04FM/01.25.01-57 Piniartutut inuussutissarsiuteqarnerup ilusiligaanermigut sapinngisamik piaartumik... (Palle Christiansen, Demokraterne)
9. marts 2004 UPA 2004/ 57
Inatsisartut Suleriaasianni § 35 naapertorlugu apeqquteqaat aallaavigalugu oqallisissiaq imaattoq matumuuna saqqummiuppara:
Piniartutut inuussutissarsiuteqarnerup ilusiligaanermigut sapinngisamik piaartumik naleqqussarneqartariaqarnera pillugu apeqquteqaat aallaavigalugu oqallinnissamik siunnersuut. Taamaaliornikkut nungusaataanngitsumik iluaquteqarniarnermik tunngaviusoq malinneqarsinnaaqqullugu, tamatumalu peqatigisaanik piniartunut inuiaqatigiinnullu akilersinnaasumik piniartut amerlassusiisigut naleqqussaasoqarluni.
(Inatsisartunut ilaasortaq Palle Christiansen, Demokraatit)
Nunatsinni innuttaasut akornini piniartutut inuussutissarsiuteqarnerup ilusiligaanermigut sapinngisamik piaartumik naleqqussartariaqarnera qularnanngilaq. Ilaqutariinni piniartukkormiuni aningaasatigut amikkittoortarneq piniartutut inuussutissarsiuteqarnermi annertuumik ajornartorsiutaasoq politikkerit akisusaassusillit tarmik nalunngilaat. Tamanna piffissami aggersumi suli atornarnerulissaaq assigiimmik akeqartitsinermik aaqqissussineq atorunnaarpat ullumikkonillu sakkortunerusumik pisassiissoqartalerpat sutigullu tamatigut suliatta imminut akilersinnaanerannik piumasaqaatit malinneqartussanngorpata.
Demokraatit tunganniit aallaqqaasiullugu erseqqissassavarput nungusaataanngitsumik iluaquteqarniarnermik tunngaviusup malitsinneqarnissaa kissaatigalugulu piumasaqaatigigatsigu. Nungusaataanngitsumik iluaquteqarniarnermik tunngaviusoq demokraatit ima paasivaat peqassuseq aallaavigalugu piniagassat tamarmik pisassiivigineqartassasut, taamaalilluni piniartutut inuussutissarsiuteqartut ukiumit ukiumut peqassutsimut ikiliartuutaanngitsunik taakku amerlaqataannik amerlassusilinnik piniakkanik pisaqarsinnaassasut. Taanna kisimi piviusumik nungusaataanngitsumik iluaquteqarniarneruvoq. Allatut paasinninnerit piviusumik miserratiginninnerupput.
Piniartut ilaqutaasalu aningaasaqarniarnikkut nammanneqarsinnaasumik iluaquteqartarneq piniartutut inuussutissarsiuteqartunit kisimi sammineqaleraangat ajornartorsiut takkuttarpoq. Taamatut eqqarsartaaseq paasiuminartuugaluarpoq, kisiannili ajoraluartumik uungaannaq isiginninneruallaarpoq. Ajornaquteqanngitsumik piniagassat piniarneqartartut killeerutitinneqarsinnaagaluarput, taamaalilluni piniartut ukiut qulit 15-it inuulluataalissapput, kisiannili tamanna qaangiuppat taamaattoqaqqissinnaajunnaavissaaq. Ullumikkut uppernarsaatitalimmik misissuinerit tamarmik takutippaat piniagassat amerlanerit piniarneqartarnerat annertuallaartoq. Ukiorpassuarni uumasunik ilisimatuut tamanna erseqqissaatigisarsimagaluarpaat, tusaaneqaratilli. Tusaaneqarusussimagunakkikkaluarput; ukiunili kingullerni 25-ini politikkerit Naalakkersuisoqatigiinni assigiinngitsuni atuussimasut naalakkersuisooqataasimasullu piaaralutik taakku tusaarusussimanngilaat. Tamakkulu kinguneri ullumikkut uatsinnut tupput.
Uagut kalaallit immitsinnut oqaatigigaagatta pinngortimi inuiattut, pinngortitaq peqatigilluinnarlugu inuusutut uumasunillu piniagassanik innimiginnittutut taasarpugut. Tamaatut immitsinnut kusanasaakkamik oqaatigisarnerput pinngortitap uumasullu piniagassat isumaqatigigunanngilaat. Uumasoqassutsimi assigiinngitsunut kisitsisit uppernarsarpaat pinngortitaq uumasullu piniagassat ilumoortut.
Demokraatit aaqqissutissatut siunnersuutaat pisariitsuarannguuvoq. Uumasut piniagassat tamarmik peqassutsimut nungusaataanngitsumik pisassiissutigineqartalissapput, uumasullu piniagassat taakku nalingi tamatuma kingorna inuussutissarsiutigalugu piniartut amerlassusissaannut tunngaviliisuussapput, taakkulu taava aningaasatigut imminut akilersinnaasumik tunngavissaqarlutik aallaaniarlutillu aalisarnermik ingerlatsisinnaassapput. Tassa piniartut ikinnerusut, taarsiulluguli aningaasatigut isertitagissaarnerusut. Piniartullu umiatsianut, orsussamut, aallaasinut, tunisinermut akillu minnerpaaffissaannut ajornanngippat tapiissuteqarfigineqartariaqartassanngillat. Tamatuma inuussutissarsiut ataqqineqaasertussaavaa tamatta nunarsuarmioqatitsinnut usorsisimaarutigalugu takutissinnaasarput, taamaalillutalu inuussutissarsiut kingulissatsinnut piuinnartillutigu.
