Saqqummiussissut-1
24. november 2003 UKA 2003/15
Akileraarutinik akitsuutinillu aaqqissuusseqqinnissamik nalunaarusiaq.
(Aningaasanut Nunanullu allanut Naalakkersuisoq)
Saqqummiussissut
Tunngavilersuut
Benchmarkingudvalgip Kalaallit Nunaanni akileraarutit akitsuutillu pillugit nalunaarusiaa 27. marts 2003-meersoq Naalakkersuisut matumuuna Inatsisartunut saqqummiutissavaat.
Nalunaarusiaq tamanut saqqummiunneqaramili tusagassiuutitigut allaaserisatigut sammineqartarsimavoq, soorluttaaq ilaannit toqqaannartumik allakkatigullu oqaaseqaateqarfigineqarsimasoq.
Benchmarkingudvalgip nalunaarusiaq, partiit peqataatitaat kiisalu Akileraarutinut akitsuutinullu ataatsimiititaliaq peqatigalugit, ulluni 3. - 5. november 2003-mi sammisimavaa. Nalunaarusiarlu minnerunngitsumik tamanut tusarniaassutigineqarpoq Katuami ulloq 4. november 2003-mi, benchmarkingudvalgi tassani apeqqarissaarfigineqarluni.
Tamanna Naalakkersuisunit tusarnaartuuffigalugu annertuumik pissarsiaqarfiuvoq. Minnerunngitsumik politikkikkut maanna suliarineqarnissaanut piareersaatitut.
Politikkikkut oqallinnerup sukumiilluinnartuunissaa Naalakkersuisunut pingaartuuvoq, Naalakkersuisummi akileraarutit akitsuutillu eqqarsaatigalugit siunissaq tamarmiulluta ornitassarput pillugu pilersaarusiornissaminnut politikkikkut siunnerfissaqarsinnaaniassammata. Siunnerfiillu aamma politikkikkut sapinngisamik annertunerpaamik tapersersorneqarnissaat pingaartuuvoq.
Toqqaannarnerusumik oqaatigalugu, allannguinissaq piinnarlugu akileraarutit akitsuutillu aaqqissuussaanerannik taakkuluunniit annertussusiinik allannguissanngilagut. Allannguisoqassappat tunngavilersuutit anguniagaasullu pingaarnerpaatillugit oqallisigeqqaassavagut.
Naalakkersuisut isummersuutaat
Taamaattumik Naalakkersuisut isummersuutigisaat pingaarnerit tulliini eqqartussavakka.
Anguniagaqarfinnik allanik misissueqqissaarnissaq
Benchmarkingudvalgip suliaminik saqqummiussinerminut tusarniaanerminullu atatillugu arlaleriarluni erseqqissarpaa, akileraarutit akitsuutillu innuttaasunut inuussutissarsiutinillu ingerlataqartunut aatsaat akiligassiissutigineqartariaqartut ima oqartoqartarneratuut oqaatigalugu, aningaasarsiornikku
t anguniakkat allat imminnut aningaasalersorsinnaanngikkaangata. Akileraarutit akitsuutillu aningaasarsiornikkut anguniakkat allat aaqqissuussaanerinut aningaasalersugaasariaqarnerinullu naleqqussarneqarsimassapput. Taamaammat benchmarkingudvalgip siunnersuutigaa, aningaasarsiornikkut anguniakkat allat taakkorpiaat, akileraarutit akitsuutillu taama pineqarsimanerisuulli peqqissaartumik misissuiffigineqarlutillu allaaserineqassasut.
Tamanna Naalakkersuisut tamakkiisumik tapersersinnaavaat, tamannalu pissutigalugu anguniagaqarfiit arlaqartut, soorlu aalisarnerup, inuussutissarsiornerup aamma nunalerinerup iluanni misissueqqissaarnerit Naalakkersuisunit aallartinneqareerput. Aammali ineqarnermut politikki, sulisoqarnermut politikki, isumaginninnermut politikki, peqqinnissamut politikki, avatangiisinut politikki soorunami aamma aningaasaqarnermut politikki misissuiffigissavagut, tamannami aamma Inuit Ataqatigiit Siumullu naalakkersuisooqatigiinnissamik isumaqatigiissutaanni erseqqilluinnartumik allassimavoq.
