiit 2000-imut nunatsinni ilisimatusarneq pillugu kisitsisitigut paasissutissiorsimapput. Misissuinerup takutippaa Kalaallit Nunaanni ilisimatusarneq 1998-ip tungaanut annertusiartoriarluni tamatuma kingornatigut annikilliartorsimasoq. Danskit ilisimatusarnikkut sulinerat annikillisimavoq, akerlianilli kalaallit ilisimatusarnerat qaffakkiartorsimalluni. Apeqqut ta-manna danskit ilisimatusarnikkut pisortaannut isumaqatigiinniutigineqassaaq.



Inuiaqatigiit ataatsiusut


Naalakkersuisuni isumaqatigiilluinnarpugut meeqqat, utoqqalisut innarluutillillu immikkut ittumik sullinneqartariaqartut. 2001-imi ukiakkut ataatsimiinnermi Inatsisartut oqaluuseraat meeqqat inuusuttullu pillugit nassuiaat “Meeraq qiteritillugu”. Ataatsimiinnermi matumani Naalakkersuisut saqqummiutissavaat meeqqanik inuusuttunillu ikiorsiisarneq pillugu peq-qussutissatut siunnersuut nutaaq. Suliniarnermi  tassani aallaaviussapput meeqqat inuusuttullu pisariaqartitaat. Taamaattumik peqqussummi pingaarnerpaatinneqarput meeqqat tunngaviu-sumik pisariaqartitaat. Tamatuma kingunissaa siulleq tassaavoq ilaqutariit qitornallit inuttut atugarisamikkut ajornartorsiutillit siusissukkut sullinneqarsinnaalernissaat sullinneqartarnissaallu. Siusissukkut iliuuseqarnikkut periarfissaqalissaaq ajornartorsiutit meeqqamut inuusut-tumulluunniit annertuallaalinnginnissaat, aammalu ajornartorsiutit annertusiartoratillu pisariu-leriartornissaasa pinngitsoornissaat.



Ukiuni kingullerni pisortanit soraarnerussutisiallit aningaasatigut atugarisaat immikkut sam-mineqarsimapput, aammalumi sulianut attuumassuseqanngitsut misissuinerata takutippaa pisortanit soraarnerussutisiat ataatsimut isigalugu qaffannissaat pisariaqartoq. Soraarnerussutisiallit atugarisaat upernaakkut ataatsimiinnermi sammineqarput, sammisallu ilai maannakkut ataatsimiinnermi aappassaaneerlugit suliarineqassapput. Naalakkersuisut saqqummiuppaattaaq pisortanit soraarnerussutisiat pillugit peqqussutissamut nutaamut siunnersuut. Siunner-suummi akuersorneqarpoq pisortanit soraarnerussutisiallit namminneq isertitaqanngitsut soraarnerussutisiaqarnissaannik kissaatigisaq, apeqqutaatinnagu aapparisap inooqatigisalluunniit qanoq isertitaqarnerat.



2000-ip aallartinnerani Naalakkersuisut aallarnerpaat misiligummik aaqqissuussineq, tassani anguniagaalluni kommunit namminneq aalajangissagaat qanoq innarluutilik inatsisinut tas-sunga tunngasunut atasoq ikiorsersorneqassanersoq.  Maannarpiaq kommunit qulit misiligu-titut aaqqissuussinermut peqataapput, aaqqissuussinermillu nalilersuineq aallartinneqarsimalluni. Naalakkersuisut akuereqqammerpaat misiligutitut aaqqissuussinerup ukiumik ataatsimik sivitsorneqarnissaa. Aaqqissuussineq ataavartunngortinneqassappat pingaaruteqarpoq kom-munit angisuut soorlu Sisimiut Nuullu misiligutitut aaqqissuussinermi peqataanissaat. Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu Inatsisartut peqqussutaata nutarter-neqarnissaa 2003-mi piareersarneqassaaq, naatsorsuutigineqarporlu tamanna Inatsisartut 2003-mi ukiakkut ataatsimiinneranni saqqummiunneqassasoq.



