Naqeqqaagaq

20120913 09:27:04
Naqeqqaagaq

Ullut ataatsimiiffiusut qulingat, pingasunngorneq 19. marts 2003 nal. 13:00-18:00.




Ataatsimiinnermik aqutsisoq: Jonathan Motzfeldt, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.




Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Ataatsimiinneq ammarpoq.



Ullumi ataatsimiinnerput minutsini 5-manik kingoqqutsilaarluni aallartippoq, aamma innuttaasut ilaasa piffissami matumani immikkut saaffiginnissimanerat eqqarsaatigisavut sorsunnermut, imaluunniit sorsulersinnaanermut Irak-imi pisimasinnaasumut tunngatillugit.



Ullormut oqaluuserisassamut nassuiaat:



Matumuuna nalunaarutigineqassaaq Siulittaasoqarfik ilaasortaaqatigiillunaalakkersuinikkut siulittaasui taasisoqarnerani ilaasortaqarnikkut oqimaaqatigiinnissamik isumaqatigiissutup piviusunngortinneqarnissaanik isumaqatigiissuteqartut.



Aaqqissuussinerupsiunertarissavaa Inatsisartuni ilaasortat sulinngiffeqarallartariaqartut pissutissaqavillutilluunniit Inatsisartut ataatsimiinnerini najuussinnaanngikkallartariaqartut, sinniisussaannik aggersaanissamik pisariaqartitsinerup killilersimaarneqarnissaa.



Taamaalilluni ilaasortat najuutinngikkallartariaqarneranni Inatsisartut ilaasortaqatigiiaavisa assigiinngitsut akornanni taasisoqarnerani ilaasortaqarnikkut oqimaaqatigiinnginnerup sunniutaarutsinneqarnissaa aaqqissuussinerup tunngavigaa. Tamanna anguneqassaaq ilaasortaaqatigiiaatut kalluarneqartut akornanni isumaqatigiissuteqarnikkut, taamaalilluni ilaasortaaqatigiiaat ilaannit najuutinngitsoqartillugu ilaasortaaqatigiiaani allani ilaasortaq ataaseq taasinermi taaseqataanngitsuussalluni.



Taasisoqarnerani ilaasortaqarnikkut oqimaaqatigiinnissamik isumaqatigiissuteqartunut Siulittaasoqarfik isumaqatigiissutigisat nalunaarsorneqarnerannik aaqqissuussamik atugassiissaaq. Tamanna pisassaaq taasisoqarnerani ilaasortaqarnikkut oqimaaqatigiittoqarnissaanik isumaqatigiissuteqarnermik pissarsinikkut, nalunaarsuinikkut toqqortarinnikkullu. Taamaaliornikkut maanna aaqqissuussinermut isumaqatigiissutigineqarluni atuutilersumut tunngatillugu uppernarsaatip pigiuaannarneqarnissaa qulakkeerneqassaaq.



Ilaasortat najuutinngikkallarnerini sinniisussanik pisariaqanngitsumik aggersaasarnerup pinngitsoorneqarneratigut, taasisoqarnerani ilaasortaqarnikkut oqimaaqatigiinnissamik isumaqatigiissuteqarneq, Inatsiartut sulinerata sunniuteqarluartumik ingerlannissaanut alloriarnertut pingaartutut isigineqarpoq. Naatsorsuutigineqarpoq aaqqissuussineq siunertaq malillugu ingerlaleriarpat inuiaqatigiit aningaasaqarnerisigut ukiumut 200.000-iniit B 500.000 kr.-inut aaqissuussineq sipaarutaalerumaartoq. Tamanna angalanernut aningaasartuutinik kiisalu Inatsisartut ataatsimiinnerinut sinniisussat aggersarneqartarnerini angerlamullu aallarnerini ulluni angalavinni aningaasarsiaqartinnissaraluinut marloriaammik aningaasarsianik tunniussassaraluanik sipaagaqarfiussaaq.



Ullunut qaninnernut ullormut oqaluuserisassanut tunngasumik immikkoortoq nutaaq ataatsimiinneq ingerlalereersoq Naalakkersuisunit ilanngunneqaqqullugu saaffiginnissutigineqarmat nalunaarutigineqassaaq. Pineqartoq tassa immikkoortoq 128 B Inuussutissat il.il. pillugit inatsisip, uumasuni nappaatit tunillannartullu pillugit inatsisip kiisalu uumasut nakorsaattut suliaqarneq, il.il. pillugit inatsimmik nalunarutip Kalaallit Nunaannut atuutilersinneqarnissaat pillugit Namminersornerullutik Oqartussat oqaaseqaateqarnissaat pillugu Inatsisartut aalajangiiffissaattut siunnersuut B ulloq 20. marts 2003 aappassaaneerlugu oqaluuserineqartussatut, siunnersuutigineqartoq.



Inatsisartuni ilaasortaq Per Berthelsen ulluni 19. aamma 20. marts 2003 pissuteqavilluni najuussinnaanngilaq. Inatsisartuni ilaasorta Jørgen Wæver Johansen ulloq 20. marts 2003 pissuteqavilluni najuussinnaanngilaq. Tassunga tunngatilulgu immikoortoq 82-ip B Kalaallit Nunaanni siunissami soraarnerussutit pillugit malittarisassariumaakkat takorluukkallu pillugit apeqquteqaat aallaavigalugu oqallinnissamik siunnersuut B oqaluuserineqarnissaa ulloq 20. martsimiit ulloq 27. marts 2003-mut kinguartinneqarpoq.



Naggataatigut nalunaarutigineqassaaq immikkoortoq 59-imi siunnersuut B Attumi meeqqeriviup inaarsarneqarnissaata 2004-mi aningaasanut inatsimmi ilanngunneqarnissaa pillugu Naalakkersuisut peqquneqarnissaannik Inatsisartut aalajangiiffigisassaattut siunnersuut B siunnersuuteqartup tunuartimmagu.



Tamatuma saniatigut Inatsisartuni ilaasortap Per Rosing-Petersen aamma Ellen Christoffersen ullumi ataatsimiinnermi pissutissaqavissumik peqataassanngillat.



FN aalajangersimasumik akuersissuteqarsimatinnagu Irakimut sakkulersorluni sorsunniarnermi danskit peqataanissaat Inatsisartunit akerlerineqarnera pillugu Inatsisartut aalajangiiffigisassaattut siunnersuummik Inuit Ataqatigiit tunniusseqqammerput. Siunnersuutip taassuma ullumi ataatsimiinnermi oqaluuserisassatut kingullertut immikkoortoq 129-itut ilanngunneqarnissaa Siulittaasoqarfiup siunnersuutigaa. Immikkoortup oqaluuserineqannginnerani ilaasortat siunnersuummik misissuataarinissamut periarfissaqarsinnaaqqullugit minutsini 15-ini unikkallarnissarput siunnersuutigaarput.



Taamatut nalunaarutigineqartut Siulittaasoqarfimmi Inatsisartunut akuerineqarnissaat innersuussutigaarput.



Akuerineqarput.



Qujanaq.



Taava ullormut oqaluuserisassaq siulleq, maannakkut tikissinnaanngorparput immikkoortoq 92. Ane Hansen Inuit Ataqatigiit.


Ulloq ataatsimiiffiusut qulingat, pingasunngorneq 19. marts 2003 nal. 13:13.



Immikkoortoq 92


Sulisartut suliffissaarunnermillu eqqorneqartartut eqqarsaatigalugit ilinniartitseqqittarnermi pikkorissartitsisarnermilu qaffassarfiusinnaasumik ataatsimoorussamik aaqqissuussisoqarnissaanik Naalakkersuisut suliniuteqaqqullugit peqquneqarnissaannik Inatsisartut aalajangiiffigisassaattut siunnersuut.


(Ane Hansen)


(Siullermeernera)



Ane Hansen, siunnersuuteqartoq, Inuit Ataqatigiit.


Qujanaq.


Sulisartut ilinniagaqarsimanngitsut allallu suliffissaarunnermik eqqorneqakulasut nunatsinni sulisinnaasut akornanni affangajaat tikillugit amerlassuseqarput.


Sulisinnaasuni sulisartut ilinniagaqarsimanngitsut, suliffissaaleqinermik ukiulluunniit ilaatigut suliffissaaleqinermik eqqorneqartartut taamak amerlatigigaluartut ersarissumik aaqqissuussamik ilinniagaqalersinnaanermut pikkorissarsinnaanermullu periarfissanik qaammarsarneqartarnerat annikittuararsuuvoq. Naak Sulinermik Inuussutissarsiuteqartut Kattuffiat aammalu Namminersornerullutik Oqartussat arlalitsigut ilinniaqqinnissamut pikkorissarsinnaanermullu periarfissanik peqartiteraluartut taakku ersarissumik qaammarsaatigineqarnerat annikittuaraavoq, atuisinnaasunillu suut ilinniaqqinnissamut pikkorissaanissamullu periarfissaanersut takujuminaatsillugit.


Nunatsinni sulisartut ilinniagaqarsimanngitsut sulisartullu suliffissaarunnermik eqqorneqartartut isertitakinnertik pissutigalugu tapiissuterpassuarnik atuisunngortinneqartarput, aammalu inuuniarnikkut artorsartuarnerup kingunerisaanik ajornartorsiuterpassuarnik inuiaqatigiinnut akisusinnaasartunik eqqorneqakulasuusarlutik.


Nunatsinni pikkorissarfiusinnaasut imaaginnavikkaluarput. Taamaattumik nunatsinni inersimasunik ilinniartitseqqittarnerit pikkorissaasarnerillu ataqatigiissarneqarnissaat pisariaqavippoq. Namminersornerullutik Oqartussat allaffeqarfissuarmini nammineq pikkorissaaveqarpoq, Niuernermik ilinniarfiit tunngaviusumillu ilinniarfiit allat pikkorissaanermik ingerlatsisarput, namminersorlutik suliffiutillit namminerisaminnik kattutaarlutilluunniit pikkorissaaveqartarput, sulinermik inuussutissarsiuteqarnermi kattuffiit pikkorissaanermik ingerlatsisarput il.il.


Qularutissaanngilaq taamatut ataqatigiissaagaanngitsumik ingerlatsinikkut aningaasarpassuit atulussinnarneqartarnerat.


Nunatsinni suliffiit nutaat ataavaartullu sulisullu aalajaatsut suaartaataajuarput. Taamaattumik tamakku anguniassagaanni pissutsinut nikerartunut naleqqussaanissami pikkorissaanerit assigiinngitsorpassuit ataqatigiissarneqarnerisigut anguniagassat pissarsiffiusussallu pitsaanerusut naatsorsorneqarsinnaapput.


Naatsumik oqaatigalugu: ataqatigiissaarilluarnikkut qulaajaanikkullu sipaarfiusinnaasut aqqutigalugit pikkorissaanikkut ilinniartitseqqittarnikkullu angusassat pitsaanerit anguneqarsinnaapput.


Tamakkua tunngavigalugit aalajangiiffissatut siunnersuutigaara periarfissaararpassuit tamani tamaani siammarsimasut ersarinninngorlugit ataatsimoorfigisinnaasaannik sulisitsisut sulisartoqarnermi peqataasut suleqatigalugit siunnerfimmik aaqqissuussisoqassasoq.


Ilinniagaqalernikkut pikkorissarnikkullu ilinniagaqanngitsut maannamut atugarisat pitsaanerulersinneqarsinnaanerat ersarinnerusumik aaqqissuunneqarsinnaammat.


Qujanaq.



Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Siullermik akissuteqassaaq Inuussutissartissarsiornermut Naalakkersuisoq.


Finn Karlsen, Inuussutissarsiornermut Naalakkersuisoq, Atassut.


Qujanaq.


Siunnersuutikkut tunngaviusumik ajornartorsiut pingaaruteqaqisorlu qaqinneqarpoq. Siunnersuuteqartup aalajangiifffigisassatut siunnersuummini tikkuarpaa kommunini sulinermik inuussutissarsiuteqartut suliffissaaruttartullu ilinniarteqqittarnerat pikkorissartinneqartarnerallu naammattumik ataqatigiiaarneqaranilu qaammarsaatigineqanngitsoq.


Naalakkersuisut siunnersuuteqartup eqqarsaatai isumaqatigaat suliassamisullu isigalugu sulinermik inuussutissarsiuteqartut B soorunalumi suliffissaaleqinermik eqqorneqartartut B ilinniartitaanerat, ilinniarteqqinneqarnerat pikkorissartarnerallu pitsaanerusunik tunngavissiorumallugu.


Taamaattumik ujartorneqartut tunngavissinnissaat suliniutigineqarpoq.


Taamaalillutik Naalakkersuisut naalakkersuinikkut ingerlatsinerminni tunngavigaat suliffissaaruttut minnerunngitsumillu inuusuttut ilinniarnissamik pikkorissarnissamillu neqeroorfigineqartarnissaat, taamaalilluni piginnaasaat ilinniarsimasunik sulisussaqarnermik pisariaqartitsinermut suliffeqarnermilu ineriartornermut naapertuuttooqqullugit. Inuit ikiorsiissutaannarnik isumalluuteqartittarnerannut aningaasat taamak amerlatigisut atortuarnerat qimattariaqalerparput. Tamatumunnga taasiullugu suliffeqarnermut tunngasutigut suliniarneq siumut tikkuussisuusariaqarpoq aammalu inuussutissarsiornermik ingerlataqartut pisortallu suliassanik piginnaaneqarluartunik pisariaqartitsinerannut naleqqussagaaasariaqarluni.


Taamaattumik suliffeqarnermut tunngasunik iluarsaaqqinneq Naalakkersuisut pingaarteqaat.


Tamatumani anguniakkat ilagaat suliffissaaruttut suliffeqarnermut ikkuteqqinnissamut periarfissarissaanerulernissaat piginnaasaqarnerulersaanikkut ilinniartitaanikkullu tamatumuunakkullu imminnut ilaquttaminnillu pilersuisinnaanerulersillugit. Anguniagaq alla tasaavoq suliaqarfiit assigiinngitsut akornanni eqaatsumik nikerarsinnaalernissaq, taamaaliornikkut suliffiit tapiissutititgut aningaasalersugaasut tapiissutinik isumalluuteqanngitsunut nuttartissinnaanngortikkumallugit. Inuiaqatigiit aningaasaqarnerat tamatumuuna iluaquserneqartussaavoq. Taamaattumik ilitsersuinikkut ilinniartitsinikkullu suliaqarneq sakkortusartariaqarpoq.


Tamatuma kinguneratut Suliffeqarnermut immikkoortortap Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Pisortaqarfik suleqatigalugu kommunini tamani ilitsersuisarfinnik piareersartarfinnillu taaneqartut pilersinnissaat piareersarpaa. Sulili amigaataapput kingunissai pillugit naatsorsuinerit aamma tamatumani malittarisassat allanngortinnissaannut tunngatillugu misissueqqissaarnerit kiisalu tamakkua pereerpata, KANOKOKA-mik isumaqatigiinninniarnissat.


Apeqqutit tamakkua pillugit nassuiaasiaq suliarineqarluni ingerlanneqarpoq pilersitsinissallu suliarineqaqqinnerani tunngaviussalluni.


Taamaalilluni kommunini tamani ilitsersuisarfiit piareersartarfiillu suliffeqarnermik iluarsaaqqinnermi anguniakkanut pingaarutilerujussuupput.


Ingerlatsiviit taakkua suliffissanik tikkuussinermut suliffissaqanngitsullu piginnaasaqarnerulersarnerannut suliffeqarnermullu piareersarlutik ilinniartitaanerannut tunngaviusussaapput, taamaaliluni inuit pineqartut piginnaanngorsaqqinneqareernermikkut ataavartumik suliffeqalersillugit imaluunniit suliffeqarnermut piareersareerlutik pikkorissareernermi ilinniarnivimmik aallartitsisinnaalersillugit taamalu siunissami imminnut pilersorsinnaalersillugit.


Tamatuma saniatigut siunniutaavoq kommunini suliffeqarnermut allaffiit ilitsersuisarfiit piareersartarfiillu ilagisassaat sulinermik inuussutissarsiuteqartut ilinniarteqqinnissaannut pikkorissarnerannullu pisariaqartumut atorneqarnissaat. Taamaalilluni ingerlatsiviit taakkua tunngavississavaat ilinniartitseqqittarnerit/pikkorissartarnerit kattuffinnit neqerooruteqarunartut/ujartorneqarunartut.


Siunniutaallunilu anguniagaavortaaq piareersaataasumik ilinniarnerit, pikkorissarnerit ilinniartitseqqinnerillu suliffeqarnermut/ilitsersuinermut allaffiit kisimik ingerlatsissagaat, taamaalilluni ilinniaqqinnissanut pikkorissarnissanullu periarfissat assigiinngitsut ersarsissumik takuneqarsinnaassammata.


Ilisimatitsissutigineqassaaq suliffeqarnermut allaffiit sulisitsisullu najukkani suleqatigiinnerat ukiuni kingullerni pitsanngoriartorsimammat. Taamaalilluni sulinermik inuussutissarsiuteqartut suliffissaqanngitsullu piginnaanngorsarnissaannut neqeroorutinut assigiinngitsunut tunngatillugu sulisitsisut najukkani peqataanissaat periarfissarissaarnerulerpoq.


Kommunit ataasiakkaat ingerlatsiviit aqqutigalugit suliassaraat sulinermik inuussutissarsiuteqartut ataatsimoortumik ilinniarteqqinneqartarnissaat pikkorissartarnissaallu kiisalu pisariaqarpat suliffissaqanngitsut pikkorissartarnissaat ilisimateqqaartarnissaallu ilinniartitaalinnginnermi.


Taamaattumik qularnateqanngilaq ilitsersuisarfiit piareersartarfiillu pilersinneqarneratigut pikkorissarnermut ilinniartitaanermullu neqeroorutit ataqatigiiaarnerannut paasissutissiissutigineqarnerannullu periarfissat pitsaanerulissasut. Tamatumuunakkut suliffissat ataavartut aalajaatsunik sulisullit qulakkeerneqassapput inuiaqatigiillu aningaasaqarnerat ataatsimut isigalugu iluaquserneqarluni.


Naggataatigut taassavara ilitsersuisarfinnik piareersartarfinnillu ingerlalluartunik pilersitsisoqareersimammat, tassa Aasianni, Narsami Tasiilamilu. Taakkua misilittagaat kommunit allat pilersitsiniarnerannut aqqutissiuussissapput neriuppugullu tamatuma kingunerissagaa kommunini tamani taamaattunik pilersitsinissaq suliffeqarnikkut politikkimi siunertarineqartoq naammassineqassasoq.


Tassalu ilitsersuisarfiit piareersartarfiillu pilersinniarlugit suliniuteqartoqalereermat tamatumani ataqatigiiaarineq ujartorneqartoq ilaalluni Naalakkersuisut kaammattuutigisinnaanngilaat aalajangiiffigisassatut siunnersuut maanna akuersissutigineqassasoq.


Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Partiit oqaaseqartuinut, siulliulluni oqaaseqassaaq Ole Dorph, Siumut.



Ole Dorph, Siumup oqaaseqartua.


Qujanaq.


Siumumiit sulisartut suliffissaarunnermillu eqqorneqartartut eqqarsaatigalugit ilinniartitseqqittarnermi pikkorissartitsisarnermilu qaffassarfiusinnaasumik ataatsimoorussamik aaqqissuussisoqarnissaanik Naalakkersuisut suliniuteqaqqullugit peqquneqarnissaannik Inatsisartut aalajagiiffigisassaattut Inatsisartuni ilaasortap Ane Hansen-p, Inuit Ataqatigiit, siunnersuutaa pillugu imatut oqaaseqaateqassaagut:


Siullermik oqaatigissavarput oqaluuserisassaq Siumumiit soqutiginartutut pingaaruteqartutullu isigigatsigu.


Siumumiit pingaaruteqartutut isigaarput inuit pisuussutiginngisamimmik suliffissaarunnermik eqqorneqartut pillugit pisortanit sukkasuumik pitsaasumillu sullineqarnissaasa anguniartuarnissaa, Siumumiillu tunuarsimanngisaannassaagut pisuussutiginngisaminnik suliffissaarunnermik eqqorneqartut eqqarsaatigalugit inatsisitigut peqqussutigigullu pisariaqassappat naleqqussaajuarnissamut.


Siumumiit inuup imminut napatissinnaajuarnissaa pingaaruteqarluinnartutut isigigatsigu erseqqissaatigissavarput suliffeqarnerup imminut akilersinnaasuujuarnissaa pingaaruteqarluinnartutut isigigatsigu.


Suliffissaarunnermik eqqorneqartoq sapinngisamik sukkanerpaamik suliffissamik, ilinniaqqinnissamik pikkorisaqqinnissamilluunniit innersuunneqartariaqarpoq, inuup unittuunnginnissaa pinngitsoorniarlugu, illoqarfimmulluunnit allamut nuunnissaq pisariaqassagaluarpat.  Suliffissaaruttorli inuttut allanilluunnit peqquteqarluni ajornartorsiornini pissutigalugu suliffissaaruppat isumaginninnermi inatsisit aqqutigalugit tapersersornissaa innersuussutigisariaqartassalluni.


Ukiut tamaasa aningaasanik inatsit aqqutigalugu suliffissaaruttarnerup akiornissaa anguniarlugu aningaasarpassuarnik inatsisartut akuersissuteqartarput, tamakkualu kommuunet aqqutigalugit suliniarfigineqarneri ingerlanneqartarlutik.


Siunnersuuteqartup oqaatigaa suliffissaarunnermik eqqorneqartut pikkorissarnernik  ilinniartitseqqinnernillu assigiinngitsunik sapinngisamik sukkasuumik neqeroorfigineqartartut.


Inatsisit ullumikkut atuuttut taama oqariartuuteqareerput, aammami innuttaasoq kinaluunnit pisortanut saaffiginnittoq sukkasuumik sullinneqartussaatitaavoq. Siumumiit isumaqarpugut suliffissaaleqisunik sullissineq ukiuni kingullerni pikkoriffigileriartoripput taamaattariaqarpugummi.


Inatsiartut 2002-mi ukiakkut ataatsimiinneranni taamani naalakkersuisunit saqqummiunneqarpoq suliffissarsiuussisarfiit il. il.  pillugit peqqussutissatut siunnersuut. Taassuma iluaniippoq ullumikkut STI-atuarfiisa ilaatigut piukkunnarsartarfittut siunissami atulernissaat, taamaasilluni suliffissaaleqisut ataqatigiissakkamik ullumikkumiillu pitsaanerusumik sullinneqarnerat aallartissinnaassalluni. Naalakkersuisunut apeqqutigerusunnarpoq peqqussutissatut siunnersuut taanna qaqugu Inatsisartunut saqqummiunneqassanersoq?


Simumumiillu naalakkersuisut kaammattussavagut peqqussutissatut siunnersuutip taaneqartup ataatsimiinnerup matuma ingerlanerani Inatsisartuni suliarineqarnissaa anguniarlugu Inatsisartut siulittaasoqarfianut saaffiginneqqullugit, nalunnginnatsigu peqqussutissatut siunnersuusiaq naammassineqarluni suliarineqareersoq. Suliffeqarnerup aaqqissuunneqaqqinneranut (arbejdsmarkedsreform) suliniarneq ingerlariaqqissappat suliffissarsiussisarfiit il. il. pillugu peqqussutip Inatsisartunit naammassillugu suliarineqarnissaa ullumikkut utaqqineqarpoq, minnerunngitsumik kommunenit


Siumumiit isumaqarpugut ataqatigiissaarineq pineqassappat tamanna kommunenit ingerlanneqartariaqartoq, kommunemmi inuttaasut tikillugit innuttaminnut sullissipput piffinnilu ilisimasat atorlugit suleqatillu peqatigalugit ataqatigiissaarineq ingerlanneqartarluni, tamatumanilu ilaapput qitiusumi ingerlatsisut.


Taamatut oqaaseqarluta Siumumiit isumarput saqqimmiupparput.


Qujanaq


Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Tulliulluni oqaaseqassaaq Asii Chemnitz Narup Inuit Ataqatigiit.


Asii Chemnitz Narup, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat.


Inatsisartunut ilaasortap Ane Hansenip sulisartut ilinniarsimanngitsut allallu suliffissaarunnermik eqqorneqakulasut ilinniaqqinnissamut pikkorissarnissamullu periarfissaasa ataqatigiissagaanerat qaammarsaassutigineqarnerallu ullumikkornit suli annerusumik suliniarfigineqarnissaat siunnersuutigaa.


Inuit Ataqatigiinni siunnersuut pingaaruteqarluinnartutut isigaarput.


Nunarput naalakkersuinikkut aningaasarsiornikkullu namminersortoq patajaatsumik tunngavissinniarlugu suliniuteqaleruttorpugut.


Inuit imminut napatittut, imminnut oqartussaaffigisut imminnullu akisussaaffeqaqatigiittutut inooqatigiittut B tassaapput Inuit Ataqatigiit anguniagaasa ilaat.


Anguniakkap piviusunngortinniarnerani suliffissaqartitsiniarnermut politikkit aamma matuersaataassaaq. Inuiaqatigiit suliffissanik naammattumik ataavartunillu pileritsippata aatsaat innutaasut periarfissaqalissapput akissarsiorfeqarnermikkut imminnut pilersornissamut, pisortanillu isumalluuteqaratik inuttut kiffaanngissuseqarlutik inooqataanissamut.


Ullumikkut killiffik nalilissagutsigu oqartariaqarpugut suliffissaqartitsiniarnikkut suliniutit ersarinnerusumik tunaartalerneqartariaqartut nutaamillu ilusilerneqartariaqartut.


Innuttaasut tamaasa suliffissaqartinnissaat kisimi siunertaassanngilaq, inuilli pisinnaasaannik naleqquttunik, sulisullu pikkorissartuarnermikkut piginnaasamik qaffassarnissaanut periarfissat anguniagassanut ilaasariaqarput.


Taamatuttaaq pingaartinneqartariaqarpoq suliffeqarfinni avatangiisinik pitsanngorsaanissaq (suliffigissaanissaq) sullivinnilu ajutoornernik pitsaaliunissaq, sullivinnilu tarnikkut atukkat pitsanngorsarnissaat. Suliffeqarfittami ilisarnaatigisariaqarpaat isumannaallisaanissamik, sulisut peqqissuunissaannik oqartussaaqataanerannillu pingaartitsineq.


Akuersaarneqarsinnaajunnaarpoq nunaqqatigut suliffissaarunnermik eqqorneqartartut inissisimaffimmit tassannga anillannissaminnut periarfissaalatitsisarnerat, inuit pineqartut nukii inuiaqatigiit atorfissaqartippaat iluatigisariaqarlutillu.


Ane Hansenip oqaluuserisassanngortitaata maanilu oqaaserineqartut ilanngullugit Inuussutissarsiornermut Ataatsimiititaliaata sukumiisumik nalilersorlugillu nalilersuiffigineqarnissaat kissaatigaarput.


Inuit Ataqatigiinni aamma pingaartipparput suliniutit imak ilusilersugaallutillu pilersaarusiugaanissaat ukiumoortumik angusarisimasat nalorninaatsumik nalilersorneqarsinnaasunngorlugit.


Taamatut oqaaseqarluta siunnersuutip aappassaaneerneqannginnerani Inuussutissarsiornermut Ataatsimiititaliamit oqaluuserineqarnissaa kaammattuutigaarput.


Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Tulliuppoq Isak Davidsen Atassut.


Isak Davidsen, Atassutip oqaaseqartua.


Siullermik utoqqatsissutigissavara nipiga ajormat, nuaap piliaanik.


Inatsisartunut ilaasortap Ane Hansenp, Inuit ataqatigiit, oqaluuserisassanngortitaa ATASSUT-mit imaattumik oqaaseqarfigissavarput.


ATASSUT-mit Naalakkersuisut akissutaatigut paasilluarparput suliaq ingerlareersoq ilaatigullu piareersartarfinnik pilersitsisoqareersimasoq, taakkualu Aasianni, Narsami Tasiilamilu ingerlalluarlutik, misilittagaallu kommuneni allani pilersitsiniarnermut aqqutsissiuissasut Naalakkersuisut erseqqissumik oqaatigaat.


ATASSUT-mit nuannaarutigaarput Naalakkersuisut suliniuteqarmata nunatsinni suliffissaarunnermi unittoortarnerup ilaatigut inuttut ajornartorsiortitsisarnerata millileriffigineqarluni Naalakkersuinikkut suliaqartunit eqqumaffigineqarluarnissaanut.


Naalakkersuisut akissuteqaataanni erseqqilluinnartumik suliap ingerlareernera erseqqissarneqarpoq, ATASSUT-miillu Naalakkersuisut akissuteqaataat paasilluarlutigu aalajangiiffigisassatut siunnersuut maanna akuerineqassanngitsoq oqaatigisaat isumaqatigigatsigu oqaatigaarput.



Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Tulliulluni oqaaseqassaaq Astrid Fleischer Rex, Demokraatit.


Astrid Fleischer Rex, Demokraatit oqaaseqartuat.


Qujanaq.


Ane Hansenip Inatsisartunut aalajangigassanngorlugu siunnersuutaa Demokraatininngaanniit imatut oqaaseqarfigerusupparput.


Nunatsinni pikkorissaasarnerpassuit suliffissaaruttunut pikkorissarfissanik ilinniarfissanillu periarfissiisut ataqatigiissaarilluarnissaannut siunnersuut Demokraatiniit isumaqatigaarput.


Namminersornerullutik Oqartussaniit SIK-miit ilinniarfeqarfinniit assigiinngitsuninngaanniit sulisitsisumillumi pikkorissaasarnerpassuit pitsaanerusumik ujarlerfigiuminarnerusunillu aaqqissuunneqarnissaat uagut ilaaffigerusupparput.


Pikkorissarusuttut ilinniagaqarsimanngikkaluarunik namminersortuugaluarunilluunniit pikkorissarfissaminnik imminut tulluuttumik ujarlernerminni ikiorsarneqaqqullugit.


Assersuutaasinnaavoq eqqartorneqarsinnaalluni pikkorissarfissat tamaasa database-viitillugit, taannami periarfissaqaqaaq.


Qinnuteqarfissatut periarfissat amerlippata aamma qinnuteqaatit ataqatigiilluarneqartarnissaannik piumasaqartoqarsinnaavoq.


Taamatut oqaaseqarluta Demokraatinit siunnersuutip akuerineqarluni ataatsimiititaliamut ingerlateqqinneqarnissaa innersuussutigaarput.


Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Tulliulluni oqaaseqassaaq Anthon Frederiksen Kattusseqatigiit.


Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit.


Inatsisartunut ilaasortap Ane Hansenip siunnersuutaa soqutigalugu misissorsimavara imaattumillu Kattusseqatigiit sinnerlugit oqaaseqarfigissallugu:


Siunnersuut ersarissoq paatsoorneqarsinnaanngitsorlu Kattusseqatigiit sinnerlugit tamakkiisumik taperserpara, tassami ukiut makku ajoraluartumik aningaasaqarnikkut pitsaavallaanngitsut atuallanneranni aamma suliffissaqarniarnikkut ajornartorsiutit annertusiartulernerannik malitseqarsinnaasut nalaanneranni, pisariaqarluinnarpoq Nunatsinni inoqarfinni tamani suliffissaaleqinerup annikillisikkiartortinnissaa naalakkersuinikkut kommuneqarfiit qanimut suleqatigalugit tamakkiisumik pimoorullugu sulissutigineqartuartariaqartoq Kattusseqatigiit sinnerlugit kaammattuutigaara.


Taamaammat aamma Naalakkersuisut akissuteqarnerminni ilaatigut oqaatigisaat; tassa inuit ikiorsiissutaannarnik isumalluuteqartittaasarnerisa qimattariaqalerneranik anguniagaqarnerat isumaqatigilluinnarpakka, taamaaliornikkut suliffissaaruttut ataavartumik suliffeqalersinneqarnissaat, ilinniartitaanikkut periarfissarissaarnerulernissaat, imminnut ilaquttaminnullu pilersuisinnaanerulersikkumallugit.


Ilisimaqqissaanngikkaluarpara suliffissaaleqisunut ilitsersuisarfiit piareersartarfiillu Aasianni, Narsami Tasiilamilu suliffissaaleqisunik sullissineri qanoq pitsaatigisumik sunniuteqarsimanersut, soorunami qularnanngilaq arlaatigut iluaqutaasimasinnaanerat, kisianni isumaqarpunga ataasiinnarmik tunaartaqarluni suliffissaaleqinerup akiorniarneqarneranik anguniagaqarnissamik  siunniussaqarnissaq, soorunami ajunngikkaluartoq, kisianni kommuneqarfinni allani aamma misilittakkat tamaasa ataatsimut katersorlugit suliffissaaleqinerup annikillisinneqarnissaanut suliniutit ingerlanneqarpata naapertuilluarnerussasoq, tassami kommune-t assigiinngitsorpassuarnik misilittagaqarput qularnanngitsumik aamma ilaatigut atorneqarluarsinnaasunik.


Soorlu assersuutigalugu; Ilulissat kommune-a januarip aallaqqaataani 2001-imi ulluunerani ilinniarfimmik (daghøjskole) taallugu pilersitsisimavoq, tassungalu atasumik ataqatigiissaarisumik atorfinitsitsisimalluni. Taamatut ingerlatsilerneq suliffissaaruttartunik arlalissuarnik iluarineqartoq paasinarpoq, minnerunngitsumik inuttut ineriartornermut, pikkorissarnerit assigiinngitsut aqqutigalugit ingerlatsineq, inuttut unittuunnginnissamut anguniagaqarnermut assut kaammattuutaallunilu iluaqutaasoq paasinarpoq, taamaattumik misilittakkat tamakku aamma paasiniaaffiginissaat isumaqarpunga avaqqukkuminaatsoq.


Taamaammat pakatsissutigilaanngitsuunngilara; Naalakkersuisut siunnersuummut isumaqataasinnarlutik naggataatigut aalajangiiffigisassap akuersissutigineqarnissaa kaammattuutigisinnaanagu oqaatigimmassuk.


Tassami isumaqarpunga suliassami uani paasiniagassat qulaajagassallu imminnut ataqatigiittut arlaqartut paasissallugit soqutiginaatillit ilanngullugit qulaarneqarnissaat pisariaqartoq, soorlu assersuutigalugu; inissianik ilaallu ilanngullugit iluarsaassinernut atatillugu Danmark-imi ilinniartitseqqinnerit pikkorissaanerillu ingerlanneqartut, ukiunilu kingullerni ingerlanneqartarsimasut qanoq kinguneqarsimanersut paaserusunnarput, tassami maanna pikkorissartut imaluunniit ilinniaqqittut ilaasaluunniit qulakkeersimanngilaat; uterunik sumi suliumaarnerlutik aamma taamaappoq pikkorissarnernut peqataasimasut ilaat maanna pikkorissarsimanerminnik atuinngitsut eqqarsaatigalugit.


Taamaattumik isumaqarpunga suliaq maanna imaannaanngeqisoq itigartiinnarnagu; paasissutissat susassaqartunut tamanut tusarniaassutigineqareerpata ukiamut aappassaanneerneqannginnerani ataatsimiititaliami susassaqarfiusumi sukumiisumik oqaluuserineqareerpat aappassaanneerneqassaa inassutigaara.


Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Siunnersuuteqartoq Ane Hansen Inuit Ataqatigiit.


Ane Hansen, siunnersuuteqartoq, Inuit Ataqatigiit.


Qujanaq.


Tassa siullermik Naalakkersuisut akissutaat qujarusuppunga, aamma partiit assigiinngisut paasinnilluarlutik suliassatut pingaarutilittut tigusimmata nuannaarutigaara.


Tassa kananiillunga eqqarsaqqajaaleraluarpunga ilumut suleriaaseq  maani taamaannersoq, Inatsisartut ataatsimiilluta aallartikkattali siunnersuutit tamaavimmik itigartitsissutigineqarnissaat inassutigineqartarmat. Kisianni taamaakkarluartoq oqarusuppunga ukiut 20-it kingumut qiviaraanni maannamut ukiut tamaqqilluinnaqqissaasa ukiumut suliffissaaleqinermi suliffissaarunnermilu eqqorneqartartut nunatsinni 1.500-ut 2.000.-illu akornaniittuaannavissimapput, aammalu suliffissaaleqinermi eqqorneqartartut immaqa piumassuserinngisaraluaminnik sivisoorsuarnik suliffiissaqanngitsitaasartut qiviaraanni Brugsen silataani nikorfasut qiviaraanni ilaatigulluunniit eqqarsaqqajaanartarpoq, immaqa ilai suliffissaaleqinerminni ukiut 20-ingortorsiorput ilaat.


Tassa imaappoq imatut paasisariaqarpoq ukiut taakku ingerlanerani annerusumik sulilertinissaq inuit nutaqqatitta nukii nalilli atorneqarnissaat annerusumik politikkikkut  iliuuseqarfigineqarsimanngillat.


Tassa taannaavorlu uagut Inuit Ataqatigiinninngaanniit maannakkut pimoorullugu sulissutigisassatut uani siunnersuummi eqqartugarput. Taamaattumik pakatsissutigivara Naalakkersuisut suliassamut paasinnilluaraluarlutik suliassarlu pimoorutassatut isigigaluarlugu taamatut itigartinneqaannnarnissaannik inassuteqarmata. Neriuutigigaluarakkut suliassaq imaannaanngittuummat Ataatsimiititaliamut attuumassuteqarfigisaanut ingerlateqqinneqassasoq.


Taamatullu oqariarlunga nuannaarutigivara ukiut matuma siornatigut Aasianni piareersarfinnik kommune-ninngaanniit  pilersitsisimanerput, kingusinnerusukkullu Narsami aamma Tasiilamilu malinneqartoq, maligassaqqissutut isigalugu Naalakkersuisuni nuna tamakkerlugu suliniutissatut siunnerfigalugu suliniuteqarmat.


Kisianni tassani aamma pineqarput annerusumik pineqarput meeqqat atuarfianni inuusuttuaqqat atuarunnaareernermik kingorna ingerlaqqinnissaminnut akunnaattoortut assigiinngitsutigut ikiorserlugit inuttut ajornartorsiorpata ikorfartorlugit taavalu aamma karakterimikkut inuuttoorpata anngutsinniarneqarnissaat siunertaralugu piareersarneqartarput.


Tassanilu uani aamma uanga siunnersuuteqarninni pivakka inersimasut ukiorpassuarni suliffissaaruttartut. Ukiuunerani fabrikkini suliunnaarsinneqartartut ilinniartitseqqinneqarnermikkut pitsaanerusumik atorneqalernissaat. Tassami ullumikkut assersuutigiinnaraanniluunniit, assersuutissaq ataaseq tiguinnaraanni sanaartornermik suliaqarfiit ukiut tamaasa sulisartunik nunatta avataaninngaaniit amerlasoorpassuarnik tikiorartitsisisarput, naak saniani nunatsinni ukiumut 1.500 B 2.000 akornanni suliffissaaruttaraluartut.


Utoqqatsissutigineqartarpoq kalaallit sulisartuisa sanaartornikkut misilittagaat annikimmata aammalu ilinniarsimasaat annikimmata.


Tamakkua anigorniaraanni soorunami siunertalimmik sulisoqartariaqarpoq siunissami nunatsinni nukiit atorneqanngitsutsiarsuit atorniaraanni. Aammalu ullumikkutuut aningaasartuutigerujussuarlutigit isiginnaaginnarneri qaangerniaraanni.


Tassa taamaattumik naggataatigut oqaatigiinnassavara neriuppunga Naalakkersuisut uani suliamik pingaarutilittut aamma isigisaminni ingerlatitseqqinnissaq inassutigissagaat. Qujanaq.


Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Inuussutissarsiornermut Naalakkersuisoq.


Finn Karlsen, Inuussutissarsiornermut Naalakkersuisoq, Atassut.


Qujanaq. siullermik siunnersuuteqartumut Naalakkersuisut sinnerlugit akissuterput ataatsimut isigalugu tamarmik taperserpaat. Taamatut oqaatigisariaqarpoq. Taamaammat qujassutigissavara taanna akissuteqaatersi, akissuteqaatitsinnut akissuteqaatisi.


Uani itigartitsisutut ilaatigut ugguartut itigartikkatsigit. Kisianni imatut ingerlasoqarami, suliaq massakkut ingerlareerami taakkorpiaat eqqartorparput ajornartorsiutit isumaqatigilluinnarparput Ane Hansenip siunnersuutitut taakkartugai.


Taakkuukua iluarsiniarlugit suliaq ingerlakkipput. Taamaattumik aamma soorunami paasineqarsinnaavoq itigartinngikkipput. Kisianni suliaq ingerlareermanuna, ilaa suliaq ingerlasimanngikkaluarpat nutaajulluni takkulluni, taava itigartikkutsigu tupinnangaassagaluarpoq. Kisianniuna ingerlakkatsigu suliaq taanna, taamaattumik massakkut nutaatut aallarteqqillugu qaqeqqinnissaa uagut itigartikkipput, suliaq ingetlammat.


Taamaattumik uanga isumaqanngiivippunga assortuussuteqartugut tassani. Ilaatigut Anthon Frederiksenip tupigusuutigimmagu itigartinnera aamma paasiuminaatsippara. Ingerlapparput suliaq, massakkununa aatsaat imatut isumalerlugu nutaamik aallarteqqinnissaa uagut akuerinngikkipput suliaq ingerlareermat. Taamaattumik pisup tunngaviata tamaavimmi isumaqatigineqarpoq.


Ajornartorsiutit qaangerlugit suliat ingerlapput eqqartorparput illoqarfiit massakkut pilersitsivigineqarsimasut tamakkununnga tunngasunik. Maannakkullu kommunit aamma taamatut pilersaarusiorfigalugit. Suliat ingerlammata nutaamik aallarteqqinnissaat piniarnagu taamatut isumalimmik, imaanngilaq itigartinneqartoq. Suliaq ingelavoq.


Taamannak isumaqatigiiffiusorujussuummat annerusumik oqaaseqarfiginagu kisianni Siumup apeqqutaanut tunngatillugu ukiarmi Inatsisartut ataatsimiinnerannut saqqummiussaagaluaq taanna tassa iluarsissassaqarnera pillugu ukiamut aatsaat naatsorsuutigisimagaluarparput pisortaqarfimminngaaniit saqqummiuteqqinnissaa ilaatigut aningaasanut tunngasortai isumaqatigiissutigineqarsimanngimmata. Kisianni soorunami misissorsinnaavarput upernaaq manna ataatsimiinnermi saqqummiunneqarsinnaanera, iluarsisassartai annikikkamik. Taamaasilluta misissavarput taassumap ujartukkassi saqqummiunneqarsinnaanera maannakkut, maannakkuusinnaanersoq, kisianni neriorsuutigisinnaanngilara taanna.


Kisianni tassa misissussavarput. Kisianni naatsorsuutigaarput januarip aallaqqaataaninngaaniit 2004-mi atuutilersussatut pilersaarutigigatsigit, massakkut saqqummiutissanerlugu imaluunniit ukiamut. Uagut pisortaqarfimminngaaniit ukiamut saqqummiunnissaa pilersaaruteqarfigigaluaratsigit. Kisianni tassa taanna kaammattuutersi ujartussavarput upernaaq manna saqqummersinnaanersoq misissorlugu. Tassa ataatsimut isigalugu assortuuttoqanngilaq uanga isumaga malillugu. Aamma akissuterput, akissutitsinni erseqqissorujussuarnik siunnersuuteqartumut saqqummiussugaanut assortuuttumik uagut oqaaseqanngilagut, isumaqatigisorujussuuvarput ajornartorsiutit taakkua.


Taamaammat itigartitsinermut oqaaseqarnerput tupigusuutigineqarnera imatorsuaq tigusariaqarsorinngiivippara. Tassami suliaq ingerlareermat. Nutaatut saqqummertuugaluarpat itigartillugulu taanna tupigusuutigineqassagaluarpoq. Qujanaq.


Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Tulliulluni oqaaseqassaaq Asii Chemnitz Narup, Inuit Ataqatigiit.


Asii Chemnitz Narup, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat.


Ane Hansen oqaluuserisassanngortitaa ilumoorpoq pingaaruteqartorujussuuvoq. Naak inuussutissarsiuteqarnermut, Inuussutissarsiornermut Naalakkersuisoq eqqississaalluni oqaatigigaluaraa suliaq ingerlareermat pisariaqanngitsoq Ane Hansenip siunnersuutaa akuersissutigineqarnissaa, imaluunniit ullumikkut.



Kisianni suliffissaqartitsiniarnikkut pissutsit siuarsarniaraluarlugit unittuupajaartutut isikkoqarput Inatsisartunut Ilaasortatut. Taamaattumik siorna upernaakkut aamma maani Inatsisartuni Mads Peter Grønvold oqaluuserisassanngortitaa suliffissaqartitsiniarnermut tunngasoq eqqartoratsigu taamanili Naalakkersuisut kajumissaarpagut nukingisaarpagut oqarfigalugillu 1998-mi Qaqortumi ataatsimeersuarnerup kinguneri taakkua qaquguukua malitseqartinneqassasut piviusunngortinneqassasullu.



Uagut tungitsinninngaaniit ima isikkoqarami suliassaq unittuupajaarsimasutut. Taamaattumik pissusissamisoorluinnarpoq Ane Hansenip tassunga tunngasumik oqaluuserisassanngortitseqqimmat.



Akueriinnarsinnaanngilarput inuit ataasiakkaat tungaaninngaaniit isigalugu allaat unittuupajaartutut inuuneqalersimanerat. Taamatuttaaq aamma inuiaqatigiit tungaaninngaaniit aamma Ane Hansen oqaaseqaqqikkami erseqqissaatigisaa nukiit iluatinnartut inuiaqatigiinni atorluarneruneqarnissaat aqqutissiuuneqarnissaa nukinginnarsilluinnarpoq.



Siumup oqaaseqartuata Ole Dorphip ujartormagu peqqussutissatut siunnersuut assut Inuit Ataqatigiinninngaaniit ujartuinera taanna tapersersorusupparput. Siorna aasakkut taamanikkut isumaginninnermi ataatsimiititaliaasoq kujataani kommuneqarfinni tamalaani angalalluni aamma suliffissaqartitsiniarnermut tunngasunik paasiniaalluni, paasisassarsiorluni pulaaraangat kommuneqarfiit oqaatigisartagaat erinigisartagaat tassarpiaapput suliffissaqartitsiniarnermut tunngasut malittarissassat nutaat.



Taamaattumik Ole Dorphi isumaqatigisorujussuuarput uagut Inuit Ataqatigiinninngaanniit suliaq taanna nukinginnarsivoq. Aamma taamani angalanitsinni erseqqissumik oqaatigineqarpoq malittarisassat massakkut apuunneqanngimmata kommuninut taakkua Aasianni Narsami Tasiilamilu ingerlatsinerit misileraanertut isikkulimmik ingerlanneqarmata.



Tassani misilittakkat pitsaasut aamma taanna Naalakkersuisut oqaatigivaa, soorunami ingerlariaqqinnermi atorluarneqassasut. Aap taanna soorunami kissaatigivarput, kujataani paasisassarsiornitsinni paasisat soqutiginartut ilagivaat taqqavani sivisuumik suliffissaaleqisimasut suliffissaqartinniarlugit nutaamik ilusilersuilluni suliniutit ilagisimagaat inuit inuusuttut ineriartornissamut tunngasumik immikkut sukumiisumik sammisaqartitsisarneq. Taannalu aamma pitsaasumik kinguneqarsimasoq.



Ilisimavarpummi suliffissaarusimagaanni inuiaqatigiinnilu nalinginnaasumik inooqataasutut misigisimajunnaaraanni taava ilatsiinnarnermik kinguneqartarmat. Taamaattumik misilittakkat taakku pitsaasut Aasianni Narsami Tasiilamilu atorluarneqarnissaat soorunami pisariaqarpoq.



Tassunga atatillugu aamma Inuit Ataqatigiinninngaaniit oqaatigerusupparput pingaartilluinnaratsigu taakkua inuit pineqartut qanimut peqataatillugit suliniutissanik nutaanik ilusilersueqataatinnissaat. Nalunngilarpummi sivisuumik suliffissaarusimagaanni inuiaqatigiinni suliffeqarfinnullu allaat akeqqersimaarnertut isikkulimmik inuit isummertarmata. Tamannalu qaangerniassagaanni pisariaqarluinnarpoq taakkua inuit pineqartut qanimut suleqatiginissaat.



Inuit Ataqatigiinni uagut isumaqartuarsinnarpugut naak suliniutit assigiinngitsut aallartinneqareeraluartut taava Ane Hansenip oqaluuserisassanngortitaa ullumikkut udvalgimut susassaqartumut ingerlateqqinniartigu taava tassani suliaq aallarteqqinneqassaaq. Aammalu Inatsisartuni massakkut nutaajugatta taamaalilluni Naalakkersuisut ataatsimiititaliallu akornanni oqaloqatigiinnerit siunnerfeqarluartut aallartissinnaaniassammata.



Ole Dorphip aamma oqaatigivaa saqqummiussinermini Siumut sinnerlugu ukiut tamaasa aningaasarpassuarnik immikkoortitsisartugut finanslovi aqqutigalugu. Taakkua soorunami apeqquserneqarsinnaapput naammannersut. Taamaattumik taannartaa ilanngullugu udvalgimi nalilersoqquvarput uagut Inuit Ataqatigiit tungaaninngaanniit. Taakkuugallarput, qujanaq.



Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Tulliulluni oqaaseqassaaq Anthon Frederiksen Kattusseqatigiit. Taanna pereerpat Ane Hansen Inuit Ataqatigiit.


Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit.


Suliassaq Inatsisartuni suliarineqartoq namminerluunniit siunnersuutiginngikkaluaraanni kisianni inuiaqatigiinnut pitsaasumik kinguneqartussaq takusinnaagaanni taava taassumap suliap itigartinneqarnissaa tusarlugu assut nukillalaarnarpoq, nukillaajallannarlunilu suliaq piffissaajaatigereerlugu aammalu nukiit atoreerlugit suliap Inatsisartuni isummat assigiinngitsut saqqummiussuunneqartut sumut atussagamik itigartinneqarpat.


Naak tusareerlutigu suliaq ingerlareerpoq, aap massakkut taamatut oqaatigineqarpoq. Sooq suliamut ingerlareersumut massakkut Inatsisartut oqaatigisaat ilanngullugit ilanngunniarneqarnianngillat oqaannarani itigartinneqarpoq tassa taanna suliaq atorsinnanngilaq. Taamatut allamik oqarfiunngilaq.


Uanga isumaqarpunga suliat ingerlareersut aammalu sulianut ingerlareersunut innersuussilluni itigartitsiinnartarneq taanna qimattariaqaripput. Sulianut ingerlareersunut Inatsisartut oqaatigisaat sooq ilanngunneqarsinnaassanngillat. Aamma tassani qularnanngitsumik nutaanik suliamut ingerlareersunut iluatinnaatilinnik saqqummertoqarpoq ilanngulluarneqarsinnaasunik.


Taamaammat kissaatiginarpoq aammalu Naalakkersuisunut kaammattuutigeqqunaqaaq suliami uani saqqummiussuunneqartut partiiniit aammalu Kattusseqatigiit tungaaninngaaniit ilaatigut iluatinnartut suliamut ingerlareersumut ilanngussuunneqarniarlik. Taanna uagut Inatsisartuni piumasarisinnaavarput Naalakkersuisut naak immaqa allatut isumaqaraluartut.


Taamaammat suleqatigiilluassagutta aammalu suliamik sukumiisumik paasissutissallu amerlasuut tamaasa katersussagutsigit saqqummiunneqartut tamaasa iluatigalugit suliamut ingerlareersumut ilanngullugit nalilersugassanngorlugit ingerlatinneqarnissaat ataatsimiititaliami eqqartorneqarniarlik. Taamaalilluta suliaq immaqa uteqattaarpallaanngitsumik aammalu paasissutissat amerlanerpaat suliamik kingusinnerusukkut aalajangiiffigisassami atorneqarsinnaaqqullugit. Qujanaq.


Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Ane Hansen Inuit Ataqatigiit. Tulliuppoq Jakob Sivertsen, Atassut.


Ane Hansen, siunnersuuteqartoq, Inuit Ataqatigiit.


Tassa uani Naalakkersuisup akissuteqarnermini suliaq ingerlaqqinnginnissaanut inassuteqarnermini tunngavigimmagu suliat ingerlammata. Taanna itisileqqulaaraluarpara suut suliat ingerlasut innersuussutiginerai, uani akissuteqaatissinni takusinnaasarput malillugu taamaallaat pineqarput piareersartarfinni suliat pilersaarut taanna ingerlasoq kisimi innersuussutigineqarluni. Taamaattumik taanna kisimi pissutaassappat suliap ingerlaqqinnginnissaanut isumaqarpunga akuersaaruminaatsorujussuusoq.


Tassami aamma una Siumukkormiut apeqqutaannut tunngatillugu apeqquteqaataa uagut aamma apeqqutigerusupparput taanna forordningi massakkut ukiup aappassaa pingajussaaneeriartortumik suli ingerlasoq qaqugu akuersissutiginiarneqarnersoq. Tassami Aasianni piareersarfimmi ingerlalluarnerusinnaanerigaluamut aamma taassuma suli akuerineqarsimannginnera aporfiummat tassa imatut paasillugu piareersarfiup ingerlanneqarneranut tunngatillugu Namminersornerullutik Oqartussat aningaasaliissutigisinnaasaralui kanngiffeqartinneqartarmata taassuma suli akuerineqannginneranut atatillugu.


Uanga isumaqarpunga taanna kisiat innersuussutigissallugu suliap uuma siunnersuutip suli naaggaarneqarnera akuersaaruminaatsoq. Tassami siunissami aningaasartuuteqarfippassuagut allat napparsimavimmik atuinerujussuit, politeeqarfinnik piffissamik annertuumik atuisitsitsisarnerit, inunnik isumaginnittoqarfinni piffissamik annertuumik suliffeqanngitsunut atuisarneq aammalu ajornartorsiuterpassuit allat eqqarsaatigalugit meeqqanik arsaarinnittariaqartarnermut kingunillit siunissami pinaveersaartinnissaat sulissutigissagaanni uani ilinniartitseqqittarnermut pikkorissartitsisarnernullu suliat suliassarlu sakkussaammat pingaarutilerujussuaq. Tassa taamatut naggataatigut oqaaseqarallaannarpunga. Qujanaq.


Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Jakob Sivertsen Atassut tulliuppoq Ole Dorph, Siumut.


Jakob Sivertsen, Atassut.


Qujanaq. Tassaana Kattusseqatigiinnit paatsoorneqarsinnaasumik avataaniit oqaaseqartoqarmat isumaqarpunga erseqqissartariaqartoq Inatsisartut uagut inatsisiliortussavugut sinaakkutissanik oqallisigisarput tassaavoq kommunit suliffissarsiuussisarnerat iluarsartuussiffiginiarlugu.


Aalajangiissagutta aningaasartai pinngitsooratik peqataasussaapput. Aammalu kommunit kattuffiat pinngitsoorani tassani peqataasussaavoq kommuni nunarput tamakkerlugu kommuni nunarput tamakkerlugu kommunimut attuumassuteqartut aamma pisussaaffigimmagit.


Uani aamma Naalakkersuisup saqqummiussaqarnermini siunnersuummut tunngatillugu akissuteqaataa uanga assorujussuaq iluarisimaarpara ilaatigut suliffeqarnermut immikkoortortaqarfik aamma kultureqarnermut ilinniartitaanermut ilisimatusarnermullu aamma ilageeqarnermut pisortaqarfik suleqatigiissillugit apeqqut una pineqartoq aaqqiiffiginiarlugu Inatsisartuni saqqummiussassaq piareersarlugu aallartinneqarsimasoq oqaatigivaa.


Taamaattumik Kattusseqatigiit oqarnerattut sooq akuersaarneqassanngitsumik oqarnera taanna tunngavissaqanngilaq. Maannakkuugallartoruna paasissutissat aningaasanut tunngasut kommunit kattuffiallu tamarmik peqatigiillutik ataatsimoortumik tamakkiinerusumik aaqqiinissaq eqqarsaatigalugu suliniarneq ingerlanneqartoq.


Taamaattumik paasissutissat sukumiisut pilersaarusiorluarnerlu tassaasarput inuiaqatigiit aningaasaqarnerannut pitsaanerpaamik pisariinnerpaamik aammalu isumannaannerpaamik aaqqiiniartarnerit. Taamaattumik uagut uani oqaaserisagut aalajangiusimavarput.


Pitsaasumik attanneqarsinnaasumik kikkunnit tamanit aalajangiissagutta inatsisiliussaagut aningaasartaat ilanngullugit aammalu KANUKOKA tassani kommunit sinnerlugit soorunami peqataatinneqassaaq. Qujanaq.


Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Tulliuppoq Ole Dorph Siumut.


Ole Dorph, Siumup oqaaseqartua.


Qujanaq. naatsuaraarannguamik. Siullermut Inuussutissarsiornermut Naalakkersuisup akissutaanut aamma uanga qujarusuppunga ujartuinitsinnut qisuariaataanut assut qujarusuppunga. Soorunami maani Inatsisartuni suliassarivaat inatsisiliorneq.


