Partiit oqaaseqaataat(IA)-1

20120913 09:27:01
Partiit oqaaseqaataat(IA)-1



UKA 2003/68.1


18. november 2003


Vilhelm Christiansen


 


 


Isorliunerusuni nunaqarfinnilu nioqqutissat akii qaffatsaaliniarlugit illoqarfiit KNI Pilersuisumik pisiniarfeqartut taamaallaat isumagineqarnerisa allanngortinnissaa pillugu


Naalakkersuisut peqquneqarnissaannik Inatsisartut aalajangiiffigisassaattut siunnersuut.


(Inatsisartunut ilaasortaq Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit)


 


KNI A/S ataatsimut ingerlanneqarallarmat nunatsinni KNI A/S –imut pisisartut ataatsimoorlutik isorliunerusuni nunaqarfinnilu pisiassat akiisa qaffatsaaliorneqarnerat aningaasalersueqataaffigaat.


Siunnersuuteqartoq allannguutissamik siunnersuuteqarnermini taamatut aallartippoq, nangillunilu KNI A/S-ip allanngortinneqarnerani illoqarfiit anginerusut Pilersuisumiit avissaartinneqarnerisa kingunerisaanik isorliunerusuni nunaqarfinnilu pisiassat akiisa qaffatsaaliorneqarnerani illoqarfiit Pisiffeqarfiusut nammaqataanngitsut.


Siunnersuuteqartoq tunngavilersuinermini ilumoorpoq, akimmi illoqarfimmiik nunaqarfinnut assigiinngiiaarnerat malunnarluinnartunngornikuuvoq, Pilersuisup pisiniarfeqarfimminik pilersuisuulersimanerata kingunerisaanik.


Illoqarfiit Pisiffimmik nioqqutissanik pilersorneqartut akimikkut Pilersuisoqarfimmiunik akikinnerusunik ulluinnarni pisiassaqartitaanerat atuutilersimavoq, tamatumalu


kingunerisaanik ulluinnarni akikinnerusumik pisiniarfinniik pisiassaqalersimallutik.


Naalakkersuisup akissuteqaatimini oqaatigaa nunaqarfinni nioqqutissanik pilersuinermut KNI


Pilersuisumit, maannakkut KNI A/S-imit, kiffartuunneqarnissamik isumaqatigiissut maannakkut atuuttoq ukiumut Nunatta Karsianut 57,6 mio. kr.-nik naleqarnerarpaa. Tamatumalu saniatigut sullissinernut allanut Namminersornerullutik Oqartussat isumaqatigiissuteqarput.


Nangilluni Naalakkersuisup oqaatigaa sullissinerit tamakku tamarmik aningaasanik naleqartut aningaasaliiffigissallugit Naalakkersuisunit ammaffigineqartut – aamma nioqqutissat akiinut tunngatillugu.


Aammataaq illoqarfiit pisiniarfiinit nunaqarfiit pisiniarfiinut agguaasseqqittarnerup inuuniarnikkut naapertuilluartuunnginnera nioqqutissat assigiinnik akeqartitsiviginerisigut nunarfiit pisiniarfiisa aningaasalersuiviginissaat ajornartorsiutaanerarpaa. Tamannalu ilumoortutut oqaatigisariaqarpoq, illoqarfinnimi inuppassuit akissakinnerusut nioqqutissat akii qaffasissut annertuumik nanertuutitut malugisarmassuk.


Naalakkersuisulli akissuteqaateqarnermini aamma oqaatigaa, akinik qaffaanerit Kalaallit Nunaata sinneranut naleqqiullugu nunaqarfinnik annertuallaamik artorsiinnginnissaat qularnaassallugu Naalakkersuisut kissaatigigaat, taamaattumillu kiffartuunneqarnissamik isumaqatigiissut maannakkut atuuttoq akit qaffakkiartunnginnissaannik piumasaqaatitaqartoq.


Inuit Ataqatigiit pingaartippaat inuiaqatigiinni naapertuilluartumik tapiissutinik atuisitsisoqarnissaa – tamatumani aamma nunaqarfinni isorliunerusunilu pisiassat akiisa saniatigut Naalakkersuisup taasai – aningaaseriveqarnikkut pilersuineq, umiarsuarnik timmisartunillu angallanneq, amernik tunisisitsisarneq, aamma tunitsiveqarneq - eqqarsaatigalugit.


Naalakkersuisup siunnersuuteqartumut akissuteqarnermini Naalakkersuisunit sinnerlugit nunaqarfinni akissakinnerusut nammaqatigiinnissaannik kissaataa isumaqatigilluinnarlugu oqaatigivaa, taamaattumilli akissuteqaammi tunngavilersuutit tunngavigalugit siunnersuut taperserneqassanngitsoq kaammattuutigalugu.


Siuliani tunngavilersuutigut sullissinerullu ajornerulinnginnissaa innersuussutigalugit, Naalakkersuisut kaammattuutaat paasillutigit, siunnersuutip itigartitsissutigineqarnissaa Inuit Ataqatigiit inassutigaat.