Naligiissitaaneq pillugu Siunnersuisoqatigiit kissaateqarnerat tunngavigalugu Naalakkersuisut ataatsimiinnermi matumani inatsisissatut siunnersuutinik marlunnik saqqummiussaqarput. Naligiissitaaneq pillugu Siunnersuisoqatigiinni ilaasortat ikilineqassapput siunnersuisoqatigiit pitsaanerusumik sulisinnaalersikkumallugit, aammalu tamatuma peqatigisaanik siunnersuisoqatigiit inuttalersugaanerat allanngortinneqassaaq. Taassuma tamanna pillugu danskit inatsi-saat atorunnaarsissavaa.



Suliffeqarneq


Naalakkersuisut sulissutigaat suliffissat sapinngisamik amerlanerpaat pilersinneqarnissaat tunngavissikkumallugu, taamaalilluni innuttaasut amerlanerpaat imminnut pilersorsinaanngor-tikkumallugit. Kisiannili pisariaqarpoq inuusuttut suli ilinniagaqalersimanngitsut immikkut sullinneqarnissaat. Taamaattumik piareersarneqarpoq inuusuttut tamakkua pulariarfissaannik ilinniartitsiviliornissaq, taakku ilinniartitaanernut piginnaasaqarfiulersunut pulasinnaanngortikkmallugit. Suliffissarsiuussisarneq pillugu Inatsisartut peqqutissatut siunnersuutikkut nu-taakkut suliniut tamanna aqqutissiuunneqassaaq.



Suliffeqarnermik iluarsaaqqinnerup malitsigisaatut Naalakkersuisut pilersissimavaat Suliaq suliffeqarnermut tunngasuni kisitsisit tunngavigalugit nalilersuilluni misissueqqissaarsinnaanissaq siunertaralugu. Suliaq ineriartortinneqassaaq pisortaqarfinnut arlalinnut ilisimasanik annertuumik paasiniaavissanngorlugu. Suliffissarsiuussisarneq nukittorsarumallugu piler-sinneqarsimavoq nuna tamakkerlugu paasissutissiisarnermut teknologi atorlugu suliffissanik ujarlerfik, Isikkivik, maannamulli suli atorluarsinnaalersimanngitsoq. Sakkussat tamakkua tunngavissaqalersippaat suliffeqarnermik iluarsaaqqinnerup aalajangersimasumik siuner-taqarnerusumik sullisiginissaa malersoqqinnissaalu.



Kalaallit Nunaanni sullivinni avatangiisit pillugit inatsit 1986-imeersoq ullutsinnut naleqqus-sarneqarsimanngilaq, naak danskit inatsisaat ataavartumik naleqqussarneqarsimagaluartoq. Inatsisartut sullivinni avatangiisit pillugit inatsisissatut siunnersuut nutaaq pillugu tusarniaa-vigineqassapput, tamannalu malillugu inatsisissatut siunnersuut Folketingimi saqqummiunne-qarsinnaassaaq 2002-mi novembarimi. Inatsisip allannguutai 2003-mi maajip aallaqqaataani atuutilersinnagit nalunaarutit arlallit suliarineqassapput. Nunatsinni Suliffigissaasut siunner-suut pillugu tusarniaavigineqarsimapput inassutaalu siunnersuummi ilanngunneqarlutik.



Peqqinneq


Naalakkersuisuni isumaqarpugut tamatta immikkut nammineq peqqinnissatsinnut annertuu-mik akisussaaffeqartugut. Peqqinnissaqarfiup peqataanerusariaqarpoq innuttaasut ataasiakkaat imminnut qanigisaminnullu tunngatillugu peqqinnartunik toqqaanissaaminnut periarfissaasa pitsanngorsarnissaanut. Tamatumali peqatigisaanik nassaarisariaqarparput qanoq iliorluta utaqqisut ikilisarsinnaanerlugit taartaasussarsiortarfinnullu aningaasartuutigut qanoq iliornik-kut ikilisarsinnaanerlugit. Taamaattumik Naalakkersuisut misissulersimavaat aalajangersimasunik suliallit immikkut toqqakkat sulinerminni atugarisaat qanoq iliornikkut pitsanngortin-neqarsinnaanersut, soorlu akissarsiat, pikkorissartarnerit atorfinitsitseriaatsillu nutaat tungaa-sigut.