Aamma soorunami inatsisiliorneq unittuussanngimmat taamaattumik una peqqussutissatut siunnersuusiaq massakkut uninngasoq saqqummiupparput isumaqaratta taanna suliassaq ingerlaqqittariaqartoq aamma utaqqineqartoq.


Aamma eqqaamassavarput Namminersornerullutik Oqartussat kommunillu akornanni nammatassat suliassallu qanoq agguataarnissaat tasssani aamma isigineqartariaqartoq. Tassa suliffissarsiuussisarfinni sullissineq tassa qaninnerpaaq, tassa kommunit. Taannalu peqqussutissap qulakkertussaavaa, kommunit pitsaasumik sakkussaqarluarnissaat. Taamaattumik taanna aaqqinneqarsinnaappat uagut tungitsinninngaaniit nuannaarutigissavarput.


Aamma ullumikkut Namminersornerullutik Oqartussat imaluunniit Naalakkersuisoqarfik Inuussutissarsiornermut massakkut Naalakkersuisoqarfik kommunillu suleqatigiinnerat taanna ingerlavoq. Aamma Namminersornerullutik Oqartussat Royal Greenlandillu qullersaqarfia ukiakkut, ukiukkut ukiullu akunnassiffiini suliffaaruttarnerup qanoq akiorneqarsinnaaneranik suliniummik ingerlatsipput.


Kiisalu aamma kommunit Royal Greenlandillu illoqafikkaartumik suleqatigiinnerat ingerlavoq. Kiisalu aamma kommunit SIP-eqarfiit STI-qarfiillu akornanni suleqatigiineq ingerlavoq. Taakkua suleqatigiinnerisigut ataqatigiissarnerisigullu suliffissaaruttarnerup akiorneqarsinnaanissaa suliniutigineqartussaavoq.


Taamaattumik uagut annertunerusumik oqaqqissanngilagut taassumap inatsisip Inatsisartuni saqqummiunneqarnissaa sapinngisamik sukkasuumik kissaatigiinnassavarput. Ajornanngippallu ataatsimiinnermi uani ingerlasumi. Qujanaq.


Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Tulliullutik oqaaseqartussat pingajussaaniileramik naatsumik oqaaseqassapput. Anthon Frederiksen Kattusseqatigiit. Taavalu tullerissavaa Asii Chemnitz Narup.


Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit.


Una eqqaasitsissutigilaavinnarusuppara ippassigaminnguaq Inatsisartuni oqallikkatta aningaasaqarnikkut ingerlatsineq pillugu nassuiaat eqqartoratsigu tassani takusinnaavarput aamma suliffissaaleqineq ajoraluartumik qaffakkiartoqqilersoq ukiuni siusinnerusuni annikilliartoreersimagaluarluni maannakkut ajoraluartumik suliffissaaleqisut amerliartulernerat taanna isumaqarpunga aarlerinartutut isigissallugu pissutissaqarluartoq.


Jakob Sivertsenip paasisimanngikkuniuk imaluunniit tusarsimanngikkuniuk uani saqqummiussaqarninni oqaatigisakka tassa paasissutissat susassaqarfiup tamanut tusarniaassutigineqarnissaat pingaaruteqarluinnartoq tassani suliap ukiamut naluara Naalakkersuisut qaqugu saqqummiussiumaarnersut, ukiamut ataatsimiinnissaata tungaanut paasissutissanik suli nutaajunerusunik pissarsiniartoqarsinnaanera isumaqarpunga suliat ingerlareersut akornusinngikkaluarlugit, kisiannili sulianut iluaqutaasinnaasunik suli pissarsiassaq annersut pissarsiariumallugit taamatut ingerlatsisoqarnissaa assut kissaatiginaraluarmat. Tassami ajoraluartumik ullumikkut takusinnaareerparput suliffissaaleqisut amerliartortut. Taannaluuna tamatta assortuussutiginagu qaangerniarlugu iliuuseqarusuttugut.


Tassa suliaq uteqattaartumik ingerlanneqassanngippat suliat ingerlareersut aamma nutaanik ilasarnissaat pisariaqarpoq pingaaruteqarlunilu. Qujanaq.


Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Asii Chemnitz Narup Inuit Ataqatigiit.



Asii Chemnitz Narup, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat.


Oqaatigisassakka assigiinngitsut pingasuupput. Tassa ukua ilitsersuisarfiit piareersarfiillu kommuneqarfinni pingasuni ingerlanneqartut uterfigilaarusuppakka. Tassa paasivarput Naalakkersuisut tassunga tunngasut malittarisassat aamma aalluniarai.


Tassani soqutiginarpoq maluginiassallugu kommunini taakkunani pingasuni assigiinngilaartunik periuseqartoqarmat. Paasisagut malillugit Tasiilami tassanngaaniit neqeroorfigineqartarput inuusuttut 18-nit 25-llu akornanni ukiullit. Kommuneqarfinni allani aamma utoqqaanerusut ukiorpaalussuarnilu aamma suliffissaarusimasut neqeroorfigineqatarlutik.


Taamaattumik paaserusupparput Naalakkersuisut qanoq taasuma tungaanut takorluugaqarnersoq.


Taava aamma paaserusupparput nuna tamakkerlugu suliffeqarneq pillugu siunnersoqatigiit Naalakkersuisut atulerseqqinniarneraat. Tassami aamma aatsaannguaq Ole Dorphip oqaaseqaqqinnermini oqaatigivaa assersuutigalugu kommuneqarfinni tamalaani sulisitsisut kommunillu suliffissaaleqisut qanimut suleqatigiillutik ataavartumik suliffissanik pilersitsiortortut.


Taamaattumik sulisitsisut taavalu sulisartut peqatigiiffii kattuffiilu qanimut suleqatigiinnerat aamma taanna nuna tamakkerlugu qanoq aaqqiiviginiarneqarnersoq paaserusukkatsigu taamatut apeqquteqalaarpugut. Taava naggataatigut anersaaruluutissaqarpugut Inuit Ataqatigiit tungaaninngaaniit, ippigisaqaratta. Maani Inatsisartuni suliassanik assigiinngitsunik oqaluuserisassanngortitsisoqaraangat taava partiininngaaniit ajattuiniarnersuaq taanna malugisimasarput tupigusuutigigatsigu. Soormi nukiit maani illuatungiliuttuugutta Naalakkersuisooqatigiinnut tunuliaqutaagutta atorluassanngilagut. Taavalu aamma ataatsimiititaliat sulisilluarlugit Naalakkersuisummi oqartarmata ataatsimiititaliani qanimut suleqateqarniarlutik.


Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Inuussutissarsiornermut Naalakkersuisoq.


Finn Karlsen, Inuussutissarsiornermut Naalakkersuisoq, Atassut.


Naatsuarakasimmik akissuunga, oqaaseqasuunga.


Tassa siullermik kommunini siunnersuisartunik pilersitsisoqarnikuuvoq tamakkununnga massakkut eqqartukkatsinnut tunngasunik. Taamaattuminguna nutaamik aallarteqqinnissaq uagut pinngikkipput. Ajunngilaq illaatigiumagussinnga illaatiginiarsinga eqqortumik oqaluppunga maani. Inatsisartut oqaluttarfiani aamma piumasaannannik oqalunnavianngilanga.


Pilersivugut, inuit suliffissaaleqisut unittoornikut sivisoorujussuarmik, tamakku ikiorniarlugit suliaq aallartereerparput, ingerlapput. Taamaattumik maani utikajaarineq, oqaatigineqarpoq utikajaarisoqassanngitsoq. Kisianni utikajaarisoqarpoq annertuumik inummik taassuminnga oqartumit utikajaarisoqassanngitsumik utikajaarisoqarpoq. Utikajaarissanngilagut ilumoorputit.


Inuit sivisuumik suliffissaqarnatik uninngasimasut massakkut ikiorniarlugit ilinniarteqqinniarlugit pikkorissaqqinniarlugit qaffasinnerusumik aamma ilinniarfissanut ingerlariaqqinnissaannut pikkorissarniarlugit. Suliniutit tamakku aallartinnikuupput, ingerlapput. Taamaattumik saqqummiunneqartoq siunnersuummut akissutigineqartoq assortuussutigineqarnera uanga aappatigut paasiuminaatsippara siunertaq assigiittorujussuummat.


Annerusumik, ilaatigut oqaraluarput saqqummiussuunneqartut partiit saqqummiussuussaat ilannguttariaqartut. Partiit saqqummiussuussaannik allaanerusumik uanga takusassaqanngilanga. Massakkut saqqummiussagut suliagullu assigiipput. Annerusumik allaanerussuteqanngiivippoq.


Aamma aningaasarpassuit taakkua atortakkagut taaneqarput suliffissaaleqisunut immikkoortittakkagut. Aap aamma taakkua taavagut ikilisarniassagatsigit. Tassa tamakku siunertaapput. Aningaasanik tuniinnartassannginnatsigit inuit. Ajornanngippat suliffeqartariaqarput ilinniarfeqartariaqarput.


Taamaattumik aamma aningaasartai taavarput ilaa, aningaasanik tunioraannarneqarsinnaanngimmata inuit suliffissaaleqisut. Taamaattumik uanga assortuussutissamik paasisimasaqanngiivippunga maani. Suliat aallartereermata erseqqissaqissavara uani paatsoorneqarsinnaavoq itigartitsinermik oqarnerput suliaruna ingerlareermat nutaatut aallarteqqinniarnagu itigartikkipput. Tassa taamak erseqqitsigisumik oqaatigineqassaaq.


Taamaattumik annerusumik assortuussutissaqanngivippugut suliaq taanna ingerlavoq.


Kisianni uanga maanngaaniit soorunami aalaajangissanngilara Inatsisartut siulittaasoqarfiata aalajangissaavaa ataatsimiititaliamut ingerlaqqissanersoq. Taanna Inatsisartut susassaraat Inatsisartut amerlarnerussuteqartut aalajangerpassuk qanoq isikkoqassanersoq uagut naalattussaavarput.


Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Taamaalilluni oqaluuserisassaq taanna naammassineqarpoq. Kisianni oqaatigineqassaaq ujartorneqartoq suliffeqarnermut tunngasumik iluarsaaqqinnermut tunngasut aamma oqaaseqartuni arlalinnit noqqaassutigineqartut taanna suliassaq aallartereersimasoq ujartorneqarmat tassani udvalgimi ukiarmi aallartinneqartoq udvalgimi suliarineqarnera qularnanngitsumik naammassippat uterfigineqarnissaa Naalakkersuisut aamma ammaffigigaat tusaavarput.


Tulliulluni oqaluuserisassanngorpoq immikkoortoq 110.  Utoqqaat, innarluutillit siusinaartumillu sulisinnaajunnaarnersiutillit ineqarnermut akiliutaasa aaqqissuuteqqinneqarnissaat pillugu misissuisitsisoqarnissaa pillugu Naalakkersuisut peqquneqarnissaannik Inatsisartut aalajangiiffigisassaattut siunnersuut.saqqummiissaaq Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit.



Ullut ataatsimiiffiusut qulingat, pingasunngorneq 19. marts 2003, nal. 14:15.




Immikkoortoq 110.




Utoqqaat, innarluutillit siusinaartumillu sulisinnaajunnaarnersiutillit ineqarnermut akiliutaasa aaqqissuuteqqinneqarnissaat pillugu misissuisitsisoqarnissaa pillugu Naalakkersuisut peqquneqarnissaannik Inatsisartut aalajangiiffigisassaattut siunnersuut.(Anthon Frederiksen)


(Siullermeernera)



Anthon Frederiksen, siunnersuuteqartoq, Kattusseqatigiit.


Inatsisartut Suleriaasianni ' 32 naapertorlugu aalajangiiffigisassatut siunnersuuteqarpunga  imaattumik.



Utoqqaat, innarluutillit siusinaartumillu sulisinnaajunnaarnersiutillit ineqarnermut akiliutaasa aaqqissuuteqqinneqarnissaat pillugu misissuisitsisoqarnissaa pillugu Naalakkersuisut peqquneqarnissaannik Inatsisartut aalajangiiffigisassaattut siunnersuut.



Taamatut siunnersuuteqarninnut soorunami utoqqarnik, innarluutilinnik siusinaartumillu sulisinnaajunnaarnersiutillit ilaannit saaffigineqartarnikka tinngavigalugit siunnersuut saqqummiuppara.



Saaffiginnittut ilaasa kissaatigaat utoqqaat, innarluutillit sulisinnaajunnaarnersiutillillu aningaasanut tigusartakkaminnut naleqqiullugit ineqarnermut akiliutigisartakkatik naapertuutinngimmata iluarsineqarnissaat naalakkersuinikkut sulissutigineqartariaqartut.



Aamma taakkua isumaqarput ineqarnermut akiliutit qaffakkiartortarnerannut utoqqalinersiutit, sulisinnaajunnaanersiutillillu qaffakkiartortarnerat akissarsianut allanut naleqqiullugit nikingasorujussuusut iluarsisariaqarlutillu, tassami utoqqalinersiutillit sulisinnaajunnaarnersiutillillu tigusartagaat aningaasarsialinnut allanut naleqqiullugit qaffaaffigineqanngisaannangajattut ineqarnermut akiliutit nalinginnaasumik qaffanneqartarneranni utoqqaat sulisinnaajunnaarnersiutillillu malinnaasinnaajunnaartarnerat annertusigaluttuinnartoq aaqqiivigineqartariaqarmat.



Nalunngilara kikkulluunniit isertitakinnerusut ineqarnermut tapiiffigineqarsinnaanermut periarfissaqartut, kisianni utoqqaat, innarluutillit sulisinnaajunnaarnersiutillillu periarfissamik tamatuminnga aamma ilaat atuigaluartut, taamaattoq utoqqaat, innarluutillit sulisinnaajunnaarnersiutillillu immikkut ineqarnermut akiliutigisartagaat pillugit misissuiffigineqartariaqarnerat pisariaqarsorinarpoq, inunnut taakkununnga toqqissisimasumik pisortaqarfinnullu Aqinnuuloorfiuvallaanngitsumik@ aaqqiinissaq anguniarlugu.



Neriuppunga oqallilluassasusi.



Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Tamatumunnga akissuteqassaaq ilaqutariinnermut Naalakkersuisoq.



Ruth Heilmann, Ilaqutariinnut Peqqissutsimullu Naalakkersuisoq, Siumut.


Qujanaq. Ineqarnermut akiliutit iluarsaqqinneqarnerannut atatillugu ineqarnermut akiliutit ineqamermullu tapiissutit allanngortinneqarput januarip aallaqqaataani 2002-miit atulersumik.



Ineqarnermut akiliutit iluarsaqqinneqarnerata sunniutai misissorneqarsimapput ineqarnermut akiliutit iluarsaqqinneqarnerat sioqqullugu aammalu iluarsaaqqereernermi inuit iniminni nikissimanngitsut ineqarnermut akiliutaat tamakkiisut aammalu ineqarnermut tapiissuteqareernermi ineqarnermut akiliutaasa annertussusaat pillugit paasissutissat A/S  Inissiaatileqatigiit INI-miit pissarsiaralugit.



Misissuinermi inoqutigiit 8.352-it ilaatinneqarput ineqarnermut akiliutit ineqarnermullu tapiissutit allanngortinneqarnerat sioqqullugu iluarsaaqqereernermilu iniminni nikigatik ineqarsimasut. Taamaattumik imaaliallaannaq imminnut sanilliunneqarsinnaasimapput.



Ineqarnermut akiliutinik iluarsaaqqinnerup kingunerinik missueqqissaarnerup takutippaa inoqutigiit ilai 100.000 kr.-it inorlugit isertitaqartartut iluarsaaqqinnermi siunertarineqanngitsumik ineqarnermut akiliutaat qaffassimasut.



Taamaattumik Naalakkersuisut siunniuppaat ineqarnermi nammineq akiligassat qanoq annertutiginissaannut isertitanut killigititat inunnut 100.000 kr.-it inorlugit isertitaqartartunut tunngatillugu allanngortinneqassasut, pineqartut ullumikkut aaqqissuussinermit annerusumik ineqarnermut tapiiffigineqartartussanngorlugit.



Tamanna pisinnaavoq Naalakkersuisut piginnaatitaanerat naapertorlugu nalunaarutip allanngortinneratigut. Tamatumanili piumasaqaataavoq allanngortitsinermi aningaasartuutit Aningaasanut inatsimmiissasut.



Ineqarnermut tapiissutini pineqarput ininik attartortut pisortat namminersortullu inissiaataanni attartortittakkani najugaqartut, tassalu inissiani Namminersornerullutik Oqartussanit kommuninillu pigineqartuni najugaqartut, kiisalu namminersortut inissiataanni ineqartut.


Ineqarnermut tapiissutit tunniunneqartarneranni apeqqutaanngilaq soraarnerussutisiaqarneq innarluuteqarnerluunniit, taamaallaat inoqutigiit qanoq amerlatigisunik meerartaqarnerat tunngavigalugu inoqutigiit isertitaqartarnerat isigineqartarpoq.



Naalakkersuisut isumaqarput assersuutigalugit utoqqalineq pissutigalugu pensionisiaqartut inatsisit taakkununnga pineqartut aqqutigalugit qulakkeerivigineqartariaqartut. Taamaattumik pensionisialinnut tunngatillugu atuuttuuvoq pensionisiallit nammineerlutik inigisaminni ineqarnissaminnut akissaqanngitsut inummut tapiutinik qinnuteqarsinnaallutik inuit ataasiakkaat pisariaqartitsinerannik naliliinikkut pisortanit pensionisiat pillugit inatsisit naapertorlugit tunniunneqartussanik.



Siusinaartumik pensionisiallit utoqqalinerlu pissutigalugu pensionisiaqalersut inummut tapiutit aqqutigalugit inuttut atugarisatik attatiinnarsinnaassavaat pensionisiaqartup ulluinnarni pisariaqartitaminut inuunermini atugarisimasaanut najukkamilu pissutsinut naapertuuttumik naleqquttunik aningaasaateqarnissaa qulakkeerniarneqassalluni.



Innarluutillit amerlasuut siusinaartumik pensionisiaqalernissamut akuerineqarsimapput taakkualu aamma soorunami inummut tapiutinik qinnuteqarsinnaapput.



Aammattaaq innarluutillit namminneq isertitaqartartut isertitaqartarnertik allanngorpat pisortanit ikiorserneqaqqusinnaapput. Taamaattumik Naalakkersuisut isumaqarluinnarput aalajangiiffigisassatut siunnersuummi pineqartut aningaasatigut periarfissinneqarsimasut.



Aammattaaq nalunaarsuisarneq pillugu inatsimmut akerliuvoq attartortut inuttut atugarisaat, timikkut tarnikkulluunniit akornuteqarnerat tunngavigalugit attartortitsisup nalunaarsussappagit, taamaattumillu pineqartut atugarpiaat ineqarnermik akiliutinik nalunaarsuinerit aqqutigalugit misissorneqarsinnaanissaat periarfissaqanngilaq.



Naggataatigut Naalakkersuisut siunnersuuteqartoq ilumoornerassavaat inoqutigiit 100.000 kr.-it inorlugit isertitallit ineqarnermut akiliutit ineqarnermullu tapiissutit allanngortinneranni naapertuutinngitsumik eqqorneqarsimammata, tamannali iluarsiniarneqassaaq ukioq manna juulip aallaqqaataanit atulersumik.



Taamatut oqaaseqarluta Naalakkersuisunit inassutigaarput Inatsisartunut ilaasortap Anthon Frederiksenip siunnersuutaa akuerineqassanngitsoq. Qujanaq.



Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Partiit oqaaseqartuinut siulliulluni oqaaseqassaaq Enos Lyberth Siumut.



Enos Lyberth, Siumup oqaaseqartua.


Qujanaq. Inatsisartunut ilaasortap Anthon Frederiksenip, Kattusseqatigiit, Utoqqaat, Innarluutillit, siusinaarlutillu sulisinnaajunnaarnersiutillit ineqarnermut akiliutaasa aaqqissuuteqqinnissaannik misissuisoqarnissaa pillugu Naalakkersuisut peqquneqarnissaannik Inatsisartut aalajangiiffigissassaattut siunnersuutaa pillugu imatut Siumumiit oqaaseqarfigissavarput.



Inatsisartunut ilaasortap Anthon Frederiksenip siunnersuutaa soqutiginarpoq, Naalakkersuisulli akissuteqaataanni erseqqissumik paasitinneqarpugut Utoqqaat, Innarluutillit siusinaarlutillu sulisinnaajunnaarnersiutillit, ukiumut kr. 100.000 ataallugit pisartagallit ukioq manna juulip aallaqqaataaniit aallartittumik aaqqiviginiarneqartut, taakkulu aningaasanut inatsimmiilernissaat Naalakkersuisunit siunnerfigineqartoq, Siumumiit tamakkiisumik tapersersorumaaratsigu matumani nalunaarutigissavarput.



Siumumiit nuannaarutigaarput utoqqaat, innarluutillit siusinaarlutillu sulisinnaajunnaarnersiutillit Naalakkersuisunit aaqqiivigineqarnissaat aningaasanut inatsisikkoorlugu aaqqiiviginiaqarmat.


Taamaattumik Siumumiit naalakkersuisut nalunaarutaat tamakkiisumik taperserlugu nalunaarutigaarput.



Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Tulliuppoq Asii Chemnitz Narup Inuit Ataqatigiit.



Asii Chemnitz Narup, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat.


Qujanaq. Ineqarnermut akiliutit ineqarnermullu tapiissutit 1. januar 2002 aallarnerfigalugu allanngortinneqareersimatsiartulli tutsiuttalerpoq inoqutigiit 100.000,- koruunit ataallugit isertitaqartut siunertarineqanngitsumik ineqarnermut akiliutigisartagaat qaffassimasut.



Taamaalillunilu aaqqissuusseqqinnerup siunertaa sanioqqullugu eqqornerlugaasoqartoq oqaatigisariaqarluni.



Eqqornerlugaasunut ilaapput Inatsisartunut ilaasortap Anthon Frederiksen-ip ullumi oqaluuserisassanngortitamini eqqartugai; utoqqalinersiallit, innarluutillit siusinaartumillu sulisinnaajuimaarnersiutillit 100.000,- koruunit inorlugit isertitallit.



Inuit Ataqatigiit siornali Naalakkersuisunut saaffiginnippugut siunertarinngisamik eqqornerlugaasimasut aaqqiissuteqarfigineqapallannissaat sulissutigeqqullugu. Taamaammat nuannaarutigaarput Naalakkersuisut akissuteqaamminni nalunaarutigimmaassuk julip aallaqqaataanit ineqarnermut tapiissutit allanngortinneqassasut, isertitakitsullu naapertuunnerusumik tapisisarnissaat qulakkeerneqassasoq.



Naak iluarsiiniarneq kingusikkaluartoq Inuit Ataqatigiit tungaannit Naalakkersuisut akissutaat tusaatissatut tiguarput, siunnersuuteqartullu siunnersuutaata akuersaarneqannginnissaa innersuussutigissallutigu.



Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Tulliuppoq Otto Jeremiassen, Atassut.



Otto Jeremiassen, Atassutip oqaaseqartua.


Siullermik ATASSUT-miit erseqqissaatigissallugu pingaartipparput; suliat ingerlareersut ataqqillugit qalleraattumik sulisoqannginnissaa, tamaakkaluartorli piffissap ingerlanerani ilaatigut erseqqissaaffigineqarsinnaasarneq pisariaqartoq aamma ilisimavarput.



Uani Inatsisartuni Kattusseqatigiit sinnerlugit ilaasortaasup Anthon Frederiksennip siunnersuutaani erserpoq utoqqaat, innarluutillit siusinaartumillu sulisinnaajunnaarnersiutillit ineqarnermut akiliutaasa aaqqissuuteqqinneqarnissaannut misissuisitsisoqarnissaanik kissaateqamera.



Tassanilu pineqarput ineqarnermut akiliutit qaffakkiartornerisa utoqqaat, innarluutillit, siusinaartumillu sulisinnaajunnaarnersiutillit annertuumik eqqorneqarsimaneri.



ATASSUT-miit Anthon Frederiksenip qisuariaataa paasilluarsinnaavarput, kisiannili ilaqutaninnermut Naalakkersuisup uunga apeqqummut akissuteqataani erserpoq siorna januarip aallaqqaataaniit atuutilersumit ineqarnermut akiliutinik iluarsaaqqinnermi, ineqarnermut akiliutit ineqarnermullu tapiissutit allanngortinneqarnerinik kinguneqartumik, tamatumalu kingorna misissuinerit ingerlateqqinneqarsimapput qulakkeerniarlugit allannguinerup sunniutai.



Misissuinermi ersersimavoq inoqutigiit 100.000,00 koruunit inorlugit isertitallit siunertarineqanngitsumik iluarsaaqqinnermi ineqarnermut akiliutaannik qaffaasimanerit, tamatumalu kingoma Naalakkersuisunit siunniunneqarpoq julip aallaqqaataniit atuutilersumik ukioq tamanna iluarsiiffigineqassasut.



Ilaqutariinnermut Naalakkersuisup akissuteqaataata ersersimmagu misissuisoqareersimasoq, minnerunngitsumillu aamma Naalakkersuisunit aaqqiissutissanik iliuuseqarfiginiarneqarnera ATASSUT-miit iluarisimaarlugu oqaatigissavarput.



Kattusseqatigiit sinnerlugit Inatsisartuni ilaasortap Anthon Frederiksenip siunnersutaa ATASSUT-miit tapersernagu oqaatigissavarput suliat pineqartunut ingerlanneqatereersimammata.



Taamatut ATASSUT-miit oqaaseqareerluta erseqqissaassutigissavarput kommunet utoqqarnut innarluutilinnut sulisinnaajunnaarnersiuteqartunullu inummut tapit aqqutigalugit ineqarnermut assigisaanullu nammineerlutik tapiissuteqarsinnaanermut pisussaaffeqarmata.



Taamatut oqaaseqarluta siunnersuut ATASSUT-miit akuersaanngilarput.



Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Tulliuppoq Astrid Fleischer Rex, Demokratit.


Astrid Fleischer Rex, Demokratit oqaaseqartuat.


Qujanaq. Anthon Frederiksen aalajangiiffigisassatut siunnersuutaa Demokratiniit imatut oqaaseqarfigerusupparput.


Anthon Frederiksen isumaqatigilluinnarparput taaneqartut ineqarnerminnut akiuliutinik iluarsaaffigineqartariaqarmata. Pensionisiallit iniminnut akiliinissaminnut ikiorneqarsinnaapput inummut tapiutinit kommuniminnut qinnuteqarunik.


Inummulli tapiissutit amerlassusaat kommunimiit kommunimut allanngorartarput. Taamaalillutillu inuit pineqartut ilaat aningaasatigut ikiorserneqannginnerusarlutik. Inummummi tapiissut kommunimi aningaasaqarniarneq naapertorlugu amerlassusissalerneqartarpoq.


Inatsisartuniillu kommunit aalajangiiffigisinnaangilagut oqarfigalugit imatut imatullu amerlassusilinnik tapiissuusi. Ukioq mannamiilli julip aallaqqaataaniit inoqutigiinnut 100.000 kr-nit inorlugit isertitallit ineqarnermut tapiissutisiaat naapertuuttunngorsagaassammata ilimanarluinnarpoq qulaani pineqartut ilaat ikiorserneqarumaartut.


Demokratinit taamatut oqaaseqarluta siunnersuutip akuerineqannginnissaa inassutigaarput.


Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Tulliuppoq siunnersuuteqartoq Anthon Frederiksen Kattusseqatigiit.


Anthon Frederiksen, siunnersuuteqartoq, Kattusseqatigiit.


Qujanaq. tassa partiit akissuteqarneranni erserpoq utoqqaat imaluunniit siunnersuutigisara akuersaarumaneqanngitsoq tamanit. Kisianni taamaakkaluartoq Naalakkersuisut akissuteqarneranni takusinnaavara utoqqaat ammalumi allat 100.000-t inorlugit isertitaqartut ineqarnermut akiliutaasa iluarsineqarnissaat suliniutigineqalersoq.


Tassa ulloq manna sioqqullugu suliutigineqarnera takujuminaassimavoq. Aamma suliat ingerlareersut qalleqqerannginnissaannik Atassutip oqaluttua isumaqarpunga illuatungililaartariaqartoq. Pissutigalugu iluarsiinissamut aningaasanut inatsimmi suli aaqqiisoqarsimanngimmat.