Ullumikkutut annertutigisumik piniartoqartuassappat siunissaq piniartunut oqimaalliartuinnartussaavoq. Piniagassat ikinnerusut piniartunut ullumikkutut amerlassusilinnut isertitatigut ikileriarnermik kinguneqassaaq. Ullumikkutut piniartutut inuussutissarsiuteqarluni inooriaaseq amerlasuunit kultoorikkut ileqqutut “taamaasiortuaannarnikuuvugut”-tut taaneqartarpoq. Demokraatit isumaat naapertorlugu kultoorikkut ileqqoq taanna isasoorutaasussaavoq, tassa “qanga taamaaliortarpugut ajoraluartumilli taamaalioqqissinnaajunnaapugut”. Uagut demokraatinit tamanna nipangiinnarluta isiginnaaginnarusunngilarput. Demokraatimmi piniarnermik inuussutissarsiuteqarnerup kingulissanut ataannarnissaa qulakkerumavaat. Kultooritsinnut ilaanera piinnarnagu, kisiannili piniartutut inuussutissarsiuteqarneq inupparujussuit ulluinnarni atugarimmassuk. Innuttaasut qulaassuanagit naalakkersuinermik anguniagaqarnerput demokraatini pimoorupparput.
Amerlasuut aperiumassapput ”kikkummitaava piniartuussappat, kikkullunaamik?” imaluunniit ”inuimmi piniarnermik aalisarnermillu inuussutissarsiuteqarsinnaajunnaartut suna nappatigissavaat?”.
Apeqqutit taakku tamarmik allarpassuillumi pissusissamisoorlutillu naleqqulluinnartuupput. Naleqqussaaneq taanna aallartinneqarpat tamatumunnga peqatigitillugu nammineq piumassuseq naapertorlugu inuussutissarsiutinut allanut sulisussaaleqiffiusunut nuukkumasut atuarteqqinneqarnissaat periarfissinneqartariaqarpoq. Oqaloqatigiinneq, tulleriaarineq nutaamillu eqqarsarneq allanngortiterinermi matumani qitiupput.
Piniartut namminneerlutik ilinniartitaanerminnik nutaamik toqqaaqataassammata oqaloqatigiinneq pisariaqarpoq. Aqqiissutit siunissamut qaninnermut ungasinnermulluunniit sammisut arlaat toqqartussaagatsigu tulleriiaarineq pisariaqarpoq. Namminersornerullutik Oqartussat sutigut tamatigut ikiuuttussaaneranik uniinnarluta utaqqisarnermermik ileqquliussatut eqqarsariar-taaserput qimattussaagatsigu nutaamik eqqarsarneq pisariaqarpoq.
Tamatta siunissarput pineqarmat, kikkut tamarmik akisussaaffimmik tiguseqataanissaat pingaaruteqartuuvoq.
Allat qanoq iliortarsimanersut silarsuarmut avatitsinniittumut qiviarutta takusinnaavarput. Manerassuarmi Galápagosit qeqertaanni aamma taamatut pisoqarnikuuvoq. Tassani eqalussuarniarnik saanilussuarnillu aalisarneq inuussutissarsiutigineqarsimapput. Taakku annertuumik amerlassutsimikkut ikileriarmata pinngortitamik innimiginnittumi takornarissat peqatigalugit takuniartinneqartarput. Tamanna ima iluatsilluartigaaq allaat massakkut takornarissat amerlassusaat killilersorneqalerlutik. Nuna15.000-inik inuttaqarpoq, 1997-imili 80.000 missaannik takornariarfigineqarsimavoq. Periuseq taanna piniartortatsinnut periarfissaavoq. T ammajuitsussarsiorluni piniartitsisarneq sukisaarsaatigalugulu aalisariartitsineq aamma periarfissaapput.
Suliami matumani Namminersornerullutik Oqartussat piniakkanik allanik piniarneqarsinnaasunik nassaassasut allat tunngavilersuutissatut atorumasarpaat. Uumasoqatigiinnik nutaanik peqalernissaq amerlanerusunillu piniagassaqalerumaneq ajornaatsuunngimmat taamatut tunngavilersorneq suliassaassaaq imaannaanngitsoq.
Taamaattumik demokraatinit neriuutigaarput oqallinnissamik aallarniineq manna anguniagaqarfiulluarlunilu piviusunik tunngaveqarluni ingerlanneqassasoq. Tamannami kisimi kultoorikkut isasuunnginnissamut aqqutissatuaasutut demokraatinit isigigatsigu.
Taama oqaaseqarlunga Inatsisartuni oqallinneq ammaappara.