Naalakkersuisut naapertuutinngitsutut isigaat kræftimik nakorsarneqarsinnaanngitsumik nap-paatillit allallu qanimanartumik napparsimasut siunertaqanngitsumik nunani allani. Taarsiul-lugu sulissutigisariaqarpoq napparsimanerpaat nunatsinni suliaritittassallugit pitsaanerpaamik atugaqartinnissaat, taamaalillutik qanigisatik najorlugit ajornanngippallu angerlarsimaffimminni inuunertik ataqqinartumik naasinnaaqqullugu qasunaqisumik timmisartoqattaarnerit, akunnittarfimmiittarnerit nunamilu allami qaniginerpaasanik ingiallorteqarani pigajuttartut atorunnaarlugit. Pisariaqartut tassaapput angerlarsimaffimmi napparsimasunik paaqqutarinninneq pitsaanerusoq pilersissallugu, anniaatinik katsorsaaneq pitsaanerusoq pilersissallugu qanigisallu periarfississallugit napparsimasup avatangiisini sungiusimasaani najornissaanut.



Naalakkersuisut misissorniarpaattaaq ikiorsiinissamut periarfissat ullumikkut qanigisat sulin-ngikkallarnissamik qinnuteqarneranni neqeroorutigineqartartut aningaasatigut naammagi-nartunik atugaqarluni, aammalu kommunini angerlarsimaffinni ikiortit ilinniagaqanngitsut ilinniarteqqinneqarnermikkut ilinniassavaat paaqqutarinninnermi suliassat artornartuugajuttut isumaginissaat.



Nunanut allanut tunngasutigut naalakkersuinikkut ingerlatsineq


Siorna USA pinerliinianit saassunneqarpoq nunarsuarmiut tamarmik annilaarutigeqisaannik. Saassussinerup amiilaarnaqisup takutippaatigut nunarsuarmioqatitsinnut mattusimasinnaanngitsugut, aammalu nunarsuatsinni pisut tamatta sunnertaraatigut. Nunarsuarput qumariartuinnarporlusooq, aammalu aalajangikkat amerlanerujartuinnartut ulluinnarni inuunitsinnut sun-niuteqartut nunarsuarmioqatigiinnit aalajangerneqartarput. Taamaattumik soqutigisagut sulis-sutigisariaqarpagut issittormiut, nunat avannarliit, europamiut nunarsuarmioqatigiillu suleqa-tigiiffiisigut.



Nunat avannarliit killiit suleqatigiinnerat nutaamik alloriarfiusimavoq. Upernaaq nunani avan-narlerni killerni naalakkersuisut Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiiffianni suleqa-teqarneq pillugu isumaqatigiissut nutaaq atsiorpaat qinikkat, Islandip naalakkersuisuisa, Sava-limmiuni naalakkersuisut nunatsinnilu naalakkersuisut suleqatigiinnerat nukittorsarumallugu. Aamma nunani avannarlerni killerni qullersat ataatsimiittarneri ukiormannamiit nangeqqinneqarput. Kiisalu nuannersuuvoq Inatsisartut ataatsimiinnermi kingullermi ersersimmassuk Nu-nani avannarlerni killerni inatsisartutigoortumik suleqatigiinneq pillugu Inatsisartunut nassui-aasiortoqartalissasoq. Qularnanngitsumik tamanna paasisimasaqassutsimut iluaqutaassaaq, taamaattumik nunani avannarlerni killerni suleqatigiinnerup ataatsimiinnermi tullermi sammi-neqarnerunissaa qilanaaraarput.



USA-p nunanut allanut ministeriata ersersissimavaa Dundas eqqarsaatigalugu aaqqiissuteqarsinnaasugut. Naalakkersuisut qilanaaraat isumaqatigiissuteqartoqarsinnaassasoq Naalakkersuisut atsioqataaffigisaannik.