Maannalu Naalakkersuisut akissuteqaamminni aningaasanut inatsimmissasut taakkua piumasaqaatigivaat. Soorunami tupinnanngilaq aamma taakkua aningaasanut inatsisip inaarsarnerani naatsorsuutigilluinnarpara akuersissutigineqarumaartut. Aammami taamatut partiit oqaluttui tamarmik oqarput. Taannartaa nuannerpoq qujanaqaaq, naak itigartitsiniarnermik oqaluttoqaraluartoq kisianni aaqqiiniartoqarniarmat taanna oqaatigisariaqarpara iluarisimaariga.


Kisiannili tamakkiinerusumik aaqqiinissaq taanna isumaqarpunga pisariaqarluinnaraluartoq tassami naluneqanngitsutut qineqqusaarnerit tamaasa tamatta aamma maani qineqqusaarsimasugut utoqqaat ineqarnermut iluarsiivigineqarnissaat pimoorullugu ilungersuutingaarlugu qineqqusaarutigisarparput. Kisiannili suliassat tiguleraangatsigit aamma ilaasa piumajunnaartarnerat tassani ersiinnarpoq. Kisianni qujanaq akissutigineqartunut.


Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Ilaqutariinnermut Peqqissutsimulu Nalakkersuisoq.


Ruth Heilmann, Ilaqutariinnut Peqqissutsimullu Nalakkersuisoq, Siumut.


Qujanaq. tassa uangattaaq qujavunga Naalakkersuisut akissuteqaataat partiit tamarmik aamma tapersermassuk. Aammalu minnerunngitsumik siunnersuuteqartoq paasinnilluarluni aamma taamatut akuersaarmat. Tassa imaappoq ineqarnermut tapiissutit aaqqissuuteqqinneqarneranni nutarsaanermik Naalakkersuisut 2001-mi saqqummiussaqarmata aamma isumaginninnermut ataatsimiititaliaq isumaqarpunga aammalu ineqarnermut ataatsimiititaliaq ataatsimoorlutik piareersaqataanerminni eqqumaffigiarneqarsimavoq. Aammalu inatsisissaq imaannaanngimmat aamma ukiup ataatsip ingerlanerani kingunerisassai uterfigineqassasut. Taamaattumik tassuunakkut aamma Naalakkersuisut immaqa eqqumaniarlutik taamatut iliorsimanerat aamma eqqarsaatigalugit soorunami utoqqaat innarluutillit aammalu siusinaartumik sulisinnaajunnaarnersiutillit eqqarsaatigalugit minnerunngitsumillu 100.000 ataallugit isertitaqartartut eqqarsaatigalugit. Ineqarnermut tapiissutikkut aamma tassuunakkut iluarsartuussiffiginiarneqarnerat tassani pineqarmat.


Taannalu nuannaarutigaara aamma tamaginnit aamma tapersersorneqarmat taannalu aningaasanut inatsisisamut massakkut akuersaarneqaruni tassa julip aallaqqaataani atuutilertussaavoq. Qujanaq.


Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Tulliulluni oqaaseqassaaq Enos Lyberth, Siumut.


Enos Lyberth, Siumup oqaaseqartua.


Siunnersuuteqartumut una oqaaseq atormagu utoqqaat qineqqusaarutigeriarlugit taamatut uanga paasigakku. Utoqqat qineqqusaarutigeriarlugit taava piffissanngormat qanoq iliortoqanngitsoq. Isumaqarpunga tusangiasaarinerit maani oqaluttarfimmi mianersuuttariaqartut. Silami taamatut iliortoqarsinnaavoq. Kisianni aana paasisariaqartoq uagut Siumumi oqanngilagut itigartillugu.


Kisianni oqarpugut siunnersuut soqutigaarput itigartitsineq toqqaannartumik oqaatsimik ataatsimilluunniit Siumumit atorneqanngilaq.


Kisianni tassa imaappoq aatsaat landstingip ukiua siulleq qaammatialunnguit marlussuit aatsaat atuuppoq. Naatsorsuutigissavat inuiaqatigiit tamattalumi ajunngeriarutta pisinnaatitaariaruttalu ukiut ukua sisamat ingerlanerini assigiinngitsorpassuarnik utoqqarnut tunngasunik maani oqaluttarfimmi oqaaseqartarumaarnerput naatsorsuutigissagaat. Taamaattumik una uanga Anthon Frederiksenip uagut Siumumit siunnersuutaa ilaminiinnannguatut isigaarput. Taamaattumik annerusumik pimoorussimanngilarput. Tassa aamma nalunnginnatsigut Naalakkersuisut tamanna suliaralugu aallartereersut. Aammalu erseqqilluinnartumik oqaatigimmassuk julip aallaqqaataani pitsanngoriaatit siulliit utoqqarnut innarluutilinnut il.il. 100.000 Bt ataallugit ukiumut isertitalinnut malunnartumik aamma malugineqarumaartut.


Taavalu aamma kukkussutaartoqarsimassappat taannalu aamma ilaatigut ersersinneqarmat taava aamma taakkua iluarsiiffigineqarnissaat aamma naatsorsuutigalugu. Taamaattumik tamakkua Siumumit erseqqissumik taperserumavagut. 


Kisianni utoqqalinersiutit tamakkiisumik isigalugit taakkua allatorluinnaq uagut Siumumit qineqqusaarnerup imaluunniit qinersinerup atuuttup taassuma ingerlanerani siunnersuutigineqarnissaat maani oqaluttarfimmi naatsorsuutigineqassaaq. Qujanaq.


Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Anthon Frederiksen.


Anthon Frederiksen, siunnersuuteqartoq, Kattusseqatigiit.


Tassa Siumup oqaluttuata tusangiasaarutitut tigusimassappagu soorunami taamatut tiguniarliuk oqaaserisara. Kisianni itigartitsisimannginnerminik oqarnera ilumooqqissaannginnami. Tassa Naalakkersuisut akissuteqarnerminni imannak allapput. @Taamatut oqaaseqarluta Naalakkersuisunit inassutigaarput Inatsisartunut Ilaasortap Anthon Frederiksenip siunnersuutaa akuerineqassanngitsoq.@ taavalu Siumup oqaaseqartuata oqaatsini imatut naggaserpai. @Taamaattumik Siumumiit Naalakkersuisut nalunaarutaat tamakkiisumik taperserlugu nalunaarutigaarput.@


Tassa akuersinermut, itigartitsinermut tapersiilluni oqaatsip naqissusernera tassaniippoq. Taamaammat taanna erseqqissaassutigilaavinnarpara itigartitsinermik imaqarmat. Kisiannili tmaatta isumaqatigiilluinnarpugut nuannaarutigalugulu julip aallaqqaataaninngaaniit taakkua pissakinnerpaatut oqaatigineqartartut aamma ikiorsiiviginiarneqarmata ineqarnerup tungaatigut. Qujanaq.


Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Enos Lyberth Siumut naatsumik.


Enos Lyberth, Siumup oqaaseqartua.


Anthon Frederiksenip Kattusseqatigiit taamak oqarmata soorlu Siumup oqaasertuatut tassunga Anthon Frederiksenimut tapersiinngitsunga toqqaannartumik. Kisianni tassa imaappoq Naalakkersuisut akissutaat Siumuminngaaneersuunngilaq. Tassa imaappoq Naalakkersuisut taanna tamakkiisumik taanna akissutigaat. Siumup partip kisimiilluni akissutiginngisaa. Tassa taanna allaassutaa.


Aammalu soorlu oqartugut naatsorsuutigissavat aamma neriuutigissavara tassuuna arlaatigut isumaqatigiikkummartugut tamatta utoqqaat innarluutillillu ajunnginnerpaamik maani inooqataanissaat suleqataaffigerusukkatsigu tassa taanna erseqqissassavara. Taamaattumik neriuutigissavara tusarnaartoqassappat tamanna utoqqarnut aamma innarluutilinnullu pututitsiniutigineqassanngitsoq. Maannakkorpiaq akuersaanngikkaluarluta tuluttut nipilimmik Anthon Frederiksenip oqarneratuut kisianni julip aallaaqqaataani pitsanngoriaatissat siulliit takkukkumaartut taanna upperaarput. Qujanaq.


Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Oqallinneq ingerlaqqitsinnagu oqaatigissavara oqaaseqartut tamarmik julip aallaqqaataanik aaqqiinissaq Siumut, Inuit Ataqatigiit, Naalakkersuisut, akissutaanni julip aallaqqaataani ineqarnermut aamma tapiissutit allanngortinneqarnissaat aamma taavaat Atassutip julip aallaqqaataani atuutilersumik ukioq manna tamanna iluarsiiffigineqarnissaa kiisalu aamma Demokratit ukioq manna julip aallaqqaataani inoqutigiinnut 100.000-t inorlugit ineqarnermut tapiissutisiat taakku aaqqiivigineqarnissaat Inatsisartunit oqaseqartunit tamanit naatsorsuutigineqarpoq.


Jensine Berthelsen Atassut.


Jensine Berthelsen, Atassut.


Naatsukullannguamik assortuunnerujussuit pisaqattaartarmata pisariaqanngitsumik paasereerlutigut Naalakkersuinikkut aaqqiissutissanik ingerlatsisoqareersoq taamaammat assut eqqarsaatigillaqquara siunnersuutit allaffissornikkut akisariaqaraluartulluunniit maani apuunneqartarneri eqqarsaatigineqartariaqartoq Siulittaasoqarfimminngaaniit.


Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Taamaalilluni oqaluuserisassaq taanna 110 naammassivoq.


Taavalu tulliuppoq immikkoortoq 83. Radiokkut sakkortusaaviit digitaliusut Tele Greenland A/S-imik avissaartillugit, immikkut piginneqatigiiffimmik ingerlanneqalernissaannut, taamaalillunilu IT-p iluani kiisalu attaveqatigiinnermi suliaqartuni ineriartortitsinerup annertusarneqarnissaa pillugu Naalakkersuisut peqquneqarnissaannik Inatsisartuni aalajangiiffigisassaattut siunnersuut. Saqqummiussisuuvoq Jørgen Wæver Johansen takanna.



Ullut ataatsimiiffiusut qulingat, pingasunngorneq 19. marts 2003, nal. 14:43.




Immikkoortoq 83




Radiokkut sakkortusaaviit digitaliusut Tele Greenland A/S-imik avissaartillugit, immikkut piginneqatigiiffimmik ingerlanneqalernissaannut, taamaalillunilu IT-p iluani kiisalu attaveqatigiinnermi suliaqartuni ineriartortitsinerup annertusarneqarnissaa pillugu Naalakkersuisut peqquneqarnissaannik Inatsisartuni aalajangiiffigisassaattut siunnersuut.


(Jørgen Wæver Johansen)


(Siullermeernera)


Jørgen Wæver Johansen, siunnersuuteqartoq, Siumut.


Qujanaq. Inatsisartut Suleriaasianni ' 32 naapertorlugu aalajangiiffigisassatut siunnersuut imaattoq matumuuna saqqummiuppara:


Radiokkut sakkortusaaviit digitaliusut Tele Greenland A/S-imik avissaartillugit, immikkut piginneq atigiiffimmik ingerlanneqalernissaannut, taamaalillunilu IT-p iluani kiisalu attaveqatigiinnermi suliaqartuni ineriartortitsinerup annertusarneqarnissaa pillugu Naalakkersuisut peqquneqarnissaannik Inatsisartuni aalajangiiffigisassaattut siunnersuut.


Soorlu Naalakkersuisunit ilisimaneqartoq, IT pillugu Naalakkersuisut siunnersuisoqatigiivisa ukiuni kingullerni ukiumoortumik nalunaarsuusiornerrnikkut suliaminnik saqqumiisarput. Nalunaarut taanna ukiut tamaasa Naalakkersuisunut ilisimatitsissutitut Naalakkersuisut ataatsimiinneranni saqqummiunneqartarpoq.


Ukiuni kingullerni IT pillugu siunnersuisoqatigiit IT-mik ineriartortitsinerup aammalu taakku attaveqaataasa suli eqeersimaarfiulluarnerusumik neriartortinneqarlutik annertusarneqarnissaat - taamaalilunilu atuisunut sullissineq pitsaanerungaalersillugu - arlaleriarlutik kissaatigisarsimavaat. Tamanna suliniutinik arlalinnik massakkut eqqartussanngisannik malitseqarsimavoq.


IT pillugu siunnersuisoqatigiit inassuteqaaterpassuisa ilaat ataaseq pingaaruteqartorujusuuvoq. Taassuma radiokkut sakkortusaaviit digitaliusut, kujataani Nanortalimmiit avannaani Uummannaq tikillugu atasup, immikkut piginneqatigiiffittut ingerlanneqalerlutik Aattaveqaatigigut aqqusinersuartut@ pilersinneqartariaqartut, taakkunanilu IT-t attaveqaataanik oqarasuaatikkullu attaveqaatit pisinnaasaannik pisariaqartitsisut soqutigisaqaqatigiiffiit ingerlatseqatigiiffiillu attaveqaatinik pisariaqartitaminnik tuniniaanissamut ingerlatsivigisinnaasaattut aaqqissuunneqassasoq.


Taamaalilluni siusinnerusukkut Naalakkersuisuusartut attaveqaaateqarnerup tamanut ammaallugu namminersortunngorsarneqarneranik suliniutaat ingerlateqqinneqarsinnaassaaq, aammalu IT-t attaviinik attaveqaatinillu tuniniaanissamik soqutiginnittut taamatut pilersaarutinik piviusunngortitsisiaanissaannik periarfissinneqarnerat taamaalilluni qulakkeerneqassaaq - aatsaalli naligiimmik unammilleqatigiinnikkut akinillu pisisartukkaanut pilersitsisinnaanerit pisinnaappat tamanna anguneqarsinnaassaaq.


IT pillugu siunnersuisoqatigiittulli isumaqarpunga taamatut suliniutip IT-mi kiisalu attaveqatigiinnermi suliaqartuni eqeersimaartumik ineriartortitsinerup annertusarneqarneranik kinguneqarumaartoq. Eqeersimaarluarneq nutaamillu pilersitsisinnaassuseqarneq inuiaqatigiit kalaaliit tamarmik iluaqutissarsiffigisinnaasaat, taamaammallu nunatsinni inuussutissarsiutinik ingerlatsisunut nukittorsaaqataasinnaasussaassaaq taanna angusariaqarpoq.


Naalakkersuinikkut aningaasaqarnikkullu annertunerusumik nammineersinnaassuseqartoqassappat inuussutissarsiutinik ingerlatsiviit nukittunerusut pisariaqartussaasut naluneqanngilaq. Taamaattumik matumuuna siunnersuut manna saqqummiuppara, piumasaqaatigalugu Naalakkersuisunut Radiokkut sakkortusaaviit digitaliusut immikkut ingerlatseqatigiiffinngortinneqarnerisigut naligiimmik tunngaveqarluni sullissinernik soqutiginnittunut tamanut taamatut soqutigisallit niuerutiginnissinnaalernissaat sulissutigeqquilugu.


Soorunami naatsorsuutigaara Naalakkersuisut suliami matumani pineqartumi pisarnermissut peqqissaartumik suliumaartut, siumullu misissugassat pisariaqartut kiisalu suliamut tamatunnga piviusunngortinniarneqarneranut ilaatillugu inatsisinik atuuttunik naleqqussaanerit sulissutigiumaaraat.


Taamatut oqaaseqarlunga Inatsisartullu akuersinissaat neriuutigalugu siunnersuut saqqummiuppara.


Aqqaluk Lynge, ataatsimiinnermi aqutsisoq, sinniisussat pingajuat, Inuit Ataqatigiit.


Taava Naalakkersuisut akissuteqassapput. Akissuteqassaarlu Attaveqarnermut, Avatangiisinut Ineqarnermullu Naalakkersuisoq, takanna.


Mikael Petersen, Attaveqarnermut, Avatangiisinut Ineqarnermullu Naalakkersuisoq, Siumut.


Qujanaq. Nunatsinni inuussutissarsiornerup ineriartortinneqarnerata nukittorsarneqarnissaa Naalakkersuisut pingaartippaat, aammalu ingerlatseqatigiiffiit Namminersornerullutik Oqartussat pigisaasa ingerlaavartumik naapertuunnerpaamik pissusissamisoornerpaamillu ingerlanneqarnissaat isumaliutersuutigiuarlugu, tassunga ilanngullugu taakku namminersortunut ingerlatassanngortinneqarsinnaaneri.



Nunatsinni inuussutissarsiornerup nukittorsarneqarnissaa piviusunngortinneqassappat pinngitsoorneqarsinnaanngilluinnarpoq nunatsinni aningaasartuutit nunanut allanut sanilliullugit qaffasinerunnginnissaat.



Taamaattumik pingaaruteqarpoq attaveqaqatigiinnikkut sullissinernut pisortanit nakkutigineqartunut akigititat misissuataartuarnissaat. Taakku ilagaat nalunaarasuartaatitigut attaveqarneq.



Nalunaarasuartaatitigut attaveqarnerup nunarput ataqatigiissippaa, aammalu Naalakkersuisut TELE Greenland A/S qanimut attaveqarfigalugu suleqatigaat nalunaarasuartaatitigut attaveqarnerup pisariitsuunissaa, pitsaasuunissaa akikitsuunissaalu anguniarlugit, tassuunakkut nunatta isorartunersua sapinngisamik apeqqutaatinnaveersaarlugu. Tassani oqaatigisariaqarpoq TELE Greenland A/S ukiuni kingullerni malunnaatilimmik akitigut apparsaasinnaasimammat suliffeqarfiup suli patajaallisarneqarnissaa, akiitsut ikilisarneqarnissaat aammalu siunissami aningaasalersuinissamik pisariaqartitsisoqalernissaa mianeralugit.



Inatsisartunut ilaasortap Jørgen Wæver Johansenip siunnersuummini tikkuarpaa radiukkut sakkortusaaviit digitaliusut TELE Greenland A/S-imit avissaartinneqartariaqartut IT-p iluani


aammalu attaveqarnermi suliaqartut ineriartortinneqarnissaat pisariaqartoq angujumallugu, aammalu siunissaq ungasinnerusoq isigalugu inuussutissarsiutip nukittorsarneqarnissaa anguniarlugu.



Naalakkersuisut isumaqarput pissusissamisuunngitsoq siumut aalajangersimasumik aaqqiissutissamut pituttoreernissaq, inuiaqatigiit ataatsimut isigalugit nalunaarasuartaatitigut attaveqarnerup ineriartortinneqarnissaanut ataatsimoorussamik periuseqarluni aallaaveqanngitsumik.



Pingaaruteqarpoq paasissallugu nalunaarasuartaatitigut attaveqarnermut killiliussanik nutarterineq eqqartorneqartillugu illuatungaatigut pilersuisussaatitaaneq aammalu ingerlatat amigartooruteqarfiusut suliffeqarfiit akornanni sinneqartoorutinik tapiiffigineqartarnissaannik pisariaqartitsisoqarnera ataqqineqartariaqarmat, aammalu illuatungaatigut suliffeqarfiit nutaat unammilleqatigiinnerunissaannik siuariartortinneqarnissaannillu kissaateqarneq imminnut nalimmassarniarneqartariaqarmata.



Nunatsinni nalunaarasuartaatitigut attaveqarneq ukiuni kingullerni assigiinngitsutigut malunnaatilimmik pitsanngoriaateqarpoq, taakkunannga ilaatigut oqaatigineqarsinnaavoq TELE Erhvervip ilaannakoraluartumik namminersortunut ingerlatassanngortinneqarnera, namminerisamik oqarasuaatikkut oqaluussiniartunik nuussisarfiit tuniniarneqarnerat kiffartuussissutigineqarnerallu unammilleqatigiiffiulerpoq kiisalu sanaartukkami ataatsimi oqarasuaatinut attaviit unammilleqatigiiffiulerlutik.



Tamakku tamarmik annikitsukkuutaartumik aqunneqarsinnaasumillu alloriarnerupput, ingerlanneqalinnginnerminni sukumiisumik isumaliutigineqarsimasut. Taamaattumik Naalakkersuisut isumaqarput suliniutit sukumiinerusut piareersarluaqqaarneqartariaqartut nalilersuiffigineqarlutillu nuna tamakkerlugu paasissutissiisarnermut teknikikkut atortut nalunaarasuartaatitigullu attaveqaqatigiinnermut tunngatillugu naalakkersuinikkut ingerlatsinermut ataqatigiissilluinnarlugit.



Naalakkersuisut paasissutissiisarnermut teknikikkut atortut nalunaarasuartaatitigullu attaveqaqatigiinnermut tunngasutigut naalakkersuinikkut ingerlatsineq pillugu nassuiaasiortoqarnissaa sulissutigissavaat Inatsisartut 2004-mi upernaakkut ataatsimiinnissaanni saqqummiunneqartussamik.



Nassuiaasiortoqarnissaanut siunertaavoq nalunaarasuartaatitigut attaveqarnermut killiliussat sukumiisumik misissuiffigineqarnissaat, aammalu Inatsisartunut ilaasortap Jørgen Wæver Johansenip aalajangiiffigisassatut siunnersuutaata taamaasilluni nassuiaatip imassaanut tunngatillugu isumaliutersuuteqarnermut ilanngunneqarumaarpoq.



Tamanna tunngavigalugu Naalakkersuisut isumaqarput pissusissamisuunngitsoq Inatsisartunut ilaasortap Jørgen Wæver Johansenip siunnersuutaatut radiukkut sakkortusaaviit digitaliusut TELE Greenland A/S-imit avissaartinneqarnissaat kisiat eqqarsaatigissallugu.



Naalakkersuisut taamaasillutik Inatsisartunut ilaasortap Jørgen Wæver Johansenip siunnersuutaata taamatut isikkoqartillugu akuerineqarnissaa kaammattuutigisinnaanngilaat.



Aqqaluk Lynge, ataatsimiinnermi aqutsisoq, sinniisussat pingajuat, Inuit Ataqatigiit.


Attaveqarnermut, Avatangiisinut Ineqarnermullu Naalakkersuisup Inatsisartunut Ilaasortap Jørgen Wæver Johansenip Siumumeersup siunnersuutaa akissuteqarfigereermagu maanna partiit oqaaseqartuinut nuussaagut. Siulliussaarlu Kalistat Lund Siumut tullinnguutissalluni Johan Lund Olsen Inuit Ataqatigiit. Takanna.



Kalistat Lund, Siumup oqaaseqartua.


Qujanaq. Inatsisartunut ilaasortap Jørgen Wæver Johansenip siunnersuutaa soqutiginarmat nalilersorneqarnissaa kissaatigaarput.



Isumaqarpugut radiup maligaassaannit ingerlaarfiit sakkortusaaviillu siunnersuuteqartup eqqartugai soqutiginarnerulersinneqassasut naligiiffiusumik periarfissaaffiulerpata. Siunertarmi taana, IT pillugu siunnersuisoqatigiivisa aamma kaamattuutigereernikuuaat.



Unammillersinnaaneq unammillerneqarsinnaanerlu ineriartortitserusussuseqarnermut aallaaviussaaq, innuttaasunik kiffartuusinerup periarfissagissaarnerulerneranik eqaannerusumillu sullissisinnaalernermut ikaarsaarfiussalluni.



Inatsisartunut ilaasortap Jørgen Wæver Johansen-ip siunnersuutaa tamakkiisumik taperseraluarlutigu, pingaartipparput ataqatigiissumik ingerlasoqarnissaa. Taamaammat Naalakkersuisut kissaateqarnerat malillugu, nalunaarasuartaateqarnikkut il.il. killiffiusut ingerlariaqqiffiusinnaassullu nalilersorneqarnissaannut, 2004-mi pisussamut utaqqisinneqassasoq Siumumiit inassutigaarput.



Siunnerfigisap Tele Greenland-ip ataatsimeersuarneranut apuunneqarnissaa piumasaraarput, tassani misissuinissaq piumasaqaatigalugu.



Siumumit qilanaaraarput aappaagu Naalakkersuisut nassuiaammik saqqummiussinissaat, nalunaarasuartaateqarnikkut il.il. ingerlaatsip nutartilernissaannut aallaaviussammat.


Taamatut oqaaseqarluta Siumumiit kissaatigaarput inaarutaasumik suliarineqarnissaanut ataatsimiititaliamut innersuussutigineqarnissaa.



Aqqaluk Lynge, ataatsimiinnermi aqutsisoq, sinniisussat pingajuat, Inuit Ataqatigiit.


Maannalu tullinnguuppoq Johan Lund Olsen Inuit Ataqatigiit, aamma piareersimassaaq Jakob Sivertsen Atassut tullinnguukkami.



Johan Lund Olsen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat.


Inuit Ataqatigiit Nunatsinni IT-p iluani kiisalu attaveqaqatigiinnermik suliaqartuni ineriartorneq malinnaaffigivarput, pingaartumik ulluinnarni atuisunut sullissinerup pitsaanerulersinneqarnissaa kiisalu akit akigitinneqartut atuisunut suli maannamit appasinnerutinneqarsinnaanissaat aamma tunaartaralugu.



Siunnersuuteqartup saqqummiussaa taamatullu Naalakkersuisut akissutigisaat soqutigalugit taamaattumik aamma qimerluuataarsimavagut, isumaqarpugummi TELE Greenland A/S-ip ullumikkut ingerlatsinera nalilersuiffigissallugu aamma piffissanngorsimasoq.



Kisiannili Naalakkersuisutulli aamma isumaqarpugut pissusissamisuussanngitsoq siumut aalajangersimasumik aaqqiissutissamut siunnersuuteqartup kissaatigisaatut pituttoreernissarput, taamaalillunilu maannangaaq raadiukkut sakkortusaaviit digitaliusut TELE Greenland A/S-imit avissaartinneqarnissaat aalajangiutereerneqassasoq.



Inuit Ataqatigiit peqqissaarluinnartumik nalilersueqqaarnissaq pisariaqartipparput. Taamaattumik iluarisimaarlugu aamma maluginiarparput ukioq ataaseq maannamiit tamatumunnga atorneqarnissaa Naalakkersuisunit aamma siunnerfigineqarmat.



Misissugassat annertuut pisariaqarluinnarput, minnerunngitsumik nunaqarfimmiunut isorliunerusunullu sunniutigisinnaasai eqqarsaatiginerullugit kiisalu nalunaarasuartaatitigut attaveqarnermi pilersuisussaatitaanerup qanoq aaqqiivigineqarsinnaanera aamma eqqarsaatigalugu.



Siunnersuut imaaliallaannaq Inuit Ataqatigiit taamaattumik akuersaalersaanngilarput.


Teknik-ikkut ineriartorneq sukkaqisumik ingerlasup IT-p iluani atortulersuutit assigiinngitsut nunani inuttusoorsuarni akikilliartortarnerannik kinguneqarajupput.



Nunatsinnili pissutsit immikkut illuinnartuupput Nunarput isorartoorsuulluni issittumi pinngortitap nukiinik aamma aqunneqartuummat inukitsunnguullunilu. Taamaattoq TELE Greenland A/S-ip inuiaqatigiinnut kiffartuussinertik maannamut ajunngitsumik nersortarialimmillu ingerlappaat, suliffeqarfiup qanimut suleqatigilluinnartariaqarneranik aamma pisussaaffiliisumik.



Taama oqaaseqarluta taamaattumik Inatsisartunut ilaasortap Jørgen Wæver Johansenip siunnersuutaa taamatut isikkoqartillugu akuerineqarnissaa Inuit Ataqatigiit aamma kaammattuutigisinnaanngilaat.



Aqqaluk Lynge, ataatsimiinnermi aqutsisoq, sinniisussat pingajuat, Inuit Ataqatigiit.


Qujanaq. Taava tullinnguuppoq Jakob Sivertsen, taasuma kingunnia aamma Palle Christiansen Demokratit. Jakob Sivertsen Atassut takanna.



Jakob Sivertsen, Atassutip oqaaseqartua.


Inatsisartuni ilaasortap Jørgen Wæver Johansenip siunnersuutaanut Atassummit imaattumik oqaseqassaagut.



ATASSUT-mit nunatsinni Radiukkut, TV-kut IT oqarasuaateqarnikkullu attaveqaateqarnermik inerisaaneq aannertooq Tele Greenland A/S-imit ingerlanneqarsimanera peqataaffigisarput pitsaasumik angusaqarfiusimasoq takusinnaagatsigu nuannaarutigaarput, taamaattumik inerisaanermi peqataaqqinnissarput qularutigineqassanngilaq.



Ukiuni kingullerni illoqarfiit nunaqarfiillu akornanni attaveqarnikkut inerisaasimaneq annertooq Tele Greenland NS-mit ingerlanneqarsimavoq. Tamatumalu kingunerisaanik nunatsinni sumiikkaluaraanniluunniit oqarasuaatikkut nunaqarfimmiit nunaqarfinnut illoqarfimmiillu illoqarfinnut attaveqartoqarsinnaalersimalluni. Tamanna alloniarneruvoq annertooq suli ineriartortittuartariaqartoq.



