Partiit oqaaseqaataat(IA)-1
UKA 2003/105
20. november 2003
Vilhelm Christiansen
Ilaqutariit piniartukkormiut atugaasa pitsanngorsarneqarnissaat pillugu apeqquteqaat
(Jens Napaattooq.)
Oqallisissamik apeqquteqartup aallarniuitigaa puisit amiisa akimmikkut nikerarnerujussuat , tamatumalu malitsigisarmmangu tarnikkut nalorninermik aallaaveqartumik innarleerujussuartarmat.
Soorlu nalorninermik pilersitsisartut tassaapput EU, inatsisiliornermikkut inuussutigisatta aningaasarsiutigineqarnerannut innarliisoqartarneranik kinguneqartitsisarmat. Tassa tamakku paatsoornernik tunngaveqarlutik piliarineqartut ajornartorsiutinik piniartukkormiuni oqimaa-tsorsiortitsilersarput. Taamaattumik aamma kissaatiginarpoq sunniuteqarsinnaanerput naapertorlugu EU-mut paasititsiniutigissagipput, nunatsinni neqinik tunisassiornermi nungutsaaliuinerit pingaartillugit, nunatsinni piniakkanik tunisassiortoqartarmat.
Inuit Ataqatigiit tungavilersuutitit paasilluarpavut, taamattaarlu Naalakkersuisup
akissuteqaataai paasinarluartut qujassutigalugit.
Akissutigineqartut puisit, tuttut, umimmaaluunniit nioqquteqassangutta pitsaassusissat
matarisassani pingaartinneqartoq. Taamattaarlu nunatta iluani kalaaliminernik pitsaa-
lluinnartunik pilersuisinnaanerup qularnaarneqarnissaa, ilaatigut timmisartukkut assartuisinnaaneq eqqarsaatigalugu sap.akunnerata siuliani maani aqqutissiuinerput innersuussutigissavara..
Apeqquteqaammut akissutigineqartut ingerlaqqeriarnissamut naleqquttuusutut Inuit Ataqatigiinniik isigaavut, apeqquteqaatillu arlaqarmata naggataatigut oqaasissatsinnut tunga-
vilersuuteqassaagut.