Aamma Buship naalakkersuisuisa nalunaarutigaat 11. septembarimi pisimasoq pissutigalugu missilit sakkugalugit illersuusiorniarnermi pingaarnersiuilluni tulleriiaarineq allannguuteqan-ngitsoq. USA-p periaatsip ineriartortinnissaa sulissutigiuarpaa NATO-milu suleqatini taman-na pillugu oqaloqatigalugit. USA-p rakettit atomik nukinganik qaartartortallit ikilisarneqarnissaannik isumaqatigiissummik, ABM-traktatimik, atorunnaarsitsinerata kingorna USA Rus-landilu 2002-mi maajimi sakkut atomik nukinganik qaartartortallit ikilisarnissaat pillugu isu-maqatigiissuteqarput nunarsuarmi toqqissisimaneq nutaamik tunngavissikumallugu. USA-p Danmarkimi naalakkersuisut Pituffimmi radarip missilit atorlugit illersornissamut tunnnga-tillugu atorneqarnissaa pillugu timitalimmik saaffigisimanngilai. Oqaatigineqanngilarlu saaf-figinnissut taamaattoq takkutissanersoq taamaassappallu qaqugu takkutissangatinneqarnersoq. Naalakkersuisut ersarissumik piumasaraat saaffiginnissummik taamaattumik takkuttoqassagaluarpat Kalaallit Nunaat isumaqatigiinniarnerni peqataassasoq. Danmarkimi naalakkersuisut Folketingillu uppernarsarpaat suliamut tunngatillugu nunatsinni Naalakkersuisut qanimut oqaloqatigineqassasut.


Danmarkip EU-mi siulittaasuuneranut tunngatillugu aasap ingerlanerani ulapaartoqarsimaqaaq. “Peqatigiinnissamut isumaqatigiissummik” kissaateqarnerput pillugu Naalakkersuisut kommissionip præsidentia danskillu ministeriunerat paasinnitsissimavaat. Isumaqatigiissutip ilusissaa imarisassaalu pillugit isumaqatigiinniarnerit aalisarneq pillugu isumaqatigiissutip piffissap qiteqqunnerani misissuatarneqarneranut atatillugu isumaqatigiinniarnernut, 2003-p qiteqqunnerani naammassisimasussanut, atatillugu qanittukkut aallartinneqassapput. Piffis-sami kingullermi kommissionip akuersaarnartissimavaa eqqarsaatigigatsigu suleqatigiinneq aalisarnerup saniatigut allanittaaq ilaneqassasoq, naak aalisarneq pillugu isumaqatigiissut aaqqiinermi tamarmiusumi pingaarnerpaajuassagaluartoq.



OLT-mut tunngatillugu aaqqissuussinermi nutaami suliniutitigut suleqatigiiffiusinnaasut assigiinngitsut piviusunngortiternissaat pillugu suliaq aallarteruttorpoq. Maannarpiaq nuna-siaasimasut tamarmik, nunat EU-mi ilaasortaasut Kommissionilu katersuussimapput pukkit-sormiut nunasiaatigisimasaanni Antilleni qeqertami Bonaire-imi, tassani ukiumoortumik attaveqatigiilluni ataatsimiinneq siulleq pilluni. Nunatta sinniisoraa naalakkersuisunut ilaas-ortaq Jørgen Wæver Johansen. Ukiumoortumik ataatsimiinnermut atatillugu aamma piler-sinneqassaaq nunasiaasimasut peqatigiiffiat kommissionimut sammisunik suliniuteqarnerni nunasiaasimasunut ataasiakkaanut ikiortaasussaq.