Taamaattumik Naalakkersuisut siunnersuummut akissuteqarnerminni nunatsinni inuussutissarsiornerup annertusarneqarnerani nukittorsarneqarneranilu attaveqarnikkut aningaasartuutit nunanut allanut sanilliullugit qaffasinnerunnginnissaannik pimoorullugu anguniagaat ATASSUT-mit tapersersortaniaqartutut isumaqarfigaarput, soorlumi ukiuni kingullerni Tele Greenland A/S oqarasuarnermi akinik appaasarnerani tamanna takussutissaasoq.



ATASSUT-mit Tele Greenland A/S-ip nunatsinni attaveqaateqarnikkut inerisaajuarnissaa pingaartipparput, soorlu aamma illoqarfiit nunaqarfiillu akornanni oqarasuaatit nassartakkat (mobiltelefonit) suli nunarput tamakkerlugu, pingaartummk nunaqarfinni atugaalersimanngillat. Tamakkuupput suli inerisartuartariaqartutut ATASSUT-mit isumaqarfigisagut.



Taamatut ATASSUT-mit oqaaseqareerluta Tele Greenland A/S-ip namminersortunngorsarneqarluni aallartinneqarnerata ingerlaannarnissaa Naalakkersuisunut kaammattuutigaarput, soorlumi ullumikkut Tele Erhvervip namminersortunit ingerlatassanngortinneqarsimasup pitsaasumik angusaqarfigineqarsimasoq ATASSUT-mit takusinnaagipput.



Naalakkersuisut siunnersuummut akissuteqannerminni paasissutissiisarnermut, teknikikkut atortut, nalunaarasuartaatitigullu attaveqaqatigiinnermut tunngasutigut ingerlatsineq pillugu 2004-mi Inatsisartut upernaakkut ataatsimiinnissaannut nassuiaateqarnissamik Naalakkersuisut neriorsuutaat ATASSUT-mit qilanaarluta utaqqissavarput.



Aamma ATASSUT-mit piumasarissavarput Jørgen Wæver Johansenip siunnersuutaata, tassa IT-ip namminersortunut ingerlanneqarsinnaanera ilanngullugu upernaamut nalilersorneqassasoq.



Taamatut ATASSUT-mit oqaaseqarluta siunnensuutip taamatut isikkoqarluni maannakkuugallartoq akuerineqannginnissaanik Naalakkersuisut innersuussutaat ATASSUT-mit akuersaarparput. Qujanaq.



Aqqaluk Lynge, ataatsimiinnermi aqutsisoq, sinniisussat pingajuat, Inuit Ataqatigiit.


Qujavugut aamma uagut taava tullinnguuppoq Palle Christiansen Demokratit, taana pereerpat Anthon Frederiksen Kattusseqatigiit piareersimaqquneqarpoq. Takanna.



Palle Christiansen, Demokratit oqaaseqartuat.


Demokratini isumaq taanna upperinngilarput tassa radiokkut sakkortusaaviit digitaliusut avissaartinneqarnerat pilersinneqassasoq.



IT-ip iluani aamma attaveqatigiinnermut annertuumik pilersinneqassasoq. IT-ip iluani aamma attaveqatigiinnermut annertunerusumik ineriartortitsinermi ingerlatseqatigiiffik nutaaq pilersinneqassappat nutaamillu siulittaasoqarfimmik aamma pisortaqarfimmik pilersisoqassaaq. Taakku tamarmik akitsorsaatinut ilanngutissapput atuisunut akilerneqartussanik.



Nutaamik eqqarsarniaraanni tamatumani taamatut iliortariaqavippugut nutaat siunertaqarluartut pilersitsiviit atuisunut ilaqutaasussat. IT-ip aamma atassuteqarnerit piviusut namminersortunit ingerlanneqarsinnaanerat isigilaariartigit.



Demokratit ilisimavaat Kalaallit Nunaanni namminersorlutik ingerlatsisinnaasut aningaasatigut tunngavissaqarlutik illoqarfinni pingasuinnaasut, tassa Nuummi Sisimiuni Pituffimmilu.



Kisianni taakkuna pissusiviusut pissussissat tunngaviusariaqarput namminersortumik ingerlatsinerup iluatsittarsinnaanissaannut. Taamaattumik namminersortunngorsaanermi ilimagineqarsinnaapput kingusinnerusukkut pingaarnersiuilluni tulleriiaarinissamut tunngaviusinnaasut. TELE Greenland A/S nersortariaqarpoq akinik appartitsisinnaammat.



Aqqaluk Lynge, ataatsimiinnermi aqutsisoq, sinniisussat pingajuat, Inuit Ataqatigiit.


Taava Anthon Frederiksen Kattusseqatigiit.



Inatsisartunut ilaasortap Jørgen Wæver Johansen-ip siunnersuutaa aamma soqutiginartoq Kattusseqatigiit sinnerlugit imaattumik oqaaseqarfigissavara.


Siullermik erseqqissaassutigissavara Kattusseqatigiinni siunnersuutit taamaattut tunngaviatigut isumaqatigilluinnaratsigit.



Tassami Kattusseqatigiinni anguniakkatta pingaartut ilagaat; pisortat ingerlataasa sapinngisamik namminersortunngorsarnissaat, minnerunngitsumik ingerlatsinermut aningaasartuutit aamma unammilleqatigiinnermi sutigut tamatigut akikillisaanissaq siunertaralugu.



Soorunami naamminersortunngorsaanerit ingerlanneqarnissaat tunngaviusumik aala-jangiusimavarput, kisianni namminersortunngorsaanermi soorunami suliat sukumiisumik piareersarluaqqaarlugit aammalu nailersorluaqqaarlugit isumatuumik ingerlanneqarnissaat kissaatigaarput.



Taamaattumik Naalakkersuisut misissuinerit assigiinngitsut ingerlataat takoqqaarlugit aammalu aappaagumut upernaakkut Naalakkersuisut, inatsisartut ataatsimiinnissaannut nalunaarusiaq saqqummiukkumaagaat takoqqaarlugu suliap uumap nalilersuiffigilluareerneratigut ersarissumik isummerfigineqarnissaa uterfigineqarumaarmat.



Taamatut oqaaseqarlunga Naalakkersuisut akissuteqaataat tusaatissatut tiguara.



Aqqaluk Lynge, ataatsimiinnermi aqutsisoq, sinniisussat pingajuat, Inuit Ataqatigiit.


Qujanaq. taava siunnersuuteqartoq Jørgen Wæver Johansen Siumut aamma oqaaseqaqqikkumalluni qinnuteqarpoq takanna.



Jørgen Wæver Johansen, siunnersuuteqartoq, Siumut.


Qujanaq. siullermik Naalakkersuisunut qujarusuppunga nuannaarutigeqaara siunnersuutigisimasara taamak sukimiilluinnaqqissaartigisumik sammillugu aammalu siunnersuuteqarnera najoqqutaralugu kingunerisaanillu suliniutissanik Naalakkersuisut aalajangersaallutik siunnersuuteqarlutillu matumani saqqummiussimmata.


Partiit oqaaseqartuinut tunngatillugu soorunami oqaatiginngitsoorusunngilara maluginiarakku partiit amerlanerit Naalakkersuisut akissuteqaataat aallaavigalugu oqaaseqaasiorsimammata. Naak partiit ilaasa ilaannikkut tamanna akerlilerniartaraluaraat.Immaqami nalornisoornermi taamaannartarpoq naluara.


Partiit oqaaseqartui eqqarsaatigalugit nuannaarutiginerpaavara maluginiarakku Atassummiit Siumumiillu oqaatigineqarmat siunnersuut itinerusumik misissorneqarnissaa kissaatigineqartoq. Aammalu Naalakkersuisut misissuinissamik nalunaarutaannut ilanngullugu pinngitsoorani ilaatinneqartariaqartoq Siumumiimmi aamma Kattusseqatigiinniit taanna oqaatigineqannguatsiarpoq.


Kisianni Siumumiit oqaatigineqartoq una issualaarusuppara isumaqarama immikkut maluginiartariaqartoq, akuerineqarsinnaaguma, issuaaneq aallartippoq: @Siunnerfigisap TELE Greenland A/S-ip ataatsimeersuarneranut apuunneqarnissaa piumasaraarput tassani misissuinissaq piumasaqaatigalugu.@ Issuaaneq naavoq.


Tassa taanna pingaaruteqartorujussuuvoq piviusunngortissallugu. Taamaattumik Naalakkersuisunut apeqqutigerusunnarpoq Siumup taamatut siunnersuuteqarnera malillugu aammalu misissuinissat allat ingerlanneqarnissaat qularutissaanngitsumik aamma Naalakkersuisut TELE Greenland A/S-ip ataatsimeersuarnerani ilanngullugit oqariartuutigisussaammagit taanna erseqqilluinnartumik oqaatigineqarnissaa ataatsimeersuarnermi pisariaqartutut isigaara. Suliap pissusissamisoortumik ingerlateqqinneqarnissaa anguneqassappat.


Uani siunnersuuteqarninni TELE Greenland A/S-ip sulinera ataatsimilluunniit apeqquserniarlugulusooq pinngilanga. TELE Greenland A/S-ip ingerlatsinera aamma uanga nersortarialittut isigaara taamaammat taanna pineqanngilaq matumani.


Kisianni nassuerutigisariaqarparput ingerlaqqittariaqaratta. Naluara siunnersuut soorunami naatsorsuutigaara Inatsisartut tamarmik atuarsimassagaat. Kisianni nassuiaatigilaarusuppara immaqa oqaatsit ajornannginnerusut atorlugit qanorpiaq isumaqarnerlunga. Tassa ullumikkut radiokkut sakkortusaaviit digitaliusut pioreerput.


Nanortalimmiit Uummannamut atapput, ataqatigiipput isaasalerlugu aqqusinissaarsuaqarpoq silaannakkut sineriapput naallugu. Nanortalimmiit Uummannap tungaanut. Tassani aqqusinersuarmi ullumikkut aaqqissuussimanerput najoqqutaralugu TELE Greenland A/S-ip bussii TELE Greenland A/S-ip personale biilii kisimik ingerlaqqusaapput.


Bussinullu taakkununnga ilaassagaanni TELE Greenland A/S-mut akiliuteqaqqaarluni. Uani siunnersuutigineqartoq tassaavoq taanna aqqusinersuaq immikkut selskabinngortinniartigu. Taava aqqusinersuarmik atuerusuttut soorunami akiliuteqassapput. Kisianni imaassanngilaq pinngitsoorani TELE Greenland A/S-ip bussiinut ilaaqqaarluni ingerlasoqarsinnaasasoq aqqusinersuarmi tassani.


Uanga upperilluinnarpara inuit kajumittut inerisaaqatarusuttut kalaallit ullumikkut pikkorissut tamatumani periarfissamik atuilluarlutik aamma pitsaanerusumik ingerlatsinissap tungaanut suleqataasinnaasut. Aamma aqqutaani aningaasarsiulaaraluarunik kalaallit inuusuttut imaluunniit ingerlatseqatigiiffiit maani nunami piusut suna ajorami.


Tassa taanna siunertaavoq. Kisianni uanga taamatut inerisaanerup kingunerisaanik naak Demokratit isumaqaraluartut tamanna akitsorsaanermik nassataqaannassasoq. Uanga tamatumunnga isumaqataanngilanga. Isumaqarpunga eqaallisaanerit pisariillisaanerillu tamatumani unammilleqatigiinnerup nassatarisaanik pilersussat taakku nassatarisaannik atuineq aama akikinnerulersinnaasoq.


Naalakkersuisut akissuteqaataanni immikkut maluginiarpara oqaatigineqarmat Naalakkersuisut isumaqartut pissusissamisuunngitsoq Siumut aalangersimasumik aaqqiissutissamik pituttoreernissaq.


Taanna uanga siunnersuutinni pineqanngilaq. Siunnersuutinni naggasiutigalugu oqaatigaara soorunami naatsorsuutigalugu Naalakkersuisut suliamik matumani pineqartumik pisarnermissut peqqissaartumik suliumaartut siumullu misissugassat pisariaqartut kiisalu suliamut tamatumunnga piviusunngortinniarneqarneranut ilaatillugu inatsisinik atuuttunik naleqqussaanerit sulissutigiumaaraat.


Imaappoq siunertamut naapertuuttumik suliniuteqarnissaat tassani pineqarpoq aaqqiissutissamut ataatsimut aalajangersimasumut pituttoreernissaq pineqanngilaq. Uangattaaq allatuulli kissaatigaara sukumiisumik isumatusaartumillu misissueqqissaarnerit tungavigalugit ingerlatsinissarput. Taamaattumik naatsorsuutigaara aamma qanorluunniit pisoqaraluarpat Naalakkersuisut pisarneq najoqqutaralugu aamma taamatut ingerlatsiumaartut.


Kisianni Naalakkersuisut nersualaarusuppakka siunnersuutip sammineqarneranut atatillugu oqaatigineqarmat inatsisartut upernaakkut ataatsimiinnissaannut 2004-mi Naalakkersuisut saqqummiussaqarumaartut paasissutissiisarnermut teknikkikkut atortut nalunaarasuartaatitigullu attaveqatigiinnerup taakkununnga tunngassuteqartutigut killiffipput aammalu siunissamut takorluukkat anguniagaasinnaasut pillugit saqqummiussaqarnissartik.


Taamaattumik uanga arlaannatigulluunniit pakatsissutiginngilara imaluunniit mamiaginngilara taamatut siunnersuut, aalajangiiffigisassatut siunnersuutiga taamatut isikkoqarallartilluni itigartinneqarnissaa pineqassappat. Takusinnaagakku siunnersuuteqarnerma kingunerisaanik maannakkut ukiuni tulliuttuni siunissamullu tunngasumik Naalakkersuisut suliaqarumaartut.


Taamaattumik taanna uangattaaq qilanaarlunga utaqqissavara Naalakkersuisunut apeqqutigerusuppara misissuinissaq ukiakkut agguaallugu naammassineqareersinnaannginnersoq taamaaliornikkut Inatsisartut 2004-mi upernaakkut ataatsimiinnerminni aalajangersaavigalugu oqaluuserisinnaassammassuk.


Taamak ingerlatsigutta isumaqarpunga angusaqarluarsinnaasugut peqatigiilluta suleqatigiillutalu. Qujanaq.


Aqqaluk Lynge, ataatsimiinnermi aqutsisoq, sinniisussat pingajuat, Inuit Ataqatigiit.


Siunnersuuteqartoq oqaaseqareermat tullinnguuppoq Attaveqarnermut, Avatangiisinut Ineqarnermullu Naalakkersuisoq. Takanna.


Mikael Petersen, Attaveqarnermut, Avatangiisinut Ineqarnermullu Naalakkersuisoq,


Siumut.


Qujanaq. tassa isumaqarpunga Naalakkersuisut pissutissaqartugut partiinut tamanut aamma qujassalluta apeqqut imaanngitsoq Jørgen Wæver Johansen saqqummiuppaa tassa aalajangiiffigisassatut siunnersuut.


Soorunami tamatta paasisinnaagunarparput pitsaanerpaamik siunertaqarluni siunnersuut taana ingerlatikkaa, kisianni tamatta aamma nalunngilarput siunnersuutit taamaattut, aalajangiiffigisassatut siunnersuutit aamma imaaliinnarlugit akuersaaruminaattartut qanorluunniit siunertat pitsaatigigaluaraangata.


Tassa Inatsisartut pituttorneqartarput aammalu Naalakkersuisut pituttorneqartarput qanoq iliuusissat aalajangersarlugit, naak immaqa periarfissat arlaqaraluartut tamakku periarfissaasinnaasut ilanngullugit nalilersuutiginagit, taava siunnersuut taanna kisiat aallaavigalugu pituttoraangatta aamma erloqinarnerusumut pisaratta ullut ingerlanerini.


Tamanna paasillugu partiit tamarmik oqaaseqartuisa oqaatigisaat nuannaarutigaara, tassa Naalakkersuisut massakkut uunga siunnersuummut pituttorumannginnerat periarfissanillu allanik nalilersueqqaarallarnissaat taanna kaammattuutigineqartoq malugisinnaagakku.


Soorunami Namminersornertunngorsaanermik isuma aamma kisermaassisussaatitaanermik atorunnaarsitsinissamik siunertaqarneq - taanna siunertaraarput, kisianni inuiaqatigiit ikittunnguulluta aammalu isorartoorujorujussuarmi nunaqarluta nalilersugassarpassuaqarpugut, taamatut siunertaqarnitsinni. Isumaqarpunga inuit ataasiakkaat aamma paasiuminaatsittaripput sooruna Europamiutut nunatut allatut siuarsimasutut pisinnaasanngitsugut, kisianni tassa akissut taannaavoq, inuit atuisut ikittunnguupput nunarujussurmi isorartoorujussuarmi. Taamaattumik tamanna puigortassanngilarput.


TELE namminersortunngorsarneqassappat aggulullugu isumannaatsumik, aammalu illersorneqarsinnaasumik inuiqatigiit ineriartornissaat aamma ulorianartorsiortussaavoq, taanna oqaatigereertariaqarpara. Attaveqaatitigut ataqatigiippugut isorartoorsuarmi nunami, aammalu taanna ineriartortittuassagutsigu isumaqarpunga ingerlatseqatigiiffiit arlariit ingerlatsikkuminnaassagaat aammalu inuiaqatigiit pisariaqartitaat naammassissallugu suliaralugu ajornakusoortissagaat.


Soorunami tamakku oqallisigissaqqaarpagut aappaagu Naalakkersuisut nassuiaammik saqqummiippata, taamaalilluta neriuutigilluinnarpara Inatsisartut aamma Naalakkersuisut isumaqatigiillutik teknik-ikkut attaveqaatitigut ineriartornerput pitsaasumik aamma ilusilikkamik aamma siunnerfeqartikkumaaraat.


Siumut oqaluttuata oqaatigisaanut tunngatillugu aammalu siunnersuuteqartup akissuteqarnermini oqaaseqarnermini apeqqutaanut oqaatigissavara, soorunami aamma akissutini oqaatigereeratsigu siunnersuuteqartup siunnersuutaa ilanngullugu nalilersussallutigu, aammalu nassuiaanissami ilanngullugu aamma nassuiaassutigiumaaratsigu siunnersuutip kingunerisinnaasai ilanngullugit.


Aamma naatsorsuutigineqassaaq Naalakkersuisut Tele-mi piginnittutut Tele ataatsimeersualerpat, massakkut Inatsisartuni manna siunnersuut aallaavigalugu siunnerfeqarnerat aamma apuukkumaaratsigu, tassalu aamma soorunami soorlu oqaatigereeripput akissuteqaatitsinni siunissami qanoq iliuusissat pillugit alloriaqqinnissaq pillugu nalilersuinermi ilanngullugu siunnersuut aamma piumasaqaatigiumaarparput Telemut ilanngullugu aamma nalilersoqqullugu.


Qujanaq.


Aqqaluk Lynge, ataatsimiinnermi aqutsisoq, sinniisussat pingajuat, Inuit Ataqatigiit.


Ja, suliassap maanna naammassinnginnerani aamma alla oqaseqarumavoq, tassalu Inuit Ataqagiit oqaaseqartuat Johan Lund-Olsen.


Johan Lund-Olsen, Inuit Ataqatigiit.


Ja, unaana oqaatigiinnarniarlugu tassa maani arrassimalaartoqarunarpoq, tassa qularnanngitsumik taanna siunnersuuteqartoq uani narrujuummisimalaarunarpoq partiit siunnersuutaa una imatut tusariikkattituut oqaaseqarfigimmassuk, imaaliinnarlugu akuersaarsinnaanagu.


Taamaattumik aamma siunnersuuteqartoq tassa oqaaseqarpoq, partiit ilaat immaqa oqinnersiuinnarlutik Naalakkersuisut akissuteqaataannut malinninniaannarlutik taamaaliorajuttut, kisianni tassa taamaattoqanngilluinnarpoq. Inuit Ataqatigiit una oqaluuserisassanngortinneqarmat taava pissarsiariniarsimavarput nalunaarusiaq annertungaatsiartoq B aajuna tigumiarpara, tassa taannaavoq Tele-p ingerlatsinerani namminersortunngorsaasoqassappat takorluukkersaarutit pingasut pillugit kingunerisinnaasaat pillugit nalunaarusiaq. Taanna 6. november 2000-imi suliarineqarsimavoq imaluunniit Naalakkersuisunut tunniunneqarsimavoq, tassalu tassani nalunaarusiami oqaatigineqartut ilagivaat imaalitsiaannaq soorlu assersuutigiinnarlugu radiokædep TELE Greenland A/S-imit avissaartillugu immikkut ingerlatsitsiveqatigiinngortinnissaa imaasiallaannaq pisinnaanngitsoq. Tassami soorlu uagut saqqumiussinitsinni oqaatigeriikkatsituut mianerisassagut aammalu mianersuutassat arlalissuupput, pingaartumik Telep maannakkut pilersuisussaatitaanera aamma eqqarsaatigalugu.


Tassami taavami nunaqarfimmiortagut aammalu isorliunerusuniittut qanoq taava kiffartuunniarneqassappat, siunnersuuteqartup kissaatigisaa imaaliallaannaq malinniannassagaluarutsigu. Apeqquterpassuupput, sukumiilluinnaqqinnaartumik aamma nalilersoqqaartariaqartussaasut.


Ilaatigut Demokraatit sinnerlugu oqaaseqartup taanna aamma tikippaa. Tassa uani nalunaarusiami aamma allassimavoq eqqartukkanni; maannakkut taamaallaat illoqarfiit marluk taavalu sakkutooqarfik, Pituffik taakkua siunnersuuteqartup kissaatigisaa malissagaanni tassa taakkua kisimik iluanaaruteqarfiusumik ingerlatsiviusinnaasut, tassa Nuuk, Sisimiut Pituffillu. Inoqarfinni taakkunani sakkutooqarfimmilu inuit nunatta ataatsimoortumik inoqassussaa eqqarsaatigigaanni, taakkunani taamaallaat najugaqarput 33%-it, sinnerimi? inuiaqatigiit sinneri illoqarfiit 16-it, nunaqarfiillu 60-it tikillugit missaanniittut, taakku kikkut kiffartuutissavaat? qularnarpoq B siunnersuuteqartup kissaatigisaatut namminersortut arlaata. Tassami maannamut oqaatigineqareerpoq uani nalunaarusiami innersuussutigisatsinni oqarasuaatikkut, tassa telefoni taavalu ESDN-ikkut attaveqaateqarnikkut aammalu internet-ikkut taamaallaat ukunani illoqarfinni, tassa eqqaariikkattuut Nuummi, Sisimiuni taavalu sakkutooqarfimmi Pituffimmi iluanaaruteqartumik ingerlatsisoqarsinnaasoq.


Taava tassa apeqqutinngorpoq, illoqarfimmi 16-it sinneri, nunaqarfippassuillu 60-it sinneqartut B taakku qanoq?


Aqqaluk Lynge, ataatsimiinnermi aqutsisoq, sinniisussat pingajuat, Inuit Ataqatigiit.


Taava tullinnguuppoq naggataasumik oqaaseqarniartoq siunnersuuteqartoq Jørgen Wæver Johansen.


Jørgen Wæver Johansen, Siunnersuuteqartoq, Siumut.


Qujanaq. Siullermik nuannaarutigeqaara Naalakkersuisup oqariartuutigimmagu Naalakkersuisut aamma sulissutigigaat kisermaassilluni ingerlatsinerup allanngortinneqarnissaa siunissami, taanna maluginiarpara. Uanili Telep namminersortunngorsarnissaa siunnersuutinni pinngilara, kisianni aqqusinersuaq taanna atorneqartartoq tamanit naligiimmik akiliuteqarluni atorneqartalernissaa periarfissiissutigineqarnissaa tassani pineqarpoq.


Aamma nuannaarutigeqaara Naalakkersuisup oqariartuutigimmagu Telep ataatsimeersuarneranut uani saqqummiunneqartut ilaatigut apuukkumaarlugit.


Taava Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuanut oqaatigilaarusuppara, arrassimaartoqanngilaq, kisianni ilungersortoqarpoq B ilungersunngikkaannimi aamma angusaqartoqarsinnaanngilaq. Aamma oqinnersiuinnarlutik oqaaseqaasiorsimasut, tassani ataatsimilluunniit taasaqanngilanga partiimik, kisianni arlaat eqqortissimasoq maluginiarnarpoq. Aamma oqaatigerusuppara silarsuarput unigani ingerlajuarmat, kalaallit uagut aamma inuusuttut malinnaanissarput pisariaqarpoq.


Taamaattumik qularutigineqassanngilaq kalaallit inuusuttut taamatut periarfissinneqarunik aamma atuilluarnermikkut inuiaqatigiinnut iluaqutaasunik angusaqarumaarmata. Aamma imaaliallaannaq suna tamaat piviusunngortissallugu takorluunngilara, ilami issuaqqilaarusuppunga imminut, siunnersuutima naggataani oqaatigakku; soorunami naatsorsuutigaara Naalakkersuisut suliamut matumani pineqartumi pisarnermissut peqqissaartumik suliumaarut, siumullu misissugassat pisariaqartut kiisalu suliamut tamatuma piviusunngortinniarneranut ilaatillugu inatsisinik atuuttunut naleqqussaanerit sulissutigiumaarai. Imaappoq imaaliallaannaq piviusunngortinnissaa aamma uanga takorluunngilara.


Kisianni oqaatigineqartunut qujarusuppunga. Qujanaq.


Aqqaluk Lynge, ataatsimiinnermi aqutsisoq, sinniisussat pingajuat, Inuit Ataqatigiit.


Qujanaq, siunnerusuteqartoq naggasiivoq. Tassalu maani oqallinneq naapertorlugu Naalakkersuisut paasissutissiinnermut teknik-ikkut atortut, nalunaarasuartaatitigullu attaveqatigiinnermut tunngasut Naalakkersuinikkut ingerlatsineq pillugu nassuiaateqartoqarnissaa sulissutigiumavaat Inatsisartut upernassaaneranut 2004-imi ataatsimiinnissaanni, aammalu maani partiit oqaaseqartut tamarmik oqaasii toqqammavigalugit Naalakkersuisut isumaqatigalugit, Inatsisartuni Ilaasortap Jørgen Wæver Johansen-ip siunnerusuutaa taamatut isikkoqarluni akuerineqannginnissaa kaammattuutigineqarpoq, aappassaaneerneqarnissaminut suliarineqassaaq oqaatsit taakkua toqqammavigalugit.


Taava tulliissaanut, oqaluusisassamut tullissaanut nuuppugut.


Per Rosing-Petersen aallartikkatta nalunaarutigineqartutuut maani najuuttussaanngikkallarmat, Kalistat Lund qinnuvigissavara taanna siunnersuut saqqumiuteqqullugu. Takanna.



Ullut ataatsimiiffiusut qulingat, pingasunngorneq 19. marts 2003, nal. 15:28.



Immikkoortoq 45


Qamuteralaat/Snescooterinut akitsuut inussutissarsiutilittut atuisunut affaanngortinneqarsinnaaqqullugu Naalakkersuisut nioqqutissanik eqqussuinermi akitsuut pillugit Inatsisartut inatsisaata nr. 19-ip, 30. oktober 1992-imeersup allanngortinneqarnissaanik sulissuteqarnissamut peqquneqarnissaannik Inatsisartut aalajangiiffigisassaattut siunnersuut.


(Per Rosing-Petersen)


(Siullermeernera)


Kalistat Lund, Siumut.


Tassa oqaatigineqareersutut Per Rosing-Petersen-ip siunnersuutaa saqqummiutissavara, inuttaa patsisiveqarluni maani ataatsimiiffimmi najuutinngimmat.


Siornaakkunni snescooterit akitsuutaat annertungaatsiartumik qaffaavigineqarmata atuisartut tamarmik eqqugaapput. Nuannaariutigalugu atuisuunerat imaluunniit inuussutissarsiutigalugu atuisuunerat apeqqutaatinnagu. Tamannalu pisariaqartitsilluinnartunut ajoraluartumik malunnarluartumik aningaasartuutaasimavoq annertooq. Illoqarfinni anginerusuni naluneqanngitsutuut qamuteralaat ajornartorsiutaasinnaasarnerat naluneqanngilaq, aammalumi ilaatigut tamannarpiaq toqqammaviusimagunarluni akitsuutit qaffanneqarnikuupput.


Kisiannili savaatilinnut, aammalu immakkut inuussutissarsiuteqartut ilaannut ajoraluartumik akitsuut tamanna annertuumik sunniuteqarnerlussimalluni. Taakkua pisariaqartitsilluinnarlutik atuisuusut annertunerusumik eqqugaannginnissaat tunngavigalugu, siunnersuutigaara inuussutissarsiutigalugu atuisunut akitsuutip affaannanngortinnissaa aalajangiiffigineqartariaqartoq.