Nammaqatigiinnissamik anguniagaqarneq
Akileraarutit akitsuutillu aaqqissuussaanerat eqqarsaatigalugu, nammaqatigiinnissamik anguniagaqarnermut tunngasut pingaartilluinnarneqarnissaat Naalakkersuisut pingaartitaraat. Akileraarutit akitsuutillu annertussusii kisiisa pinnagit, aammali anguniagaqarfinni allani aaqqissuussinernut taakkulu sunniutaannut attuumassutaat eqqarsaatigalugit. Tassa imaappoq anguniagaqarfiit tamarmiullutik pitsaaqutaasa uuttuutitut atugaanissaat Naalakkersuisut anguniagaraat.
Taamaattumik Naalakkersuisut akileraarutit akitsuutillu aaqqissuussaanerini allannguutit eqqarsaatigeqqissaarnerisa saniatigut isumaginninnikkut aningaasaliissutit assigiissumillu akeqartitsinerup aaqqissuussaaneri eqqarsaatigeqissaarniarpaat. Akileraarutit akitsuutillu ilanngullugit isumaginninnikkut aningaasaliissutit assigiissumillu akeqartitseriaaseq innuttaasut akornanni aningaasaliissutit nikerartinnerinut periutsit pingaaruteqartorujussuit ilaagiinarpaat. Anguniakkatsinnut sulissuteqarnerput innuttaasut suliffeqarfiillu aningaasatigut tamakkiisumik inissisimaneri-nut nalilersorneqassappata taakku tamarmik ataqatigiissinneqartariaqarput.
Tamakkua saniatigut akileraarutit akitsuutillu aaqqissuussaanerinik allannguinerni isiginiarneqartariaqarput ilinniartitaanerit inuussutissarsiutitigullu inerisaanerit qaffassarneqarneri qanorpiaq sunnerneqarumaarnersut. Naak benchmarkingudvalgip inuussutissarsiutitigut il.il. inerisaanernut qaffassaanerit aningaasaliissuteqarnikkut pinissaa inassutigingajakkaluaraa taamaattoq tunuarsimaarfigiuminaakkunarpoq akileraarutit akitsuutillu aaqqissuussaanerisa arlaatigut inuuttaasunit suliffeqarfinnillu qanoq qisuariarfineqarsinnaanerinut.
Naalakkersuisut akileraartarneq akitsuutillu eqqarsaatigalugit nammaqatigiinnissamik anguniagaqarnertik isertorsimanngilaat. Appasissunik akunnattunillu aningaasarsiaqartut kiisalu ilaqutariit meerartallit ullumikkornit pitsaanerusumik pineqassapput - allatulluunniit oqaatigalugu, qaffasissunik aningaasarsiaqartut annertunerusumik akiliuteqartassapput. Aamma uani oqaatigereerneqassaaq; qaffasissunik aningaasarsiallit artukkerlugit akileraartinneqarnissaat Naalakkersuisut anguniagarinngilaat. Ilinniagaqarnikkut aammalu sulinikkut aningaasaliinikkullu peqataajumassuseqarneq minnerulersinneqaraniluunniit peerneqassanngilaq. Aammattaaq innuttaasut inuussutissarsiutinillu suliffeqarfiutillit, nunap sortaani najugaqarnerat apeqqutaatinnagu akileraarutitigut akitsuutitigullu sapinngisamik assigiimmik pineqarnissaat Naalakkersuisut pingaartippaat.
Taamaattumik Naalakkersuisut nammaqatigiinnissamik anguniagaq imaattunik imaqartoq sulissutiginiarpaat:
Siulleq tassaavoq inummut ilanngaammik ilanngaammillu aalajangersimasumik qaffaangaatsiarnissaq, procentit akileraarusiissutit qaffannerisigut, nalikilliliisarnermi malittarisassat sukannernerulersinnerisigut kiisalu aningaasarsiat maannamut akileraaruteqaataasussaanngitsut arlaqartut akileraaruserneqartalersinnerisigut aningaasalersorneqartussaq. Taakku ilaatigut tassaapput aningaasaatinit iluanaarutit, akiliunneqarluni angalanerit, kingornussat tunissutisiallu, ilisimane-qartutuut qaffasinnerusunik aningaasarsiaqartunit pissarsiarineqarajunnerusut.