Aggustimi naalakkersuisut danskit naalakkersuisui peqatigalugit qaaqqusisuupput EU-p avan-naanut suliniutai Issittumullu Igalaaq pillugit EU Ilulissani ataatsimeersuartitsimmat. Nunat EU-mut ilaasortat tamarmik, nunat ilaasortanngorniarlutik qinnuteqartut arfineq marluk, USA, Canada, Island, Norge, kiisalu Nunavik aamma Nunavut ataatsimeersuarnermi peqa-taatitaqarput. Ataatsimeersuarnermi siunertaavoq ilisimatitsissutiginiarlugu issittormiut piu-massuseqarmata EU-p avannaamiortaminut nunanullu taakkua saniliinut tunngatillugu naa-lakkersuinikkut ingerlatsinermini tunngaviginiagaata tuluttut ”The Northern Dimension”-imik ulluinnarni taaneqartartup piviusunngortinnissaanut peqataanissaminnut. Nunat peqataasut tamangajalluinnarmik Naalakkersuisut isumaat taperserpaat. Naalakkersuinikkut ingerlaase-riniakkamut tassunga tunngasut pillugit 2003-06-imut suliniutissatut pilersaarutit pillugit siunnersuutissat timitallit maanna suliarineqassapput. Ilulissani ataatsimeersuarneq iluatsillua-qaaq, qutsaviginiarpakkalu suliarujussuarmi peqataasimasut tamaasa, minnerunngitsumik Ilulissani najukkami oqartussat innuttaasullu.



Naalagaaffiit Peqatigiit nunat inoqqaavi pillugit aalajangersimasumik oqallittarfiata New Yorkimi 13.-24. maj 2002-mi ataatsimeeqqaarnerani Naalakkersuisut sinniisoqarput. Maanna Aalajangersimasumik Oqallittarfiup Naalagaaffiillu Peqatigiit suliffeqarfiisa suliassarilerpaat ataatsimiinnermi inassuteqaatit malersoqqinneqarnissaat. Kisiannili nunat inoqqaavisa ajor-nartorsiutaat Naalagaaffiit Peqatigiit kisimiillutik aaqqissinnaanngilaat. Naalakkersuisut nu-nallu inoqqaavisa kattuffiisa akisussaaqataaffigiuartariaqarpaat suleqataaffigalugillu nunat inoq-qaavisa pisinnaatitaaffiisa nunarsuarlu tamakkerlugu piujuartitsinissamik tunngaveqar-luni ineriartornermut peqataanerisa siuarsarneqarnerat. Taamaattumik nunatta Danmarkillu nunat inoqqaavisa pisinnaatitaaffii piujuartitsinissamillu tunngaveqarluni ineriartorneq pillugit peqatigiinnissaq nutaaq saqqummiuppaat. Tamanna malersoqqinneqassaaq 2003-p aallarti-laarnerani isumasioqatigiinnermi, tassani naalakkersuisut, nunat tamalaat akornanni suleqa-tigiiffiit nunallu inoqqaavi Københavnimi naapissallutik peqatigiinnerup sukumiinerusumik imassai ingerlatassallu aalajangersarlugit. Nunat inoqqaavisa pisinnaatitaaffii pillugit suliniar-nermut tunngatillugu Peqatigiinnissap saqqummiunneqarnerata tigulluarneqarnera taamaalil-luni aamma peqataavoq nunatsinni Danmarkimilu naalakkersuisut isumaqatigiinniartitaasa iluatsimmassuk Nunarsuarmiut ataatsimeersuarneranni Piujuartitsinissamik tunngaveqarluni ineriartorneq pillugu nalunaarutip akuersissutigineqartinnissaa. Tamatumuuna Naalakkersuisut qajannaannerusumik tunngavissaqalerput nunat inoqqaavisa pisinnaatitaaffii nunarsuarlu tamakkerlugu piujuartitsinissamik tunngaveqarluni ineriartornermi atugarisaat qulakkeeru-mallugit nunarsuarmioqatinik suleqateqarnerminni.