Aammalu takorloorsinnaanngilara Aningaasanut Inatsimmut millionerpassuarnik tamanna annaasaqarfiujumaartoq, sunniutissai annikeqimmata siunnersuutilli ikiorsiinera annertuumik naleqartussaalluni.


Aqqaluk Lynge, ataatsimiinnermi aqutsisoq, sinniisussat pingajuat, Inuit Ataqatigiit.


Qujanaq. Akissuteqassaaq Aningaasarsiornermik Naalakkersuisoq, takanna.


Augusta Salling, Anigaasarsiornermut Naalakkersuisoq, Atassut.


Qujanaq. Snescooterinut ataatsimut akitsuut maanna 22.000 kr.-iusoq akitsuutit assigiinngitsut allat allannguutaasa Inatsisartunit isumaqatigiissunit akuersissutigineqarnerat ilutigalugu atuutilersinneqarpoq Inatsisartut Inatsisaatigut nr. 8 21. oktober 1998-imeersukkut. Tamatuma kingorna tassa 1999-imi, 2000-imi kingullermillu 2002-imi upernaakkut ataatsimiinnermi snescooterip ataatsip akitsuutaata inuussutissarsiuteqartunut assigiinngitsunut appaaffigineqarnissaa pillugu assigiinngitsunik ilusilerlugit, assigiinngitsunillu patsiseqartillugit siunnersuutaasartut Inatsisartunut arlaleriaqalugit oqaluuserineqartarput.


Kiisalu aalajangiinissamut siunnersuut maanna 2002-imi ukiakkut ataatsimiinermi oqaluuserisassanut ilanngunneqarsimavoq. Qinersisoqarnissaanilli nalunaaruteqarnerup kingunerisaanik oqaluuserineqanngitsoorsimalluni.


Akitsuut 1998-imi atuutilersinneqarmat akitsuutip snescooterinut tamanut atuunnissa, taamaattumillu assersuutigalugu savaatillit, avannaani aalisartut, piniartullu allallu inuussutissarsiornerminni snescooterinik atuisariaqartut akitsuummik akiliingitsoortinneqarnissaat taamanikkut Inatsisartuusimasut isumaqatigiillutik isumaqataaffigaat. Akitsuummik akiliinngitsoortinnginnissamut patsisaavoq akitsuusiinerup akiliinngitsoortinertaqanngitsup isertitaqaataanissaa, taamaaliornikkullu isertitassat akiliinngitsoortitsinikkut pingaartumillu akiliingitsoortitsinertigut inatsisit naapertorlugit, naapertornagilluunniit sanioqqutsinikkut inunnut ataasiakkaanut iluaqutissiisinnaasutigut tamakkiisumik ilaannakuusumilluunniit ilanngarterneqannginnissaat Inatsisartunit 1998-imi kissaatigineqarmat.


Aammali pingaartumi snescooterit akitsuutaanut tunngatillugu isummat taamanikkut tassaasimapput, inuussutissarsiutigalugu snescooterinik atuisut, tassa savaatillit, aalisartut allalluunniit aningaasarsiamik akileraaruserneqarneranut atatillugu ilanngaateqarsinnaanermik, nalikilliliisarnermikkut akitsuutip ilaasa 35-iminngaanniit 44% tikillugu aningaasarsianit akileraarusiineq nalinginnaasoq aqqutigalugu appartissinnaammassuk.


Inuussutissarsiutillit kommunimi akileraarutit procentiata 40%-iani akitsuummut akiliutiviat taamaallaat 13.200 kr.-iummat. Qamutit motorillit nalunaarsorneqarnissaat matumani aamma snescooterit nalunaarsorneqarnissaat pillugu nalunaarutip nutaap atuutilersinneqarnissaanut atatillugu snescooterit inuussutissarsiornermut atorneqartut akitsuutitigut oqilisaassiffigineqarnissaanik Naalakkersuisut inatsisitigut piareersarnissamik aallartitsiumanersut Inatsisartuni Ilaasortap Finn Karlsen-ip 2002-imi upernaakkut ataatsimiinnermi Naalakkersuisunut apeqquteqaatigaa.


Naalakkersuisut taamani nalunaartigaat, nalunaarutissap nutaap qanorpiaq imaqarnissaa ilisimaneqanngimmat, ilisimaneqannginnera pissutigalugu aatsaat nalunaarut nutaaq pigineqalerpat Akileraartarnermi Pisortaqarfik qinnuvigiumaaritsik inuussutissarsiutigalugu snescooterinik atuinermut iluaqutaasussamik siunnersuusiortoqarsinnaanersoq paasiniaqqullugu.


Akitsuutinilli assigiinngiiaartunngortitsisoqassappat snescooterit akitsuutaasa assigiinngiiaartunngorsinnaasut iluanaarniutigineqarsinnaanerisa, atornerlunneqarsinnaanerisa minnerpaatinniarnissaat pisariaqarpoq. Soorluttaaq akitsuummik assigiinngiiaartumik atuilersinnaaneq annertoorujussuarmik allaffissornermik pilersitsinnginnissaa pingaaruteqartoq.


Politimestereqarfimmit nalunaarutigineqarnikuuvoq qamutinik motorilinnik matumani aamma snescooterinik nalunaarsuinissaq pillugu nalunaarutip nutaap 2003-imi kingusinnerusukkut saqqummiunneqarnissaa naatsorsuutigineqartoq. Nalunarut nutaaq pigineqaleriarpat Naalakkersuisut misissuisitsiniarnertik suli siunnisimavaat, kiisalu tunngavissaajunnartussat aallaavigalugit allanguutissatut siunnersuutaasinnaasumik kingusinnerusukkut saqqummiussaqarniarumaarlutik.


Inatsisartunut Ilaasortap siunnersuutaa oqaaseqaatit qulaani taakkartorneqartut tunngavigalugit Naalakkersuisunit massakkuugallartoq taperserneqarsinnaanngilaq.


Qujanaq.


Aqqaluk Lynge, ataatsimiinnermi aqutsisoq, sinniisussat pingajuat, Inuit Ataqatigiit.


Qujanaq. Taava partiit oqaaseqartuinut nuuppugut. Ole Thorleifsen, Siumut, takanna.


Tulliinnguppoq Agathe Fontain, Inuit Ataqatigiit.


Ole Thorleifsen, Siumup oqaaseqartua.


Siumumiit snescooterit akitsuutaasa inuussutissarsiutigalugu atuisunut affaannanngortinnissaanut tunngatillugu, qamutit motoorillit, snescooterit ilanngullugit nalunaarsorneqarnissaanut nalunaarutip nutaap, politimestereqarfimmiit nalunaarutigineqarsimasutut 2003-imi saqqummiunneqarnissaa utaqqeqqaartariaqarsoraarput. Piviusut tunngavigalugit nalilersueqqaarnissarput piumasarigatsigu. Naalakkersuisunut inassutiginiarparput nalunaarutip nutaap saqqummiunneqarnerata kingorna piniarnermut, aalisarnermut nunalerinermullu ataatsimiititaliamit aammalu akileraarnermut akitsuutinullu ataatsimiititaliamit oqalligineqaqqaarnissaa, taamaalillugu Siumumiit kissaatigaarput.


Snescooterinik akitsuusiisarnermut tunngatillugu pingaarluinnartutut isigaarput atuisut sui najugaqarnerat, inuussutissarsiummullu qanoq atuinerat misissoqqullugu.


Taamatut Siumumiit oqaaseqarluta, nalunaarutip nutaap saqqummiunneqareernerata kingorna siunnersuutip ataatsimiititalianut nalilersorneqarluni suliarineqarnissaa inassutigaarput.


Qujanaq.


Aqqaluk Lynge, ataatsimiinnermi aqutsisoq, sinniisussat pingajuat, Inuit Ataqatigiit.


Ole Thorleifsen, Siumut oqaaseqareermat taava Agathe Fontain Inuit Ataqatigiinniit, tullinnguutissaaq Jensigne Berthelsen, Atassut.


Takanna.


Agathe Fontain, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat.


Qamuteralaat snescooterit ataatsimut akitsuut ullumikkut 22.000 kr.-niusoq tunngaveqarpoq Inatsisartut inatsisaanni nr. 8, 21. oktober 1998-imeersumik.


1999-imi, 2000-imi, 2002-imilu apeqqut taanna Inatsisartunut oqallisigineqartarnikuuvoq.


Inuit Ataqatigiinniit Naalakkersuisut akissutaat isumaqatigaarput, tassa inuussutissarsiutigalugu snescooterinik atuisut, tassa savaatillit, aalisartut allalluunniit aningaasarsiamik akileraaruserneqarneranut atatillugu ilanngaateqarsinnaanermikkut / nalikilliliisinnaanermikkut akitsuutsip ilaa 35-44%-i tikillugu aningaasarsianik akileraarusiineq nalinginnaasoq aqqutigalugu appartissinnaammassuk.


Inuussutissarsiutillit kommunini 40%-mik akileraarfiusuni akitsuummut akiliutiviat taamaalilluni 13.200 kr.-ilersarluni.


Nalunngilarput snescooterit qanoq mingutsitsitigisut, ullumikkullu piujuaannartitsinissamik pingaartitsinitta nalaani, pinngortitamut mingutsitsisumut akiliutitut taaneqarsinnaasoq akisugineqarsinnaanngilaq.


Eqqissisimatitsinermut, Avatangiisinillu Ataatsimiititaliaq kaammattussavarput Nunatsinni snescooterinik atuineq qanoq ittuunersoq, pitsaaqutai ajoqutaalu misissuiffigeqqullugit.


Taamatut oqaaseqarluta Inuit Ataqatigiinnit siunnersuut itigartipparput.


Aqqaluk Lynge, ataatsimiinnermi aqutsisoq, sinniisussat pingajuat, Inuit Ataqatigiit.


Qujanaq. Taava Jensigne Berthelsen, Atassut. Tullinnguutissaaq Per Skaaning, Demokraatit.


Jensigne Berthelsen, Atassut takanna.


Jensigne Berthelsen, Atassutip oqaaseqartua.


Qujanaq.


Qamuteralannik, snescooterinik pisiniarnermi akitsuut maanna 22.000 kr.-iusoq inuussutissarsiutigalugu atuisunut affaannanngortinneqarnissaa anguniarlugu Naalakkersuisut sulissuteqaqqullugit Inatsisartut aalajangersaanissaannik Siumut sinnerlugu Inatsisartuni Ilaasortap Per Rosing-Petersenip siunnersuutaa Atassummit imatut oqaaseqarfigissavarput.


Inatsisartut inatsisaat nr. 8, 21. oktober 1998-imili atulersinneqarmat Inatsisartuni ilaasortat arlallit siunnersuutigisarpaat akitsuut inuussutissarsiuteqartunut atortinneqaarunnaassasoq, maannalu Per Rosing-Petersen-ip siunnersuutigaa affaannanngortinneqassasoq.


Atassummit tuungaviusumik isumaqataavugut Inatsisartuni ilaasortap Atassummeersup Finn Karlsen-ip siorna martsip sisamaani Naalakkersuisunut apeqquteqaatigimmagu akissutigineqartoq, tassalu aalisartut, piniartut savaatillillu ilaasa qamuteralaat ninuuniarnerminnut inuussutissarsiornerminnullu atatillugu pisariaqartilluinnaraat, taamaattumillu pineqartunut akitsuutip peerneqarnissaa imaluunniit annikillisinneqarnissaa periarfissarsiuunneqassappat pissusissamisoortoq.


Atornerluisoqannginnissaali qulakkeerniarlugu minnerunngitsumillu allaffisornerulernermik kinguneqartitsinnginnissaa qulakkeerniarlugu Naalakkersuisut periarfissanik misissuisoqarnissaanik siunniussaqarsimanerat paasilluarlutigu Atassummit maannakkut siunnersuuteqartumut Per Rosing-Petersen-imut Naalakkersuisut akissutaaat, tassalu qamutinik motorilinnik nalunaarsuinissaq pillugu nalunaarusiap nutaap ukioq manna kingusinnerusukkut saqqmmiunneqareerneratigut inuussutissarsiuteqartunut oqilisaasoqarsinnaaneranik misissuisoqassasoq, tamatumalu kingunerisaanik tunngavissaajumaartussat aallaavigalugit allannguutissatut siunnersuutaasinnaasunik kingusinnerusukkut saqqummiussisoqarumaartoq.


Taamaammat siunnersuut maannakkuugallartoq Atassummit tapersersorsinnaanngilarput, Naalakkersuisulli allannguutissatut siunnersuuteqarpata inuussutissrsiuteqartut qamuteralassortariaqartartut oqilisaaffigineqarnissaat siunertaralugu Atassummit suleqataajumaarnerput qularutigineqassanngilaq.


Taamatut oqaaseqarluta Atassummit siunnersuut tapersersinnaanatigut nalunaarutigaarput.


Aqqaluk Lynge, ataatsimiinnermi aqutsisoq, sinniisussat pingajuat, Inuit Ataqatigiit.


Qujanaq. Taava Per Skaaning, Demokraatit.


Per Skanning, Demokraatit oqaaseqartua.


Demokraatit imaattunik oqaasissaqarpugut. Miserratiginagu oqaatigissavarput qamuteralannut akitsuutit annikillisinneqarnissaat inuussutissarsiutigalugu ingerlatsisunut qulaani taaneqartunut, aningaasatigut ajunngitsumik sunniuteqassammat, kisianni soorlu Naalakkersuisut akissuteqaataani allassimasoq inuussutissarsiutini ingerlataqartut qulaani taaneqartut akitsuutitigut appartitsivigineqarsinnaasarput, tassa akitsuut 35-40%-inut appartitsivigisinnaagamikku.


Tamatuma saniatigut inuussutissarsiutinik ingerlataqartunik taaneqareersuni immikkut aaqqissuussilluni akitsuutinik appaanissaq arlalitsigut pissussissamisuunngitsumik malitseqartussaassooq, soorlu assersuutigalugu akissuteqaammi allassimasoq akitsuutit periarfissarsiuullugit atornerlunneqarsinnaasoq ilimagineqarsinnaasoq. Aammalu tamatuma saniatigut pinngitsoorneqarsinnaagunanngilaq aaqqissuussinerup aqunnissaanut annertuutigut allaffissortoqalerumaarnissaa. Taakkua taava marluullutik pitsaasumik kinguneqartitsinavianngillat.


Aammattaaq illuinnaasiorluni akitsuutinik taamannak periarfissarsiuinissaq aaqqissuinikkut iliuusissamik pilersaarusiat siunnerfiinut akerliusoq isigineqarsinnaavoq, tassami tassani pineqarmat inuussutissarsiutinik aalajangersimasunik tapiissuteqartalernissaq.


Taamatut oqaaseqarluta Demokraatinit siunnersuut itigartikkusuppaat.


Aqqaluk Lynge, ataatsimiinnermi aqutsisoq, sinniisussat pingajuat, Inuit Ataqatigiit.


Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit.


Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit.


Qujanarujussuaq. Inatsisartunut ilaasortap Per Rosing-Petersen-ip siunnersuutaa Kattusseqatigiit sinnerlugit imaattumik oqaaseqarfigissavara.


Siunnersuut aammalu Naalakkersuisut akissuteqaataat atuarluareerlugit paasissutissat aalajangiinissamut tamakkiisut maannakkut pigineqanngimmata aammalu qamuteralaat nalunaarsorneqartalernissaat qularnanngitsumik aatsaat ukioq manna piviusunngortinneqarsinnaammat, maannakkuugallartoq Naalakkersuisut akissuteqaataat tusaatissatut tiguara.


Kattusseqatigiillu sinneerlugit Naalakkersuisunut kaammattuutigissavara qamuteralannik atuisartut immikkoortinnagit tusarniarneqassasut, tassungalu atatillugu aamma qimussertartut peqatigiiffii ilanngullugit tusarniarneqassasut piumasaqaatigalugu. Kingusinnerusukkut illuinnaasiunngitsumik aammalu sapinngisamik paasissutissat amerlanerpaat tunngavigalugit aalajangiinissaq siunertaralugu.


Taamatut oqaaseqarlunga Naalakkersuisut akissuteqaataat tusaatissatut tiguara.


Aqqaluk Lynge, ataatsimiinnermi aqutsisoq, sinniisussat pingajuat, Inuit Ataqatigiit.


Siunnersuuteqartoq oqaaseqaqqinnianngimmat, kisianni Naalakkersuisut oqaaseqaqqikkusupput, tassalu Aningaasarsiornermut Naalakkersuisoq, takanna.


Augusta Salling, Aningaasarsiornermut Naalakkersuisoq, Atassut.


Qujanaq. Aap, partiit Kattusseqatigiillu oqaaseqaataannut soorunami Naalakkersuisut sinnerlugit qujavunga, aamma siunnersuuteqartup uani ukiuni tulleriiaani arlaqalersuni qaqinneqartarnera apeqqutigineqartarnera nangeqqillugu saqqummiussaqarmat, aamma soorunami Naalakkersuisut sinnerlugit qujangitsoorsinnaanngilanga.


Tassami taamatut siunnersuutigineqartarnera inuussutissarsiuteqartunut akitsuusiinerup peerneqarnissaa imaluunniit annikillisittarneqarnissaa, annikillisarneqarnissaanut siunnersuuteqartoqartarnera tunngavigalugu Naalakkersuisuninngaanniit suliniutigineqarpoq, aamma oqaatigereerpara taamatut inuutissarsiuteqartunut akitsuusiisarnerup peerneqarnissaa, imaluunniit annikillisinneqarnissaa suliniutaaniarmat, kisianni soorlu oqaatigereeriga politimestereqarfimminngaanniit suliaqartoqarpoq motorillit nalunaarsorneqarnissaat suliniutigineqarluni.


Tamannalu Akileraartarnermut Pisortaqarfimminngaanniit malinnaavigilluarneqarpoq, tassami aamma uagut una suliaq naammassineqarnissaa kissaatigigatsigu. Paasiniaavigineqartarpoq politimestereqarfik suliaq sumut killinnersoq, taamaattumik oqaatigisariaqarpara Naalakkersuisoqarfimminngaanniit malinnaavigilluarparput aammalu neriuutigaarput piaartumik soorunami sulinitsinni taanna apeqqutaalluinnarmat, tassa motorillit nalunaarsorneqalersimanissaat, snescooterit sorlermut atorneqarnersut immikkoortinneqarsinnaanissaat taanna pisariaqarmat. Imannak immikkoortillugit inuussutissarsiuteqartut akitsuummik akiliisannginnissaat imaluunniit annikinnerusumik akiliisarnissaat pissagutsigu. Taamaaliortoqanngippat atornerlunneqarsinnaanera taanna suliakkersuutaalersinnaavoq, aammalu taassuma saniatigut allaffissornikkut annertuumik suliakkersuutaalersinnaalluni.


Taamaattumik pisariaqarpoq aamma Naalakkersuisuninngaanniit pisariaqartipparput uani Inatsisartuni ukiuni tulleriiaani saaffiginnissutigineqartartup naammassineqarnissaa, suliassanngortissagutsigu aamma suliassanngortinniarparput atugassagut naammattut pigilerutsigit.


Taava pisariaqarpoq motorillit / qamuteralaat nalunaarsorneqarsimanissaat, taamaattumik qujassutigaara aamma amerlanerpaat oqaaseqartut suliassaq taamatut ingerlaqqinnissaanut tapersiimmata.


Qujanaq.


Aqqaluk Lynge, ataatsimiinnermi aqutsisoq, sinniisussat pingajuat, Inuit Ataqatigiit.


Qujanaq. Taamaalilluni immikkoortoq 45, qamuteralaat snescooterit akitsuutaat pillugu saqqummiussaq, Inatsisartuni ilaasortamit Per Rosing-Petersen Siumumit naammassineqarpoq.


Inatsisartunut ilaasortap siunnersuutaa maani oqaaseqaatit toqqammavigalugit aappassaaneerneqassaaq, massakkuugallartorlu taperserneqarani. Naalakkersuisulli oqaatigivaat snescooterit /qamuteralaat pillugu nalunarut nutaaq 2003 ingerlanerani takkuppat, maani Inatsisartut oqaaseqarfigiumaarmassuk una oqaluuserisaq ilanngullugu aamma taamanikkussamut ilanngunneqarumaarpoq.


Taamaalilluni immikkoortoq 45 naammasineqarpoq.


Siunnersuuteqarluni Isak Davidsen, takanna.



Ullut ataatsimiiffiusut qulingat, pingasunngorneq 19. marts 2003, nal.



Immikkoortoq57



Qaanaami, Upernavimmi, Uummannami, Qasigiannguani, Paamiuni, Narsami, Nanortalimmi Illoqqortoormiinilu palasit illuinut atasumik allaffillit, innaallagissamut kiassarnermullu tapiiffigineqartalernissaanik sulissutiginninnissamik Naalakkersuisut peqquneqarnissaat pillugu Inatsisartut aalajangiiffigisassatut siunnersuut.


(Isak Davidsen)


(Siullermeernera)


Isak Davidsen, siunnersuuteqartoq, Atassut.


Siullermik oqaatigissavara Kangaatsiaq minissimagakku, aamma utoqqatsissutigissavakka toqqusaakka.


Nunatsinni palaseqarfinni 8-uni palasit illuini atasunik allaffeqartoqarpoq, innaallagissamik kiisalu kiassarnermut atasumik ikumatissamik atuinikkut tapiiffineqarneq ajortunik. Nunarput tamakkerlugu palasit angerlarsimaffimminni allaffissornermut qaammammut tapisiaqarput 416,67 kr. ukiumut 5.000 kr.-inik.


Palasit allaffeqartitaanerannut maluginiarniartariaqartoq aanna, palasit atorfinittut ineqartinneqarnerannut atasumik inigisaannut atasunik, inuit kikkulluunniit aammalu allagarsuarnik ilagiinnullu tamanut paasissutissanik paarsaqarfiusunik allaffeqartinneqartut, immikkut isiginiarneqartariaqarnerat kialluunniit nalunngilaa innaallagiaq, kiisalu kiassarneq annertuumik aningaasartuutaammat. Allaffiillu kikkunnilluunniit tamanit orninneqarsinnaasut palasit akilersugassarimmatigit atorfeqartitsisulli isumagisassaralugit, palasit akilersugassarinngimmatigit atorfeqartitsisulli isumagisassaralugit.


Patsisiginiarneqassappat inigisamut allaniit akiliutikinnerunerat erseqqissassavara, palasit atorfeqarnerminnut atatillugu ineqartitaasut tamarluinnarmik akiliutitigut assigiimmik pineqarmata. Tamatumanili illup qanoq ittuunera apeqqutaatillugu akiliuteqartitaasarlutik. Akiliutitigulli assigiinngingajalluinnartumik atugassaqartitaallutik.


Inatsisartunut siunnersuutiginiarpara illoqarfiit ukuusut, Avanersuaq, Upernavik, Uummannaq, Qasigiannguit, Kangaatsiaq, Paamiut, Narsaq, Nanortalik kiisalu Ittoqqortoormiit palasip illuanut atasumik allaffeqartuusut qulani taasattut innaallagissamut kiisalu kallerup inneranut tapiiffigineqartalissasut.


Taamatut aaqqiisoqassappat ukiarpaalunni nilliaataajuartoq iluarsiiffigineqartussaavoq, Inatsisartullu piumasaqarfigaakka eqqarsarluarlutik aalajangeqqullugit, pissutsimmi atugassarititaasullu nikinganerujussuisa palaseqarniarneq aamma palasissanik atuartitsinissaq akornusersorsinnaammassuk.


Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Tamatumunnga akissuteqassaaq Ilageeqarnermut Naalakkersuisoq.


Arkalo Abelsen, Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoq, Atassut.


Qujanaq. Inatsisartunut ilaasortap Isak Davidsen-ip siunnersuuteqarnermini siunnerfigaa Naalakkersuisut palasit, palaseqarfinni aalajangersimasuneersut palasit illuini allaffeqarfittalinni innaallagiaqarnermut, kiassarneqarnermullu taperneqartarnissaannut pisussaaffilerneqarlutik sulissutiginnissasut.


Aallarniutigalugu Naalakkersuisuniit nalunaarutigisinnaavarput Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut, Ilageeqarnermullu Pisortaqarfiup Provsteqarfiit aningaasaqarnikkut atugaat pillugit oqaluffeqarfiillu nalinginnaasumik killiffiat pillugu nalunaarusiorsimammata.


Pisortaqarfiup aamma pissutsit allat misissugaralugit suliarilersaarpai, ingammik qulequttat oqaluffimmi atorfillit pitsaanerusumik atugaqarnissaanut tunngassutillit.


Naalakkersuisut taamaalillutik eqeersimaarfigisorujussuuaat oqaluffimmi atorfeqartut, suliffimminni pitsaasumik atugaqarnissaasa pingaassusia. Tunngavissaqanngitsumillu atorfillit aningaasarsiaqarnermikkut atorfinitsinneqartarnermikkullu immikkoortinneqartassanngitsut.


Siunnerususiortup apeqqummut taassumunnga eqqartuinera pissutsillu piviusut aallaavigalugit Naalakkersuisut siunnersuummut matumunnga ilassutissatut naatsumik misiliillutik ilassuteqalaassapput.


Palasit ilaat atorfimminnik atatillugu ineqartinneqarput, inigisat tamakkua imak paasineqassapput tjenestemandslov-ip aalajangersagai naapertorlugit najussallugit pisussaaffigigaat. Atorfimmit atatillugu ineqarnermut tapiissutinik naatsorsuisoqarsimavoq, taassumalu iluani isumaqatigiissutigineqarsimavoq inigisami allaffittut atugaq akilersuiffigissanngitsoq.


Ineqarnermut tapiissut inigisamut atukkamut tapiissutigineqartartoq nalinginnarmik atorfeqarnermut inigitinneqartartunit appasinneruvoq, tassa A/S INI-p attartortittagaannut sanilliukkaanni. Taamaattoq aamma innaallagissamut kiassarnermullu aningaasartuutaasartut sorleq inigisamut atasuunersoq, sorlerlu allaffittut atukkamut atasuunersoq immikkoortikkuminaattarpoq.


Soorlu Isak Davidsen-ip eqqaagaa, palasit najukkaminni allaffeqarnerminnut aningaasartuutigisartakkaminnut matussutissatut ukiumut 5.000 kr.-inik tapiiffigineqartarput.


Tapiissut taanna tjenestemanditut Kattuffimmut palasit ilaasortaaffigisartagaannut isumaqatigiinnissutigineqarsimavoq. Tapiissut taanna qaffanneqassappat tamanna Kattuffiup palasit ilaasortaaffigisaata siunissami Naalakkersuisunut isumaqatigiinnissutiginiartariaqarpaat. Taamaalilluni siunnersuummi taaneqartoq Kattuffinnut ilaasortaaffigisanut isumaqatigiissutissatut attuumassuteqarmat Naalakkersuisut akuerineqarnissaa innersuussutigisinnaanngilaat.


Qujanaq.


Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Partiit oqaaseqartuinut, Doris Jakobsen, Siumut.


Doris Jakobsen, Siumup oqaaseqartua.


Inatsisartuni ilaasortap Isak Davidsenip meeqqat palasit illuinut atasumik allaffillit innaalla-gissamut kiassarnermullu tapiiffineqartalernissaannik siunnersuutaa, Siumumiit imatut oqaa-seqarfigissavarput.



Siumumi ilisimaaraarput nunatsinni palaseqarfiit iluini pisariaqartitsineq annertusoq. Taamatullu sulisut atugassarititaanik tunngasunik pitsanngorsaasoqartariaqartoq.



Naalakkersuisut akissuteqaatiminni nalunaarutigaat pisortaqarfiit oqaluffinni atorfillillu atugaannik misissuissasoq, immikkoortinneqartannginnissaat pitsaasumillu atugaqarnissaat siunertaralugu.



Oqaatigineqartutuut isumaqatigiissutigineqarsimavoq inigisatut allaffittut atugaq, akilersuif-fiussanngitsoq. INI A/S-illu attartortigaannut sanilliullugu akigititaasut appasinnerusut tapiissuteqartarneq tunngavigalugu.



Kiisalu ukiumut tapiissutaasartoq 5000 krone qaffanneqassappat, tjenestemanditut kattuffiup palasit ilaasortaaffigisaata Naalakkersuisunut isumaqatigiinniussutigeqqittariaqaraa.



Naalakkersuisuniit innersuussineq tunngavigalugu Siumumiit taamatut Isak Davidsenip siunnersuutaanut oqaaseqarpugut. Suliallu tjenestemandit kattuffiannut ingerlateqqinneqarnis-saa innersuussutigalugu.