Aappaat tassaavoq kommunit akileraarusiissutigisagaasa nikingassutigisinnaasaattut killiliunneqarsimasumik annikillisitsineq, tassa assigiinngissutaat ullumikkut 10 procentpointiusoq annerpaamik 5-iusussanngorlugu. Akileraarusiissutigineqartartoq taamaasilluni nunap aggorneri tamani assigiinerulerluni. Taamatut allannguinikkut landskarsip kommunillu isertitaqaatiginerusassaat inummut ilanngaatip qaffaataanut matussuseeqataassaaq. Tassungali atatillugu aammattaaq akileraarusiissutit nunap immikkoortuini imaluunniit nuna tamakkerlugu assigiissuunissaannik politikkikkut oqallittoqarnissaanut Naalakkersuisut piareersimapput.
Pitsanngorsaaneq
Akileraartitseriaatsip akitsuuseeriaatsillu pitsanngorsarneqarnissaat pisariillisarneqarnissaallu Naalakkersuisut aammattaaq sulissutiginiarpaat. Aningaasarsianik akileraaruseeriaaseq pisariitsoq attatiinnarneqassaaq pitsanngorsarneqassallunili. Qarasaasiatigut atortorissaarutit, IT, periarfissarititaat ullumikkornit annertunerungaartumik atortariaqarpavut. Naammagittaalliortarnermi aqqutissat pisariillisassavagut inatsisinillu illersugaaneq pitsanngorsarlutigu. Minnerunngitsumillu aamma akileraartitseriaatsip allaffissornikkut suliassartai pitsanngorsarlugillu pisariillisassavagut, tassa naatsumik oqaatigalugu akileraaruserinerup akitsuutinillu suliaqarnerup sumiiffimmut ataatsimut kattunnerisigut sumiiffinnilu ataasiakkaani “saaffiginnittarfiit” annertoorsuunngitsut pilersinnerisigut.
Akitsuutit eqqarsaatigalugit allatut nammakkersuinissaq Naalakkersuisut kissaatigaat, tassa inuulluarniutinik atuineq akitsuusiiffiginerullugu ulluinnarnilu pisariaqartitanik atuineq akitsuutinik appaaffigalugu.
Pinngortitap pissarititai
Pinngortitap pissarititaanik atuineq eqqarsaatigalugu Naalakkersuisut pingaartippaat tamatuma inuiaqatigiinni aningaasarsiornikkut pitsaanerpaamik tunngaveqarluni pinissaa, tassa imaappoq inuiaqatigiit piffissaq apeqqutaatinnagu sapinngisamik annerpaamik iluanaaruteqarfigisaannik. Taamaammat sutigut tamatigut pissarititat iluanaarutaasarneri - tassalu pissuussutinik atuisinnaatitaanermut atatillugu inuiaqatigiinnut akiliutit - pillugit apeqqut misissorluarneqassaaq allaaserineqarlunilu. Aalisarneq kisiat eqqarsaatiginagu, aammali soorlu aatsitassat eqqarsaatigalugit.
Taamaaliortoqareerpat pissarititat assigiinngiiaartut iluanaarutitaat pillugit erseqqissumik aalajangiiumaarpugut.
Naalakkersuisut siunnersuutigaat, aalisarnerup iluani “atuinermut akiliuteqartarneq” aatsitassarsiornermullu tunngasut maanna atuutereersut, aalajangiinissat taakku pitinnagit ingerlatiinnassagivut isumannaallisassagivullu.
Soorlu avataasiorluni raajarniarneq eqqarsaatigalugu raajanut akitsuummik sukaammiinissarput Naalakkersuisut siunnersuutigereeraat, taamatut ingerlataqartut pissarititamik piginnittuusumut, tassalu inuiaqatigiinnut, annertunerusumik taamaalillutik akiliuteqartussanngorlugit.
Siunissami tulleriiaarinissat kiisalu akileraarutinut akitsuutinullu piumasaqaatit
Akileraaruseeriaatsip akitsuuseeriaatsillu aaqqissuussaanerat kiisalu minnerunngitsumik akileraarusiissutit akitsuusiissutillu annertussusii ataatsimut eqqarsaatigalugit imaattariaqarpoq uagut politikeritut, piffissaq qaninnerusoq ungasinnerusorlu eqqarsaatigalugit Kalaallit Nunaata siunissami qanoq ittuunissaanik kissaatitsinnik isummatsinnillu erseqqissaaqqaartariaqartugut.