Allaffitsigut aqutsineq pitsaanerusoq


Naalakkersuisut Inatsisartullu Namminersornerullutik Oqartussani suliniutit nutaat pillugit ataavartumik paasissutissiiuarput aviiseeqqat aviisinut allanut ikisakkat radiukkullu aallakaa-titat aqqutigalugit. Aamma ukiuni kingullerni innuttaasunik sullissinerput annertusisimavarput internettimi nittartagarput atorlugu paasissutissanik tunuliaqutaasunik saqqummerartitsinerulernikkut. Siunissamissaaq kissaatigaarput internet atorlugu innuttaasunik sullissinerulernissarput. Assersuutigalugu Inatsisartut Siulittaasoqarfiata pilersaarutigaa inatsisit tunngaviusut pillugit oqallinnermut atatillugu inuusuttunut oqallittarfeqalernissaq ukiumi nutaami aallar-tittussaq.



Kingusinnerpaami suliarisimavarput DVD tuluttut oqaasertalik nalunaaquttap akunnerata aap-paata affaa atorlugu oqaatsitigut assilissatigullu nunarsuarmioqatitsinnut takutitsisoq inuiaat qanoq tamatigoortigisut inuuffigigigut. Tamatuma saniatigut innuttaasunut tamanut attaveqar-nerput ineriartortinniarsaraarput, ilaatigut tusagassiorfinnik suleqateqarneq pitsaanerusoq aq-qutigalugu.


Naalakkersuisut eqqumaffigaattaaq innuttaasut tikillugit toqqaannartumik oqaloqateqartarneq attaveqaqatigiittarnerit pitsaanersarimmassuk. Taamaattumik nunatsinni angalagaangatta sa-pinngisatsinnik innuttaasut ataatsimeeqatiginiatarpagut. Qulakkeerusupparput innuttaasut pe-riarfissaqassasut maani qitiusumik allaffeqarfimmi sulisuusut suliaat annertoqisut malinnaaf-figisinnaassallugit.


Tamatuma peqatigisaanik Naalakkersuisuni qularinngilluinnarparput Namminersornerullutik Oqartussat pitsaanerusumik allaffissornikkut aqussinnaalluarigut. Suliniummut allaffeqarfiup Sukap ukiuni marlunni Namminersornerullutik Oqartussani suleriaatsit misissoqqissaarsimavai, aammalumi pisortaqarfiit sisamat suleriaatsitik pitsanngorsarlugit ingerlallualereerpaat. Maannakkut Sukap suliassaq taamatulli pingaartigisoq sukumiinerusumik misissortussanngorpaa: Namminersornerullutik Oqartussani pisortaasut suleqataasullu qanoq iliornikkut atta-tiinnarneqarsinnaanersut piginnaanerilu ineriartortinneqarsinnaanersut pillugit pilersaarut. Ta-matuma peqatigisaanik pisortat pisortallu tulliisa ilinniartitaanerat aallartinneqarsimavoq. Tas-sami Namminersornerullutik Oqartussani pisortaagaanni ilungersuutigisassat annertoqimmata.


Pisariaqarpoq piaarnerpaamik piviusunngortissallugit kommunini aaqqissugaanikkut allan-ngortiterinerit pisariaqartut, tassani pineqarpata kommunimi namminermi pissutsit, imaluun-niit pineqarpata ingerlatsinikkut suleqatigiinneq, nunap immikkoortuini eqiterineq imaluunniit kommunit imminnut kattussornerat. Taamaattumik 2002-mi ukiap ingerlanerani misissueqqis-saarneq aallartissaaq kommunit imminnut aquttuarnissaat innuttaasullu pitsaanerusumik sulli-nneqarnissaat qulakkerumallugu aaqqiissutissanik siunnersuusiornissaq siunertaralugu. Tamatumani anguniagaavoq pisortani sulisut aningaasallu tamatumunnga atorneqartartut pitsaanerusumik atorneqarnissaat najukkani ataasiakkaani qitiusumillu ingerlatsinermi.


Naalakkersuisuni takorusupparput kommunittaaq peqataassasut immikkut soqutigisat aallaavigalugit imminuinnarlu eqqarsaatigaluta eqqarsarunnaarnissamut, taamaalilluta peqatigiilluta aaqqiissutissanik inuiaqatigiit ataatsimut isigalugit pitsaanerusunik nassaarniaqatigiissinnaaqqulluta. Tamatuma pinngitsoorani kingunerisariaqanngilaa qitiusumut eqiterineq, imaluunniit qangaanit kingornutatta kulturittalu qimannissaat. Kisiannili sapiissuseqartariaqarpugut pissutsit isinik nutaanik isigissallugit, assersuutigalugulu teknologip nutaaliaasup ineriartornermik nutaamik pilersitsinissamut periarfissarititai atorluassallugit, aamma qangaaniilli inuussutissarsiutitsinni.