Qujanaq.



Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Tulliuppoq Ane Hansen, Inuit Ataqatigiit.



Ane Hansen, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat.


Qujanaq.


Inatsisartuni ilaasortap palasip Isak Davidsenip Atassummeersup siunnersuutaa palasit illuminni allaffeqaatigisut, kiassarnermut innaallagissamullu tapiiffigineqartarnissaanut tunngasoq, tjenestemanditut atorfillit kattuffiata palasit ilaasortaaffigisaasa susassaqarfigim-massuk, siunnersuuteqartumut siunnersuutigiinnassavarput kattuffumminnut isumaqatigiinni-artoqalernissaanut siunnersuunni ingerlateqqeqqullugu.


Taamatutut naatsumik oqaaseqarluta siunnersuut maani oqaluuserineqassanngitsoq inassuti-giinnassavarput.


Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Tulliuppoq Jakob Sivertsen, Atassut.


Jakob Sivertsen, Atassutip oqaaseqartua.


Qujanaq.


Isak Davidsenip siunnersuutaanut Atassummit imatut oqaaseqassaagut.


Siunnersuuteqartup ajornartorsiutip ukiorpaalunni palasinit naammagittaalliuutigineqrtarne-ranik saqqummiussamini oqaatigisaa, Atassummit ilumoornerassavarput.


Palasit illuminnut atasumik allaffeqartut kiassanermut innaallagissamullu nalinginnaasumik akiliisarnertik pissusissamisoortutut isigiunnaarsimammassuk, aaqqiffigineqartariaqarneranil-lu noqqaassuteqarnerat Atassummit tupiginngilarput.


Allaffiit innuttaasunik sullissinermut atorneqartut ingerlanneqarnerannut aningaasartuutinik pisortat akiliinissamut pisussaaffeqarmata.


Kiisalu palasit illuisa aamma allaffittut atorneqartarnissaannik aaqqissuussisimaneq, ullumik-kut pissutsinut naleqqukkunnaarsimavoq.


Soorlu palasit inunnit ajornartorsiuuteqartunit saaffigineqartarnerat oqaloqatigineqarusuttar-nerallu nalinginnaalersimavoq. Taamaattumik illugisap ilaqutariinni najugaqarfiutigaluni inunnik ajornartorsiuteqavissunik, oqaloqateqartarnermut atorneqartarnerat allatut aaqqiiffigi-neqartariaqarpoq. Aaqqiiffigineqartariaqartoq Atassummit isumaqarfigaarput.


Siunnersuuteqartup saqqummiussaa imaannaanngimmat isumaqatigiinninniartarnermut tapu-tartuunnagu, immikkut aaqqiiffigineqartariaqarpoq siunnersuutillu ukiamut aappassaaneer-neqarnissaata tungaanut, aaqqiissutaasinnaasumik Naalakkersuisut suliniuteqarnissaat Atassummit innersuussutigaarput.


Qujanaq.


Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Tulliuppoq Palle Christiansen, Demokraatit.



Palle Christiansen, Demokraatit oqaaseqartuat.


Demokraatinit isumaqanngilagut inatsisartunut tamanna apeqqut apeqqutigineqartussaq, kisiannili Naalakkersuisunut apeqqutigineqaannarsimasariaqartoq.


Demokraatinilli isumaqarpugut tassunga tunngasut eqqartorneqartariaqartut, atorfinnut tunngasut pillugit palasit tulliani isumaqatiginninnialerpata.


Demokraatinit innersuussutigaarput siunnersuut apeqquteqaatitut Nalakkersuisunut tunniun-neqassasoq.


Qujanaq.


Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Tulliuppoq Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit.


Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit.


Inatsisartunut ilaasortap Isak Davidsenip siunnersuutaa Kattusseqatigiit sinnerlugit imaattu-mik oqaaseqarfigissavara.


Kattusseqatigiit sinnerlugit siunnersuut paasilluarpara, minnerunngitsumik nunatsinni palasis-saaleqinerup sapinngisamik anigornissaa qaangerniarlugu, palasinut ullumikkut atugassariti-taasut arlallit iluarsineqarnissaat isumaqarama avaqqukkuminaatsoq.


Naak Naalakkersuisut akissuteqaamminni oqaluuserisap immikkut illuinnartutut isigisariaqar-tup, kattuffiit isumaqatigiinninniartarnerannut innersuutiinnaraluaraat.


Tassami palasit ilaat maannakkut najugaqartitaanerannut tunngatillugu, pinngitsooratik inissi-amik aalajangersimasumik najugaqartussaatitaanerat ilaatigut palasit ilaannut aamma atugarli-ortitsisarmata, minnerunngitsumik palasinut soraarninngortussanut aamma erloqisitsisarlutik.


Taamaattumik atorfiit pillugit inatsit maanna aamma allanngortinniarneqartoq iluatsillugu inatsisip taassumap, aamma palasinut atugassaritaasut tassuunaarlugit iluarsineqarnissaat pillugu, palasit peqatigiiffiata tusarniarneqarnissaa Kattusseqatigiit sinnerlugit kaammattuuti-gissavara.


Tassami isumaqarpunga nunatsinni palasissaaleqineq taama annertugisoq, matumani jornar-torsiut kattuffimmut miloriutiinnarneqarsinnaanngitsoq.


Taamaammat siunnersuut taperserlugu inassutiginiarpara, siunnersuut inatsisartut ukiamut ataatsimiinnissaanut kinguartinneqassasoq, suliassallu aappassaaneerneqarnissaanut susassa-qartut tamarmik tusarniaaffigineqassasut. Palasinut atugassarititaasut sukumiisumik aaqqiivi-gineqarnissaat anguniarlugu.


Taamatut siunnersuuteqarlunga imaluunniit taamatut oqaaseqarlunga siunnersuut taperserlugu susassaqartunut tusarniaaffigineqarnissaa inassutigaara.


Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Tulliuppoq siunnersuuteqartoq Isak Davidsen, Atassut.


Isak Davidsen, siunnersuuteqartoq, Atassut.


Siullermik Naalakkersuisut akissutaanut qujavunga, aammalu partiit Kattusseqatigiillu oqaa-seqaataanut. Kiisalu Kattusseqatigiinnut Atassummullu tapersiinerannut aamma qujavunga.


Erseqqissarusuppara ataatsimilluunniit palasit isumaqatigiinniunneqartarnerannut aningaasar-siaannut, kiisalu tapisiaqartitaanerannut una attuumassuteqanngimmat palasit allaffeqartitaa-nerat. Aamma tupigilluinnaqqissaarpara Naalakkersuisut akissuteqaammini isumaqatigiinni-unneqartarneq tassani taakkartormagu, tuppallersaatipalaatullu taagorlugu.


Nalunngeqqeqqissaartariaqaraluarpaat Naalakkersuisut palasit inaat allaffeqarfiilu KIIIP-ip aqutarimmagit, KIIIP-illu iluarsassappata suliassaralugit. Palasit peqatigiiffiata tjeestemandil-luunniit peqatigiiffiata tamanna susassarinngilluinnarpaat. Tassani KIIIP-i naalagaavoq. Iluarsaassinissamullu oqartussaalluni.


Taamaattumik ilungersunarpoq palasit massakkut sineriassuarmi atugaat eqqaaginnaraanni, palasit oqaloqateqartariaqartarput allaffimminni, ilaqutariit illuini, ilaqutariinnik tamanik ilaatigut aliasuuteqartunik tusarnaartitsiffiusartunik.


Taamaattumik maluginiaqqunaqaaq aappassaaneernissaanulluunniit sukumiisumik Naalakker-suisut misissuissasut, palasit allaffiisa palasit ilaqutariit illuiniik peersinneqarnissaat KIIIP-ip qangarsuarli sulissutigilermagit, sumut tamakku killinnersut.


Qujavunga tamanut akissutigineqartunut. Aammalu immikkut qutsavigisakka taakkua qutsavigeqqippakka uani tapersiisut, aamma palasit tamarmik nuannaarutigingaassavaat.


Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Ilageeqarnermut Naalakkersuisoq.


Arkalo Abelsen, Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoq, Atassut.


Inatsisartuni ilaasortaq Isak Davidsen, siunnersuutit paasikutsoorparput. Aammalu uanga akissuteqaatinni Naalakkersuisut sinnerlugu oqaatigaara, misissuinerit uanga qullersaqarfin-ninngaanniit pisortaqarfinninngaaniit taakkua ingerlanneqartut suli ingerlapput. Aammalu neriorsuutigissavara ulluinnarni ilissi palasit atukkasi, taakkua tassa misissorneqaqqissaassap-put aammalu aaqqiissutissat assigiinngitsut taakkua isumagineqarlutik.


Partiininngaanniit oqaaseqartut tikkuartorpaat ilumooqqissaartumik aammami siunnersuute-qartup nammineq, piffinni assigiinngitsuni pissutsit assigiinngitsorujussuupput. Oqaluffiit imannak aaqqissuussaapput oqaloqatiginnittarfeqarlutik aammalu palasit illuisa ilaat immikkut aaqqitaallutik, immikkut oqaloqatiginniffeqarsinnaallutik.


Kisianni tamakkiisumik palaseqarfinni assigiinngitsuni pissutsit maannakkut misissorlugit ingerlanneqareersut, taakkua qulaajassavaat sutigut-una piaartumik aaqqiiniuteqartoqartaria-qartoq, aammalu suut-ukua ungasinnerulaartoq eqqarsaatigalugu aaqqinniutiginiarneqartut.


Ilisimaqqissaarpara ullumikkut palasissaaleqineq aammalu oqaluffinni sulisussaaleqineq qanoq annertutigisoq. Taamaattumik aamma ukua eqqartorneqartut attuumassuteqarluinnarne-rat taanna nassuerutigissavara uani saqqummiunneqartumut.


Kisianni tassa uagut qullersaqarfitsinninngaanniit suliaq pimoorullugu ingerlanneqarpoq, taanna ingerlaniarlu taavalu taakkua misissuinerit qulaajagaat assigiinngitsut saqqummiunne-qarumaarput, ukiamut ataatsimiinnissamut.


Qujanaq.


Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Taamaalilluni oqaluuserisaq taanna naammassivoq, tassa palasit aningaasartuutaat allaffin-nullu tunngasut isumaqatigiinniutissatut peqatigiiffiit aqqutigalugit iluarsiniarneqarnissaat innersuussutigineqarpoq amerlanerusunit.


Aammalu tassunga ilanngullugu palasit illuisa iluarsarneqartarnerannut apeqqutit misississorluarneqarnissaat aamma Naalakkersuisunut innersuussutigineqarluni. Taannalu aamma Naalakkersuisup neriorsuutigaa tamanna suliarineqarumaartoq.


Tulliuppoq 58


Siunnersuuteqarpoq inatsisartuni ilaasortaq Isak Davidsen, Atassut.


Ullut ataatsimiiffiusut qulinga, pingasunngorneq 19. marts 2003, nal.




Immikkoortoq 58




Ukioq atuarfiusoq 2004/2005 aallarnerfigalugu meeqqat atuarfianni klassini qullerni atuartut tamarmik atuarnermut tapiissutinik pissarsisalersinnaaqqullugit, meeqqat atuarfiani klassini qullerni atuartut atuarnermut tapiiffigineqartarnerat pillugu, inatsi-sartut peqqussutaat nr. 5, 28 oktober 1982-imeersup allanngortinneqarnissaata sulissu-tigineqarnissaanik Naalakkersuisut peqqunneqarnissaat pillugu inatsisartut aalajangiif-figisassaatut siunnersuut.


(Isak Davidsen)


(Siullermeernera)




Isak Davidsen, siunnersuuteqartoq, Atassut.


Naluneqanngilaq apersortereernerup kingorna inuusuttuarannguanut qaammammut atuartuu-nermi tapiissutinik tunniussisoqartarmat tamarmiunngitsunulli.


Aningaasarsiat 280.000 krone ukiumut ataassimagaangatigik angajoqqaajusut atuartuunermi tapiissutinik inuusuttuaqqamut tunniussisoqartarpoq.


280.000 krone sinnerlugit ukiumut angajoqqaajusut aningaasarsiaqarsimagaangata, atuartoq pisassaqartinneqarneq ajorpoq, tamannaavorlu inuusuttuarannguit amerlaqisut atugarliuutigi-sagaat.


Aningaasanik qaammammut inuusuttuaqqat ilaannaannut tunniussisarnermi aningaasanik nammineq atuisinnaanerp ilinniarneqarnissaa pingaartinneqartarpoq. Eqqarsaatiineqartariaqar-porli 280.000 kronet ukiumut sinnerlugit aningaasarsisartut, angajoqqaat qitornaat minitaasut misiginngitsoortanngimmata.


Eqqaamariaqartunut aamma ilaavoq kikkulluunniit aningaasatigut atugassaqarnermikkut pitsaasutut ingerlasutut taaneqarsinnaagaluartut, aamma akiligassanut inuuniarnermullu allarpassuarnullu angummanniarlutik ingerlasarmata.


Pissarissaarnerusunillu taaneqartut qitornaat amerlaqisut aamma aningaasanik atorfissaqar-titsiuartuupput, immikkoortinnagillu tamanut atuuttussamik aaqqiisoqartariaqarpoq.


Taamaattumik inatsisartut eqqarsarluarlutik aalajangeeqqullugit siunnersuuteqarpunga, inuusuttuaqqanut atuartuusunut tapiissutit assigiinngisitsinani tunniunneqartarnissaannik.


Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Akissuteqassaaq Ilinniartitaanermut Naalakkersuisoq.


Arkalo Abelsen, Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoq, Atassut.


Qujanaq.


Inatsisartunut ilaasortap Isak Davidsenip siunnersuummini taavaa meeqqat atuarfianni klassini annerni atuartut tamarmik ilinniarnermut tapiissutisisassasut, angajoqqaamik ukiumut isertitaat apeqqutaatinnagit. Taamaasilluni atuarnermi tapiissutit inuusuttuaqqanut tunniunne-qartalerniassammata assigiinngisitsinertaqanngitsumik.


Meeqqat atuarfiini klassini annerni atuartunut tapiisarneq 1978-imili ingerlasimavoq. Inunnik Isumaginninnermut Ataatsimiitialiarsuup isumaliutissiissutaa 1981-imeersoq tunuliaqutaralu-gu aaqqissut inatsisartut peqqussutaat nr. 5, 28 oktober 1982-imeersukkut nutarterneqarpoq.


Tapiisarnikkut aaqqiissutip siunertaasa ilagaat ilaqutariit aningaasaqarniarnikkut ilungersunar-torsiornerusut, meeqqaminnik aningaasarsiortiginiarlugit atuarunnaarsitsinnginnissaat.


Soorunami uani anguniagaavoq meeqqat inuusuttuaqqallu angajoqqaamik isertitaat apeqqu-taatinnagit meeqqat atuarfianni ingerlariaqqinnissaminnut tunngavissilluarlutik angusaqarnis-saat.


Meeqqat atuarfiini klassini annerni atuartut tamarmik tapiiffigineqaqqilissagaluarpata peqqus-sutip inunnik isumaginninnikkut politikkeqarnermik siunertaalik malinnikkunnaarnerussaaq. Aammattaarlu siunnersuutip aningaasaliissutit qaffariangaatsiarnerannik kinguneqanngikkuni, atuartumut ataatsimut tapiissutip appariarnera kingunerissavaa.


Peqqussummi '4, immikkoortoq 1-imi aalajangersarneqarpoq tapiissut atuartumut tuttassa-soq. Tamannali isumaqanngilaq kaasarfimmiussatut allatulluunniit tapiissutitut atuartup nam-mineerluni atorsinnaasaatut tunniunneqartoq.


Kingorna erseqqissarneqarpoq tapiissoq atuartumut pilersuisumut tuniunneqartassasoq. Tassanili erseqqissarneqarluni tunniunneqartut ilaqutariit tamarmiusut inuuniarneranni tunngavissaasa tamarmiusut ilagissagaat.


Taamaasilluni angajoqqaajusut pilersuisuusullu aalajangertussaavaat tapiissut atuartumut atorluarneqarnerusinnaanersoq.


Atuarnermi tapiissutit ukiut tamaasa KANUKOKA-lu ataatsimut tapiissutit isumaqatigiinniu-tiginerini annertususilerneqartarput.


Aammattaaq ilisimatitsissutigineqarsinnaavoq meeqqat atuarfiat pillugu peqqussut nutaaq 2002-p upernaavani suliarineqarmat, Namminersorullutik Oqartussat KANUKOKA-lu meeqqat atuarfianni atuartunut annernut tapiisarneq pillugu, aalajangersakkat allannguuteqa-ratik ingerlaannarnissaat isumaqatigiissutigimmassuk.


Siunnersuuteqartulli saqqummiussaa inuusuttuaqqat aningaasanik nammineq atuisinnaanerisa aqusinnaanerisa ilinniarneqarnissaata pingaartinneqarnera, Naalakkersuisut paasilluarsinnaa-vaat, iluaqutaasinnaaneralu eqqumaffigalugu.


Taamaattumik Naalakkersuisut meeqqanut tapiissutigineqartartut ataatsimut isugalugit naliler-suiffiginerini, nunamut a maannamut aallartisarpaat ukiamullu saqqummiunneqarnissaat siun-nerfigalugu.


Naalakkersuisut taama oqaaseqarlutik innersuussutigissavaat siunnersuutip taama isikkoqarlu-ni akuerineqannginnissaa, qulaanili taaneqartutut meeqqanut tapit aaqqissuussiffigeqqinnis-saannut siunnersuutigalugu.


Qujanaq.


Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Partiit oqaaseqartuinnut, Doris Jakobsen, Siumut.



Doris Jakobsen, Siumup oqaaseqartua.


Inatsisartunut ilaasortap Isak Davidsenip meeqqat atuarfianni klassini qullerni atuartut tamar-mik atuarnermut tapiissutinik pissarsisalersinnaaqqullugit inatsisartunut aalangangiiffigisas-satut siunnersuutaa Siumumiit imatut oqaaseqarfigissavarput.



Siumumi ilisimaarivarput meeqqat atuarfianni atuartut annerit angajoqqaavi 280.000 kronit ataallugit ukiumut isertitallit meeraat qaammammut atuarnerminni tapiissutinik pissarsisartut, angajoqqaavisa ukiumut isertitaat apeqqutaatillugit.



Atuartunut annernut tapiissutinik tunniussisarneq ukiuni arlalinngortuni ingerlanneqarsimasoq kingullermillu 1982-imi nutarterneqartoq, ilaqutariinnut pissakinnerusunut iluaqutaasoq ilisimaarivarput.



Taamatut ilaqutariinnut pissakinnerusunut aningaasanik tapiissuteqartarnerup siunertarivaa, meeqqat atuarfianni atuartut annerit assigiinnerusumik atugaqarnissaat. Pissakinnerusut immikkut misigisimannginnissaat kiisalu atuarnerminni ingerlalluarnissaat siunertaralugu.



Inatisartuni ilaasortap Isak Davidsenip siunnersuutaa aningaasaliissutit qaffariarnissaannik kinguneqartussaammat, maannakkutullu itsillugu atuartumik tapissuutit tunniunneqartartut ikilisussaammata, Siumumiit siunnersuut ilalernartinngilarput. Taamatullu siunnersuutip meeqqanut tapit isummersorfigineqarnissaanut ingerlateqqinneqarnissaa innersuussutigalugu.



Qujanaq.



Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Tulliulluni oqaaseqassaaq Asii Chemnitz Narup, Inuit Ataqatigiit.



Asii Chemnitz Narup, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat.


Qujanaq.



Inatsisartunut ilaasortap Isak Davidsenip siunnersuutigaa meeqqat atuarfianni klassini annerni atuartut tamarmik atuarnermut tapiissutisisassasut, angajoqqaavisa isertitaat apeqqutaatinna-git.



Siunnersuuteqartup ilaatigut tunngavilersuutigivaa tapiissutit inuusuttuaqqanik assigiinngisit-sinani tunniunneqartarnissaat anguniartariaqartoq, ilanngullugulu oqaatigaa 280.000 kronet sinnerlugit ukiumut isertitaqartartut qitornaat minitaasutut misigisimasartut pisartagaqanngin-nertillu atugarliuutigisaraat.



Ila inatsisartuni naalakkersuinikkut kingullertigut sulineq eqqarsarnartorujussuanngorpoq. Pissakinnerit illersorneqarnerat annikilliartorpoq, isertitarissaarnerusullu illersugaanerulerlu-tik.



Inatsisartunilu upernaaq mannaannaq ataatsimiinnitsinni siunnersuutit taamatut sammiveqar-tinneqartut arlallit maannamut oqaluuserivagut. Assersuutigalugu akileraartarnermut tunnga-sut, meeqqanut tamanut checkimik pajuttalernissamut tunngasoq, Isak Davidsenip maanna siunnersuutaa aamma allatut paasineqarsinnaasorinngilarput.



Inuit Ataqatigiit anguniagassamittut siunniussarivaat nunatsinni innuttaasut tamramik sutigut tamatigut atukkamikkut naligiinnerusumik atugaqalernissaat.



Nunatsinnili innuttaasugut assigiinngitsorujussuarmik atugassaqartitaavugut, tamannalu Inuit Ataqatigiit ilungersunartutut isigiinnarnatigu akuersaanngilluinnarparput.



Taamaattumik isumaqarpugut naalakkersuinikkut sulinerup tamatigut siunertarissagaa, innuttaasut naligiinnerusumik atugassaqartinneqarnissaasa aqqutissiuunneqarnissaa.



Taamaammat atuartunut annernut pisartagaqartitsineq pisariaqartitsinerusut salliutillugit  aaqqissuunneqarnissaa  Inuit Ataqatigiinni illersorparput, soorlu aaqqissuussineq ullumikkut atuuttoq taamaattoq.



Tamakku tunngavigalugit Isak Davidsenip siunnersuutaa akuersaarsinnaanngilarput.



Inuit Ataqatigiinni pingaartipparput meeqqat atuarfianni kikkut tamarmik sivisunerpaamik pissarsiffiulluartumillu atuartitaanissaat. Isumaqarpuguttaaq meeqqat ilaqutariinni aningaasa-rissaanngitsuni peroriartortut, immikkut illersornissaannut inuiaqatigiit angisuumik pisussaaf-feqartut.



Ilisimaneqarpoq atuartunut tapiisarneq 1978-imiilli ingerlasoq, aaqqissuussinerullu siunertaasa, aatsaat, ilisimaneqarpoq atuartunut tapiisarneq 1978-imiilli ingerlasoq aaqqissuussinerullu siunertaasa ilagigaat, ilaqutariit aningaasaqarniarnikkut ilungersunartorsi-ornertik peqqutigalugu meerartik atuarunnaarsittassanngikkaat.



Siunertaq taanna immini pitsaasuuvoq illersortariaqarlunilu. Apeqquserneqarsinnaasorivarpul-li ullutsinni pisartagaqarsinnaanermut maleruagassat ilumut naapertuuttuunersut. Tamannalu misissorneqartariaqartoq Inuit Ataqatigiinni isumaqarpugut, ilanngullugulu angajoqqaat isertitaannut qummut killigitinneqartup qaffalaarsinnaanissaa.



Taamatut oqaaseqarluta nalunaarutigissavarput Inuit Ataqatigiit siunnersuut saqqummiunne-qarnermisut isikkoqartillugu akuersaarnartuutinnginnatsigu. Kissaatigaarpulli ilinniaritaanermut ataatsimiititaliami nalilersorluarneqassasoq, ilinniartuunersiutit nutaamik aaqqissuunneqarnerinut ilanngullugu nalilersuiffigineqarnissaa inassutigissallutiguttaaq.



Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Tulliuppoq Jensine Berthelsen, Atassut.


Jensine Berthelsen, Atassutip oqaaseqartua.


Qujanaq.


Atuartut angajulliit assigiimmik pineqarlutik 9. klassemiit atuarunnaanissamik tungaanut tapisiaqartinneqartalernissaannik Atassut sinnerlugu inatsisartuni ilaasortap Isak Davidsenip siunnersuutaa, Atassummit oqaluuserilluareerlutigu imatut oqaaseqarfigissavarput.


Ilumoorpoq Isak Davidsenip tunngavilersuineratut atuartut angajulliit ilaasa tapisisarnerat ilaasalu tapisisannginnerat ippinnartoqartoq. Pingaatumik taamatut ukiullit aningaasanik aqutsisinnaanissaminnut ilinnialeruttorfianni, angajoqqaat 280.000 kronet sinnerlugit isertitallit qitornaasa tapisiaqartinneqartannginnerat inuusuttuarannguit amerlaqisut atugarliu-tigisaraat, minitaasutullu misigisimasartut.


Naalakkersuisut siunnersuummut itigartitsinerminni tunngavilersuutigaat ukiut 25-t matuma siorna tapiisarneq eqqunneqarmat, siunertanut ilaasimasoq ilaqutariit aningaasaqarniarnikkut ilungersunartorsiornerusut meeqqaminnik aningaasarsiortinniarlugit atuarunnaarsitsisanngin-nissaat, aammalu tapiissutit taakku meeqqamut kaasarfimmiussatut allatulluunniit tapiissutitut atuartup nammineerluni atorsinnaasaatut tunniunneqartassasoq isumaasimanngitsoq.


Piviusorli ullumikkut tassaavoq atuartut angajulliit tapisisartut amerlanerpaartaasa nammin-neerlutik tapisiat taakku sumut atorusunnerlugit, ileqqaarusunnerlugilluunnit aalajangertar-massuk.


Aammattaaq piviusoq ullumikkut imaappoq atuartut angajulliit piffissaanngitsukkut atuarfim-mit aniseriarlugit, aningaasarsiortussatut isumalluutiginiarlugit angajoqqaat qitornaminnik atuarunnaarsitsisartut tusarsaanngilluinnarmata.


Illuatungaanili nunatsinni angajoqqaat amerlanerpaat immaqaluunniimmi tamarmik qitornamik atuarnrmik paarsilluarnissaat pingaartitsinissaallu siunertaralugu, aningaasatigut tamaviaaraluarunilluunniit qasusuillutik tapersersuisuupput.


Taamaammat Atassutip tungaanit Naalakkersuisut kaammattussavagut atuartunut angajuller-nut tapisiaqartitsisarnermut tunngaviusut nalilersoqqeqqullugit, ullutsinnullu naleequnneru-sunngorsarnissaanut aqqutissiusseqqullugit.


Taamatuttaaq Atassummit Naalakkersuisunut kaammattuutigissavarput atuartut angajulliit tapisitinneqartarnerat, isumaginninnermut tunngatikkunnaarlugu ilinniartitaanermut tunnga-sunngortinneqarsinnaanissaat.


Taamatut kaannattuinitsinnut pissutigaarput atuartut angajulliit aningaasanit namminneq aqutsisinnaanissaminnut ilinniaannaratik, aamma akisussaaffimmik ilinniarnerminnut iluaqu-tigilluarsinnaammatigit.


Naluneqanngilarmi atuartoq tapisisartoq qaammammut nalunaaquttap akunnerini aalajanger-simasuni atuanngitsooruni tapisiassani annaasussaasarai, aatsaallu atuarnermini paarsilluar-nermigut tapisiassani pigiinnassallugit qilakkeersinnaasaraa. Taamaalillutik atuartut aningasa-nik aqutsisinnaaneq kisiat ilinniarnagu aammali suliassamik pingaartitsilluni paarsilluarnissa-mik ilinniartarput.


Naluneqanngilartaaq atuarfik qimallugu ilinnialernermi tapisiat angajoqqaat isertitaat aallaavi-ginagit tamanut tunniunneqartartut. Tamakku tunngavigalugit Atassutip tungaanit Naalakker-suisut meeqqanut tapiissutigineqartartut ataatsimut nalilersuinerminni, ukiaru saqqummiussi-nissaminni Atassummit oqariartuutigisagut ilanngullugit nalilersussagaat kissaatigaarput.


Taamatut oqaaseqarluta pineqartup uterfigineqarnissaa naatsorsuutigalutigu, inatsisartuni ilaasortap Isak Davidsenip siunnersuutaa, taamatut isikkoqarluni akuersaarneqannginnissaa Atassummit inassutigissavarput.


Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Tulliuppoq Marie Fleischer, Demokraatit.


Marie Fleischer, Demokraatit oqaaseqartua.


Tapiissuteqartarnissaq aaqqissuunneqareersimavoq, taamaalillutik atuartut annerit 9. klasse-miit qummut atuartuusut atuarnerminnik ingerlassiinnartarsinnaaniassammata. Tassa suliffissarsiornissaminnut taarsiullugu.


Tassalu imaappoq atuartut 280.000 kronenit ikinnerusunik isertitaqartunik angajoqqaallit aaqqissuussineq taanna malillugu kaasarfimmiussinneqartartussaallutik.