Tamanna pillugu akileraarusersueriaaserput akitsuuseeriaaserpullu isertitassanik pisortat ullumikkut pisariaqartitsinerat kisiat tunngavigalugu aaqqissuuttariaqanngilarput. Siunissami qulakkeerisumik aaqqissuussiniartariaqarpugut siunissaq ungasinnerusumi isertitassaqarfiusartut allat ineriartorneri tunngavigalugit isertitassat iluarsisarsinnaajumallugit.
Aningaasarsiornerup kinguariartulerfia maanna atorparput - taamaattumillu sukannersumik tulleriiaarisariaqarpugut, aamma akileraarutitigut akitsuutitigullu isertitaqarnerunissamik isertitakinnerunissamilluunniit pisariaqartitsineq ilanngullugu.
Aningaasarsiornikkut imminut napatinnerulernissaq pisariaqartillugulu kissaatigaarput, tassa aaqqissuussinernik allanngortiterinikkut minnerunngitsumillu inuussutissarsiornikkut ingerlatat amerlanerujussuanngortinnerisigut. Tamanna akileraarutit akitsuutillu qanoq aaqqissuussaanissaannik qanorlu annertutiginissaannik piumasaqaatitaqarpa.
Namminersulernissarput tikikkiartuaarparput. Tamanna “namminerisamik aningaasalersuinissatsinnut” sunik piumasaqaateqarpa aammalu minnerunngitsumik, akileraarutit akitsuutillu qanoq sakkortutigissappat.
Tamakkuupput oqaluuserisassat amerlasuut pingaaruteqartullu, akileraarutit akitsuutillu aaqqissuussaanerannik aammalu akileraarutit akitsuutillu angissusissaannik aalajangiilersinnata erseqqissumik paasilluartariaqakkavut. Oqaluuserisassat tamakku ilarpassui namminiilernissaq pillugu ataatsimiititaliarsuup isumaliutissiissutaanik suliaqarnitsinni, soorunalumi aamma siunissa-mi aningaasanut inatsisissaajumaartussanut atatillugu oqaluuserisussaavagut.
Benchmarkingudvalgi suliniutissanik arlaqartunik toqqarneqarsinnaasunik tikkuussisimavoq.
Akileraarutit akitsuutillu anginerusut akileraarusiissutigineqarlutillu akitsuusiissutigineqassappata, taamaaliornissap nammaqatigiinnissamik anguniakkap imarisai qissimigaarlugit pinissaa Naalakkersuisut pingaartippaat. Piviusunngortitsinissatsinnili aamma pingaaruteqassaaq pisortat allaffeqarfiinik, innuttaasunik aammalu inuussutissarsiutinik ingerlataqartunik allaffissornikkut suliassanik oqimaatsunik nammakkersuinaveersaartariaqarnerput.
Tassunga atatillugu Naalakkersuisut aallaaviginiarpaat akileraarusiissutit akitsuusiissutillu tamakkiisunik qaffaanerit kingullerpaajutinneqartariaqartut, tassalu aatsaat sipaarniarfigineqarsinnaasueruppat aammalu allanik isertitsiffiusinnaasunik periarfissaarutivippat.
Taamatut oqarninni ilaatigut eqqarsaatigaakka eqqussuinermi akitsuutit nalinginnaasut, momsi aamma innaallagissamik atuinermut akitsuutit pillugit siunnersuutit. Aalajangiivitsinnata pingaarnerutillugit isumannaaqqaartariaqarpavut nammaqatigiinnissamik anguniagaqarnikkut allaffissornikkullu sunniutaajumaartussat. Assersuutigalugu suut tamaasa eqqussuinermi akitsuuserniarutsigik, immaqaluunniit momsimik atuutilersitsiniarutta, taava tassunga ilutigitillugu namma-qatigiinnissamik anguniagaqarneq pissutigalugu allatigut aaqqiissuteqartoqartariaqarpoq, uanilu orniginarnerussaaq aningaasarsianit akileraarutit annertunerusumik qaffakkiartortuutinnissaat.
Taamatut oqaaseqarlunga pitsaasumik angusaqarfiulluartumillu oqallittoqarnissaa qilanaaraara.