Siunissaq


Ataatsimoortumik tapiissutit pillugit danskit naalagaaffiannik isumaqatigiissut maannakkut atuuttoq 2003-p naanerani naasussaavoq. Taamaattumik ukiup tulliup ukiuunerani nutaamik isumaqatigiissuteqarnissaq pillugu isumaqatigiinniartoqassaaq 2003-mi upernaakkut Inatsi-sartut nutaat ataatsimiinneranni saqqummiunneqarsinnaasumik. Naalakkersuisut ilimagaat Namminersorneq pillugu isumalioqatigiissitap tunngavissat pillugit isumaliutissiissutaata Inatsisartuni oqallisigineqarnera ataatsimut tapiissutit pillugit isumaqatigiinniarnissanut isum-mersorfiulluarumaartoq, aammalu Naalakkersuisut eqqarsaatigilluarpaat nunatsinni inuus-sutissarsiutinik ingerlatsinerup nukittorsarnissaanut periarfissat qulaajarneqarnissaat pillugu ministeriunerup siunnersuutaa.


Namminersorneq pillugu isumalioqatigiissitap tunngavissatut isumaliutissiissutini tamanut saqqummiussimavai, nalunaarusiaq isumaliutissiissutivimmik malitseqartussaq oqallisissiaq siulleq oqallisigineqareerpat. Namminersorneq pillugu isumalioqatigiissitat tunngavissat pil-lugit isumaliutissiissutaa Inatsisartunut ilaasortaniit pingaartillugu akineqartariaqarpoq, qila-naaraaralu tunngavissat pillugit isumaliutissiissutip oqallisiginissaani peqataanissara, tassa ataatsimiinnermi matumani tunngavissat pillugit isumaliutissiissutip imarisai ulloq naallugu oqaluuserilerutsigit. Naalakkersuisut neriupput oqallinnerni taakkunani sammineqassasoq isumaliutissiissutip imarisarpiaa, maannamutut nunaqarfiit siunissaat kisiat pinagu. Naalak-kersuisut eqqarsaatigaat Namminersorneq pillugu isumalioqatigiissitat suliaat tunngavigalugu namminersorneq pillugu ataatsimeersuartitsinissaq, tassani suliniaqatigiiffiit susassaqartut naalakkersunikkullu suliniaqatigiiffiit siunnersuuterpassuit imarisarpiaat oqaluuserisinnaassallugu 2003-p ingerlanerani.


Tamatta kissaatigaagut inuiaqatigiit inuuffigiuminartut: Inuit ataasiakkaat tamarmik periarfis-saqartariaqarput imminnut ineriartortissallutik namminerlu tunngavigisatik piginnaasatillu tunngavigalugit inuuneq pitsaasoq pilersissallugu, inuup nammineq kiffaanngissusia inuttaa-qatinullu akisussaaneq tasioqatigiissillugit. Taamaattumik kissaatigaavut inuiaqatigit inunnik ataasiakkaanik ataqqinnittut inunnillu ataasiakkaanik ikiorsiisinnaasut aammalu inuit assigiin-ngissinnaanerannut isummallu assigiinngittarneranut inissaqartitsisut.


Uagut inuiaqatigiiusugut tunngaviusumik eqqarsartaaseraarput kiffaanngissuseq akisussaanerlu avissaartinneqarsinnaanatik ingerlaqatigiissut. Taamaattumik Inatsisartuni Naalakkersuisunilu suliassariuartariaqarparput naleqassutsit taakkua aallaavigalugit inuiaqatigiit ineriartortis-sallugit. Nunatsinni inuiaqatigiit kikkunnut tamanut toqqissilluni inuuffigineqarsinnaasariaqarput, apeqqutaatinnagu sumit kingoqqisuuneq, inuiaqatigiinnit suninngaanneersuuneq, su-nik oqaaseqarneq sumilluunniit upperisaqarneq. Nunatsinni inunngorsimagaanni, Tunumi Kitaaniluunniit, Avannaani Kujataaniluunniit, illoqarfimmi nunaqarfimmiluunniit, inersima-suugaanni meeraaganniluunniit, tamatta inuiaqatigiinni inooqataavugut pisinnaatitaaffiit pi-sussaatitaaffiillu tamatuma malitsigisai ilanngullugit inooqataaffigalugit.


Taamaattumik inuit 57.000-iunerput maanilu nunarsuarmi qeqertat annersaanni najugaqarlutalu inuujumasimanerput kisiat ataatsimooqatigiiffiginngilarput. Tamanna annertunerujussuuvoq. Ataatsimooqatigiinnermi pineqarput inuit naqisimaneqanngitsut naligiissullu tulliminnik asannittut. Pineqarput inuiaqatigiit imminnut napatikkusuttut tunngavissat nunatsinnut pitsaa-nerpaasorisavut tunngavigalugit. Ilumoorpoq ajornartorsiutinik annertuunik sorsugassaqaqigatta. Taamaattumik kissaatigalugulu ilungersuutigaarput innuttaaqatigut pisariaqartitaannik ikiortassallugit pitsaasumik imaqarluartumik ataqqinartumillu inuusinnaaqqullugit.


Inuiaqatigiinnilli avatitsinniittunit allaassutigaarput suliassatta ilagimmassuttaaq ineriartortissallugit inuiaqatigiit namminiileriartortut imminnullu aalajangiiffigisinnaaleriartortut. Suliniut tamanna ukiorpassuit matuma siornatigulli aallartissimavarput. Piareersimaffigisariaqarparput suliap naammassinnginnerani ukiut taamak amerlatigisut amerlanerusulluunniit ingerlarataannaammata. Namminersorneq pillugu isumalioqatigiissitat isumaliutiissutigigallagaata ersarilluinnartumik takutippaa nunatsinni innuttaasut imminut aalajangiiffigisinnaanerat pillugu ilungersornitsinni anguniakkat amerlasuut anguneqarsimagaluartut suli ornikkatsigit suliassat allanngortitassallu amerlasuut.



Uanga Naalakkersuisullu kissaatigaarput aningaasatigut namminiilernissap naalakkersuinikkullu imminut aalajangiiffigisinnaalernissap tungaanut ineriartornerput pissasut nunatsinni najugaqarnitta inuunittalu tulluusimaarutiginerani naleqassutsit aalajangiusimaannarlugit: Tassalu tamatta maaniissinnaanerput, ataasiakkaat tamarmik maaniissinnaanerat. Tamatta periarfissaqartariaqarpugut inuiaqatigiit ineriartortitaaneranni peqataanissamut tamattalu ataa-siakkaarluta inuiaqatigiinnut iluaqutaanerpaamik ikiuunnissamut. Tamatta malugisinnaallugulu ilisimasariaqarparput peqatigiinnermi naligiilluta kissaatigineqarlutalu, apeqqutaatinnagu sumit kingoqqisuuneq, inuiaqatigiinnit suminngaanneersuuneq, sumik upperisaqarneq imaluunniit naalakkersuinikkut qanoq aalajangiussaqarsimaneq.



Taamaattumik Inatsisartut ataatsimiinneranni matumani ammaallunga oqalugiaatiga naggaserniarpara ilorpiannit kissaatigalugu; tamatta nunatta ineriartortinneranut peqataajuassasugut, ataatsimoorfigisinnaasagut katersuuffigalugit assigiinngissutivut pingaarnerutinnagit.



Ataatsimiinnermi ullumikkut aallartittumi Inatsisartut sulilluarnissaannik kissaappakka, ataasinngorpallu ataatsimiittarfimmi maani ammaalluni oqallinnissaq qilanaaraara.