Atuarnersiutit aammattaaq imatut tunniunneqartussanngortitaasimapput, atuartut isertitakin-nerusunik angajoqqaallit atuarnersiutinik amerlanernik pisartussanngortitaasimallutik. Taamaattumik Demokraatini isumaqanngilagut atuartut 280.000 kronenit sinnerlugit isertitaqartunik angajoqqaaqartut, atuartuunersiutinik pisariaqartitsisassasut.


Taamatut oqaaseqarluta inassutigissavarput siunnersuutip itigartinneqarnissaa.


Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Tulliuppoq Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit.


Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit.


Inatsisartunut ilaasortap Isak Davidsenip siunnersuutaa soqutigalugu Kattusseqatigiit sinner-lugit misissorsimavara, imaattumillu oqaaseqarfigissallugu.


Siunnersuut soqutiginartoq aamma siornatigullu arlaleriarluni eqqartorneqartareerpoq Kattusseqatigiinniit maannakkut annerusumik oqaaseqarfiginagu, Naalakkersuisunut kaammattuugissavara meeqqanut tapiissutigineqartartut ataatsimut nalilersuiffeqarnerini, aammalu Atuarfitsialaap atuarfimmik nutaamik taallugu ukiamut atuutilinnginnerani, atuartut siulersuisui tamakkerlugit allallu susassaqartut tamaasa ilanngullugit tusarniaaffigineqassasut.


Taamaalilluni suliap ukiamut saqqummiunneqarnissaanut sapinngisamik tamakkiinersumik inatsisartut aalajangiinissamut tunngavissaqarnissaat qulakkeerniaqqullugu.


Kattusseqatigiit sinnerlugit meeqqanut tapiissutit pillugit inatsisartut ukiamut suliaqarnissaanut oqalliseqataanissamut qilanaarlunga piareersimassaanga.


Taamatut oqaaseqarlunga suliap aappassaaneerneqarnissaata ukiamut kinguartinneqarnissaa inassutigaara. Tamannalu pitinnagut susassaqartut tamarmik tusarniaaffigineqarnissaat aamma inassutigalugu.


Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Tullippoq siunnersuuteqartoq Isak Davidsen.


Isak Davidsen, siunnersuuteqartoq, Atassut.


Siullermut qujavunga oqaaserineqartunut tamanut, kiisalu Naalakkersuisup akissutaannut. Aamma uanga pissangassaanga meeqqanut tapisiat iluarsaqqinniarneqarnerannut qanoq isikkulimmik iluarsaassisoqarniarnersoq pissangassutigissavara, ukiamut saqqummiunneqar-nissaanut.


Kisianni børnecheckimik uanga tunisinianngilluaasarpunga.


Ataasinngulluamiilluunniit eqqarsanngilanga Kalaallit Nunaanni meeqqat tamaasa tunineqar-nissaanik. Oqarpunga inuusuttuarannguanngortut apersortittut meeqqat atuarfianni atuartut, tassa taakkuupput uanga tunerusutakka ineriartornerminni aamma namminneq nalunngilluin-nakkassitut atisassanut, pinnersaatinut, assigiinngitsunut sorparpassuarnullu atugassaminnik amigaateqartartut.


Angajoqqaat oqaatigeriikkaattut 280.000, 281.000-isigunik angajoqqaat tassa pisinnaanngillat meeraat.


Taamaattumik-uku taakku isiginiaqqugikka imaanngilaq pissaqarnerusunik, pissaqarnerusu-nut agguaassiniartunga. Radioavisikkut aamma taama oqaatigineqareernikuugama. Kisianni taamatut eqqarsanngilluinnarpunga, inuppassuaqarpoq 280.000-it sinnilaarlugit aningaasarsi-sartunik imaluunniik takkuninnga amerlanerusunik aningaasarsisartunik. Ineqarnerminnut allapparsuarnullu akiligassanut akilersuillutik angummaniapiloortunik, meeraat pissarsisartu-nut allanut usorullutik ingerlajuartunik.


Taamaattumik aamma meerannguit inuusuttuarannguillu qanimut suleqatigalugit taanna aaqqinniagassaq ukiuni sisamani ukiuni qinigaaffinni malersussavara.


Qujanaq.


Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Atuarfeqarnermut Naalakkersuisoq.


Arkalo Abelsen, Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoq, Atassut.


Qujanaq.


Qujanaqaarmi paartiit Kattusseqatigiillu isummanik assigiinngitsorpassuarnik aamma tunioq-qaasarmata.


Uani saqqummiussisoqartillugu isumaqarpunga soqutiginarluinnartunut saqqummersoqartoq.


Inuit Ataqatigiinninngaanniit tikkuarneqarpoq killissarititaasup qaffassinnaanera misissorne-qarsinnaasoq. Tassami qangalingaatsiarsuarli taanna killiliunneqarnikuuvoq.


Taava aamma ilaatigut oqaatigineqarpoq Atassumminngaanniik atuartuunersiuteqartarnerup inunnik isumaginninnermut atajunnaarluni, atuarnermut atanissaa.


Isumaqarpunga tamakkua tusareerlugit assigiinngitsuninngaanniit saqqummiunneqartut, oqartariaqarlunga Atuarfitsialaap anersaarilluinnarpaa meeqqat ataasiakkaat piaartumik imminnut akisussaaffigilertarnissaat.


Ilinniarnermik paarilluarnera ilaalu ilanngullugit anguniagaqarnertik ataasiakkaarlutik. Isumaqarpunga taakkununnga kaputartuullugu una eqqartorneqarsinnaasoq. Qilanaaraaralu Ilinniartitaanermut Kultureqarnermut ataatsimiititaliap taanna oqallisigilluarlugu saqqummi-usseqqinnissaa.


Aamma soorunami uagut Naalakkersuisoqarfitsinni taanna ingerlateqqikkumaarparput.


Isumaqarpunga soqutiginarluinnartumik pilersitsisinnaasugut tassa meeqqat atuarnerat Atuar-fitsialak malillugu ataasiakkaat meeqqat imminnut akisussaaffeqarnerusumik ingerlatsilernis-saat, taanna siunniunneqarmat.Aamma taanna ilanngullugu eqqartorneqarsimasoq uani sammineqarpoq.


Qujanaq.


Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Asii Chemnitz Narup, Inuit Ataqatigiit.



Asii Chemnitz Narup, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat.


Qujanaq.



Inuit Ataqatigiit sinnerlugit aamma uanga qujavunga partiit oqaaseqaataannut aammalu Naalakkersuisut akissutaannut.



Ilumoorpoq soqutinartorpassuarnik saqqummertoqarpoq. Uagutsinnut soqutinarnerpaanut ilaavoq Isak Davidsenip siunnersuuteqartutut oqaaseqaqqinnermini, erseqqilluinnartumik oqaatigimmagu børnecheckimik meeqqanut tamanut atuuttussamik, namminneq suliaqartoqa-lerpat tunuliaqutseeqataanaviarnani.



Tamanna soqutiginarluinnarpoq, peqqutigalugu naalakkersuisooqatigiit Siumut Atassullu atsi-oqatigiinnerminni tamatumarpiaq misissorniarlugu, tassungalu tunngasumik saqqummiussa-qarniarlutik neriorsueqatigeereersimammata.



Kisianni paasivarput Isak Davidsenip børnecheckimik illersuinngitsoq, taamaallillutalu imma-qa Inuit Ataqatigiinni isumarput Isak Davidsenip isumaa imminnut qanittuararsuusinnaasut taamaalilluta naatsorsuutigisinnaavarput.



Qilanaarpugullu aamma ukiamut eqqartorneqartup uumap eqqartoqqinnissaanut.



Aamma malugivarput Isak Davidsenip oqaatigimmagu qulequtaq massakkut oqaluuserisas-sanngortitami qinigaaffiup sinnerani malersoqqinniarlugu.


Aap qulequtaq taannarpiaq qasseeruarluta inatsisartuni aamma qinigaaffiup siuliani eqqartor-tarsimavarput. Parteeqataata Augusta Sallingip ukiakkut 1999-imi taamatoqqissaaq nipilim-mik saqqummiussaqarpoq, annertuumillu aamma taamani inatsisartuni oqallippugut.



Tassani soqutiginartut arlaqarput kingumut qivialaassallugit, taamanikkut Ilinniartitaanermi Naalakkersuisuusup akissuteqarnermi ilanngullugu oqaatigigaluarpaa, aaqqissuussineq misissuataarneqarumaartoq meeqqat atuarfiata iluarsaqqinneqarnerani atatillugu aamma saqqummiussaqarumaarlutik.



Ukiut sisamaat affaat qaangiuppoq taamanikkut neriorsuutigineqarsimasoq suli timitalerne-qanngilaq. Taamaammat qulequttap taassumap tamakkiisumik aaqqiiviginissaa aamma erininarsivoq.



Uteqattaarinersuit maani pinngitsoorneqarsinnaassagaluarput Naalakkersuisut tungaanin-ngaanniit taamaalippat taamalippamik saqqummiussaqarumaartut neriorsuisarnerat timitaler-neqartuugaluarpat.



Taamaattumik massakkut Naalakkersuisuup Ilinniartitaanermut aamma oqaatsini naggaserma-git, ima ukiamut qulequtaq taanna uterfigineqarumaartoq, qamuuna isumalluassanerluta isumalluassannginnerlutaluunniit nalornissutigivarput uagut.



Oqaatigeriikkattuut ´99-imi annertuumik oqallippugut. Qinigaaffiup siuliani oqarsinnaavugut immaqa inatsisartut marlunngorlugit avittutut ittarpugut, ilaat Inuit Ataqatigiittut isumaliortut pisariaqartitsinerpaanut inuiaqatigiit ikorfartuilluitillu tapiissuteqartassasut. Allat isumaqartar-tut meeqqat kikkulluunniit assigiimmik pineqartassasut pisortat tungaaninngaanniit.



Kisianni immaqa ukiamut tamatta inooqataaffigisinnaasatsinnik aaqqiissuteqartoqarsinnaassa-soq takujumaarparput.



Kingumut qiviarluni soqutiginartut ilagisarpaat maluginialaassallugu, kikkut pissakinnerusu-nik illersuinertik ilumoorunneraat.



´99-imi oqallinnitsinni naqeqqaagaq qiviaraanni oqallinnerup ingerlanerani oqalliseqataasut ilagisimavaat Hans Enokseni. Issualaarusuppakka taamani oqaaserisimasai, naatsunnguupput.



Tassa oqallinneq ingerlareersoq ilaatigut Hans Enoksen oqarpoq, pissakinnerusut illersorne-qarnissaat tamatta pisussaaffigisariaqarparput. Aamma angajoqqaat aningaasarsiarissaartut meeraat angajoqqaavisa pilersorniarlugit uagut maani pisussaaffeqanngilagut. Taamaattumik pitsaanerussaaq pissakinnerusunut aningaasat tutsinneqartassappata.



Soqutiginartorujussuuvoq oqaasii Hans Enoksenip taamanikkut uterfigilaassallugit. Massakkummi malunnarmat minnerunngitsumik Siumukkormiut allamik sammiveqarlutik tapiissutit tunniuttarniarlugit aalajangersimasut. Taamaattumik sangujoraarneq taamaattoq nalornisitsisarpoq aamma inimi maani sulinermi.



Taamaattumik uagut Inuit Ataqatigiinni pisortaninngaanniit tapiissutit pisariaqartitsinerpaanut tutsinneqartarnissaat suli aalajangiusimavarput, aamma aalajangiusimajuassavarput.



Minnerunngitsumik qineqqusaarnerup nalaani pissakinnernik illersuisut taamaaginnavittarput qalleraatiinnartutut ittarput. Piffissangoraangat piviusunik aalajangersaanissaq taakkualu ulluinnarni atugaanik ilumoortumik pitsanngorsaanissaq, Inuit Ataqatigiinni kiserliortorujus-suanngortarpugut.



Kisianni sungiusimagatsigu aammalu tunaartagut suunersut ilisimaarigatsigit taakkua ornillugit sulissagatta maani inimi oqaatigeqqiinnassavara.




Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Oqallinneq ingerlaqqitsinnagu oqaatigissavara, oqaaqartut tamarmik siunnersuut una itigartip-paat. taavalu ukiamut suliassaq taama ittumut uterfigeqqinneqarnissaanut saqqummiussinissaq utaqqiumallugu.



Aamma ullumikkut børbecheckinut tunngasut saqqummiussivigineqanngimmata aamma eqqaasitsissutigissavara.



Tulliulluni oqaaseqassaaq Ilinniartitaanermut Naalakkersuisoq.



Arkalo Abelsen, Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoq, Atassut.


Qujanaq. Asii Narup Chemnitzimuku oqaasii oqaaseqarfigilaarniarlugit. Ilumoorpoq Atassut Siumullu isumaqatigiinnikuugatta meeqqanut aaqqiissutissanik. Uanga isumaqarpunga qanoq taaguuteqarnissaa taanna pingaarnerunngitsoq. Kisianni meeqqanut aaqqiissutissamik aaqqiiniuteqartariaqarpugut, tassami pissusiviusut imaammata akissaatikinnerit eqqumaffigineqarluarput. Kisianni akunnattunik isertitaqartut tamakkiisumillu ineqarnermut, meeqqerivinnut il.il. akilersuisut taakkua aamma ullumikkut ajornartooqqasut ataatsimoortillugit taakkua aaqqiivigisariaqarmata. Taamaattumik Inuit Ataqatigiit sinnerlugit Asii aatsaannguaq saqqummiussamini oqarmat ilinniartuunersiutit meeqqat atuartut annerit eqqarsaatigalugit taakkununnga killiliunneqarsimasoq misissorneqarsinnaasoq. Isumaqarpunga naapiffissaqarluarluta aammalu maani inimi Inatsisartut kikkuugaluartulluunniit peqataaffigisinnaasaannik aaqqiissutissamik nassaakutsoorsinnaasugut. Uanga taanna isumalluarfigisorujussuuara.


Qujanaq.



Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Tulliuppoq Isak Davidsen, pingajussaaniilerami naatsumik.



Isak Davidsen, siunnersuuteqartoq, Atassut.


Qujanaq. Qaqeqqissamaanngikkaluarama, kisianni una børnecheckinut tunngasoq. Uanga børnecheckimik tunisiumannginnama. Imaanngilaq Siumukkut Atassutillu naalakkersuisunngoqatigiinnerminni isumaliuutaat imaluunniit oqaluuserisimasaat kalluarniariga. Eqqarsaatigeriarsiuk, uanga børnecheckimik tunisiumannginnama. Meeqqat inuusuttuarannguit atuartut qassiugamik nunatsinni? Meeqqallu tamaasa katikkutsigit qassiugamik? Immikkoortitsisoqartariaqarpoq. Annertunerusumik oqaaseqarnanga tassa uanga taakku inuusuttuarannguanngortut pivakka, Kalaallit Nunaanni meeqqat mikisunnguit tassani ilanngutinngilakka.


Qujanaq.



Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Oqaluuserisaq allamut ingerlaleqqunagu børnecheckimut tunngasut ullumikkut saqqummiunneqannginnerat eqqaasitsissutigeqqissavara.



Doris Jakobsen, Siumut.



Doris Jakobsen, Siumup oqaaseqartua.


Atuartitaanermut Naalakkersuisup oqaaseqaatai innersuussutigalugit oqaatigissavara Siumuminngaanniit taassuma Isak Davidsenip oqaluuserisassanngortitaanut tunngassuteqartoq Siumuminngaanniit isummersorfigineqaqqinnissaa siunnersuutigigatsigu. Taamatullu aamma oqaaseqarluta soqutiginartipparput aamma aningaasat taakkua 280.000 kr.-t meeqqanut taakkununnga pineqartunut qaffanneqaqqissinnaanerat aamma soqutiginaateqartikkatsigu. Soorunami tassani isummersorfigineqassapput kingusinnerusukkullu aamma aalajangiiffigineqassallutik.



Isumaqarpunga Ilinniartitaanermut Ataatsimiititaliamut ingerlateqqinneqarnissaa soqutiginaateqartorujussuusoq, taamaattumik qilanaarnarpoq taassuma aamma Ilinniartitaanermut Ataatsimiititaliamut apuunneqarnissaa.



Siumut aallarteqqaarneraninngaanniilli pissakinnerusut tapersersortuaannarpagut aamma taanna allamut saatinniarneqassanngilaq. Aamma eqqaamaqqunarpoq oqaatigeriigaatut massakkut børnecheckit pineqanngimmata taavalu aamma Inuit Ataqatigiit naalakkersuisooqatigileraluallaratsigit børnecheckimut aamma isumaqatigiissutitsinnut ilaanikuummata. Aamma Atassut tassani ilaapput. Taamaammat allamut saasaarisoqassanngilaq tassunga tunngatillugu.


Qujanaq.



Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Tulliuppoq Jensine Berthelsen.



Jensine Berthelsen, Atassutip oqaaseqartua.


Qujanaq. Naalakkersuisumut qujanaq maluginiarakku kissaatigigipput Atassutip tungaaninngaanniit isumaginninnermut tunngatikkunnaarlugu kisiannili inuusuttuaqqat akisussaassusermik tigusiartuaarneranni sakkussatut pitsaasutut aamma tigullugu misissuataariumagavit.



Pissakinnermik illersuinermik maani suaartarneq minnerpaamilluunniit tunngavissaqanngilaq kiap oqartussaaffigineruneraa. Tamatta soqutigaarput pissakinnerit sapinngisamik inuiaqatigiinni ajunngitsumik atugaqarlutik inooqataanissaannut. Taamaattumik kikkut qanoq oqartarneri tamakkulu stempelilersorlugit pissusilersorneq unitsinneqartariaqarpoq. 1999-imi uninngaannarumasut uninngaannassapput, uagut ingerlariaqqikkusuppugut una oqaluuserisaq soqutiginarluinnaqqissaarmat taamaattumik Atassumminngaanniit qilanaarpugut meeqqanut tapiissutininngaanniit kaanngartillugu ilinniartitaanermut, atuartitaanermut tunngatillugu aaqqeriarneqarsinnaanersoq Naalakkersuisut misissuinerat qanoq inerisataqarumaarnersoq.



Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Asii Chemnitz Narup, pingajussaaniilerami naatsumik.



Asii Chemnitz Narup, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat.


Qujanaq. Jensine Berthelsenip oqaasiinut qujavunga pissakinnerusumik illersuineq tamatta pisussaaffigigippumik oqarnera paasivara. Tamanna qilanaarissavarput Inuit Ataqatigiinnit assorujussuaq. Taamaattoq nalornisoortarpugut peqqutigalugu suliamiit suliamut aalajangertarnisi nikerartarmata. Ippassaaninnguaq gebyrilersuineq, soorlu ineqarnermut akiliinngitsoortarnermut tunngatillugu akuersaakutsooriarlugu taava ullumikkut allatut nipeqarlusi oqalullusi. Taamaattuminguna paatsuungagaangatta apeqqutilliisartugut, sumut ingerlasoqarnersoq soorunami aamma uagut malinnaaffigerusukkatsigu.



Uninngaannartununngooq B ajunngilaq taanna aaqqissuussinitoqarsuaq 78-iminngaanneersoq attakkusukkutsigu. Uninngaannarusuttunukua taanna qaqittaqattaaraat allanngortikkusunnagu, taamaattumik uninngaannartumik uagut taaneqassagutta ilisarisinnaanngitsorujussuuarput. Aammalu paatsuunganartorujussuusarami parteeqatisi illersorniarnerlugit illersorniannginnerlugilluunniit oqaaseqarnersi paatsuunganarpoq.



Aamma Doris Jakobsenip oqaatigigaluarpaa Siumut qangalili pilersinneqaramili pissakinnerusunik illersuisuusoq. Ukiarmi qineqqusaarnitsinni nipit marluk assigiinngitsut saqqummertarput. Ilai oqalupput Siumut nutaaq massakkut ingerlariaqqittoq, allat oqartarput Siumup anguniakkatoqqaminnut uterluni sulisoq. Taamaattumik paatsuunganartarpoq uaguulluni.



Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Oqaluuserisaq isummerfigineqareermat erseqqissumik isumaqarpunga oqaluuserisaq naasariaqartoq, taamaattumik kingulleq oqaaseqarteriarlugu maannakkut oqaluuserisaq tassunga killissavarput. Agathe Fontain, Inuit Ataqatigiit.



Agathe Fontain, Inuit Ataqatigiit.


Pinnersaatinut ileqqaarnermulluunniit taakkua tapissat atussanersut taamatut eqqartuiniaraanni ileqqaassagaanni taava ulloq taanna tigusussaallugit pisariaqartinneqarsimanngillat. Pinnersaatinut atorniaraanni taava aamma taakkua ilumut tapiissutitut, pinnersaatinut tapiissanersugut eqqarsaatigineqarsinnaavoq.



Ilumullimi tamatta assigiimmik akissarsiaqaraluarutta eqqartorneqarsinnaagaluarpoq atuartut angajoqqaatut pisussaaffigisavut angajoqqaatut uagut nammineq ilinniartitassagut aningaasanik qanoq atuinissaannik. Imaanngilaq angisuunngoraangamik aatsaat meeqqat atuinissaminnik ilinniartinneqartassasut. Mikisuullutilliuku aallartereertartut aningaasanik aqutsisinnaasaminnik. Taamaakkamik angajullerni atualeraangamik aatsaat ilinnialertanngilaat. Aamma tassuunakkut tunngavia maluaginiaraanni paasisariaqarpoq pisariaqartitsivissunukua atuarsinnaaniassammata taamaalillutik taperserneqartartut.



Pissakinnerusunik illersuiniaraanni aamma tamaasa tuniniarutsigit, soorlu Isak Davidsenip siunnersuutaatut, taava angajoqqaat aningaasarsiakinnerusut meerartaat ikinnerusunik tunisariaqalissavagut angajoqqaat 700.000-nik aningaasarsiallit meerartaat tunerusullugit. Taamaakkami taannaana ippinnartuutikkipput uagut Inuit Ataqatigiinninngaanniit.



Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Atuartitaanermut Naalakkersuisoq, aamma naatsumik.



Arkalo Abelsen, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoq, Atassut.


Naatsuararsuussaaq. Agathe Fontainimuna oqaasia una ileqqaarneqassanersut imaluunniit pinnersaatinut atorneqassanersut. Isumaqarpunga saqqummiussisup inuusuttuaqqat eqqarsaatigisartagaat taakkua assersuutigalugit taaginnarai. Taakkununnga pituttorniarsarineqassanngillat.



Isumaqarpunga oqallinnermi uani siunnerfigisarput kusanarluinnartoq aammalu tamatta katersuuffigisinnaasatsinnik aamma nassaarumaartugut.


Qujanaq.



Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Oqaaseqartut amerlanerussuteqartut kissaatigaat apeqqut taanna udvalgimi, Atuartitaanermut udvalgimi qularnanngitsumik, imaluunniit udvalgimut tassunga naleqquttutut isigineqartumi, taamaappat Atuartitaanermut udvalgimi oqaluuserineqarnera taassuma nanginneqarsinnaasoq. Taanna amerlanerusut kissaatigaat, tamannalu aamma innersuussutigissavarput. Kisianni siunnersuut ullumikkut taamatut isikkoqarluni tassunga killeqarallarpoq ukiarulu nanginneqarnissaa kissaatigineqarluni.



Taavalu tulliuppoq immikkoortoq 129, Naalagaaffiup ataatsip arlallilluunniit Irakimut sakkulersorlutik sorsunniarnerannut Kalaallit Nunaanni Inatsisartut pisortatigoortumik akerliliinissaannut Danmarkillu sakkulersorluni sorsoqataannginnissaanut Inatsisartut pisortatigoortumik piumasaqarnissaannut aalajangiiffigisassatut siunnersuut. Taanna saqqummiuteriarlugu ataatsimiinneq unikkallassaaq.



Aqqaluk Lynge, Inuit Ataqatigiit.






Ullut ataatsimiiffiusut qulingat, pingasunngorneq 19. marts 2003, nal.




Immikkoortoq 129




Naalagaaffiup ataatsip arlallilluunniit Irakimut sakkulersorlutik sorsunniarnerannut Kalaallit Nunaanni Inatsisartut pisortatigoortumik akerliliinissaannut Danmarkillu sakkulersorluni sorsoqataannginnissaanut Inatsisartut pisortatigoortumik piumasaqarnissaannut aalajangiiffigisassatut siunnersuut.



Aqqaluk Lynge, siunnersuuteqartoq, Inuit Ataqatigiit.


Qujanaq. Inatsisartut Suleriaasianni ' 41 aamma ' 32 naapertorlugit Danmarkip sakkulersorluni sorsoqataannginnissaanut Inatsisartut pisortatigoortumik piumasaqarnissaannut aalajangiiffigisassaattut siunnersuut matumuunakkut saqqummiunneqassaaq.



Tunngavilersuutaa aajuna:


Kalaallit Nunaanni Inatsisartut sutigut tamatigut sakkulersorluni pissaaneqarniunneq sorsunnerillu akerlerivaat, FN-ip taassumalu Sillimaniarnermi Ataatsimiititaliaata ersarissumik paatsuugassaanngitsumillu siumoortumik FN-imiik pisinnaatitsisoqarsimanngippat.



Sorsunneq inuunermut suusupaginninneruvoq. Sorsunneq inuinnarnik amerlasuunik toqoraanermik kinguneqartussaavoq, tamatuma pinngitsoortinneqarnissaa iluatsinngitsuussagaluarpat.



FN-imi tunngaviusumik Isumaqatigiissut tunngavigalugu naalagaaffiit akornanni nalinginnaasumik angutaaserniarneq inerteqqutigineqarpoq.


Inassuteqaat pingaarneq tamanna marlutigut sanioqqunneqarsinnaavoq: Immikkut pisinnaatitaaffiliinikkut ammaanneqarsinnaalluni imminut illersorniarluni pissaanermik atuiniarnikkut, kiisalu aamma immikkut FN-ip Sillimaniarnikkut Ataatsimiititaliaata pisinnaassusiinera tunulequtaralugu pissaanermik atuiniarnermut immikkut akuersisoqarsinnaalluni.



Immikkoortut taakku marluk USA-p siuttuuffigisaanik sorsunniarnermut tunngaviusinnaanngillat illersuutaasinnaanatillu. Tamanna tunulequtaralugu Kalaallit Nunaanni Inatsisartut imatut oqaaseqaateqarnissaannik Inuit Ataqatigiit siunnersuuteqarput:


AKalaallit Nunaanni Inatsisartut ajuusaarutigilluinnakkaminnik paasitinneqarput danskit Naalakkersuisuisa aalajangersimagaat sakkulersorluni Irakimut iliuuseqarniarnermut peqataaniarluni, naak tamanna FN-mit immikkut pisinnaatitsissummik tunulequtaqanngikkalaluartoq.@



Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Inatsisartut tamatumunnga akissutissaat uninngareerutta partiininngaanniit oqaaseqarfigineqassapput. Ataatsimiinneq tassunga kipigallarpoq, taavalu minutsit 15-it taamaalilluta uninngagallassaagut.





















Ullut ataatsimiiffiusut qulingat, pingasunngorneq 19. marts 2003, nal.



(Ataatsimiiinerup ammaqqinneqarnera)



Ataatsimiinnermi aqutsisoq: Jonathan Motzfeldt, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.



Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Taava maannakkut oqaluuserineqassaaq unillatsiarnerup siuninnguatigut Inuit Ataqatigiit saqqummiussaat Naalagaaffiup ataatsip arlallilluunniit Irakimut sakkulersorlutik sorsunniarnerannut Kalaallit Nunaanni Inatsisartut pisortatigoortumik akerliliinissaanut Danmarkillu sakkulersorluni sorsoqataannginnissaanut Inatsisartut pisortatigoortumik piumasaqarnissaannut aalajangiiffigisassatut siunnersuut. Taanna saqqummiunneqareerpoq, taavalu maannakkut partiininngaanniit oqaaseqarfiginissaa tullinnguuppoq. Taava apeqqutigissavarput kina partiininngaanniit B Jakob Sivertsen, Atassut.



Jakob Sivertsen, Atassutip oqaaseqartua.


Qujanaq. Irakimut sakkutooqarnikkut saassussinissamut Inatsisartut pisortatigoortumik isumaqataannginnerat pillugu Inatsisartut aalajangiiffigisassaattut Inuit Ataqatigiit siunnersuutaat pillugu Naalakkersuisooqatigiit partiivinik imaattumik allannguutissamik siunnersuuteqassaagut.



Martsip ulluisa aqqarnanni Naalakkersuisut nunanut allanut tunngasutigut naalakkersuinikkut ingerlatsineq pillugu nassuiaataannit Inatsisartut oqallinnerat aallaavigalugu Inatsisartullu piumasaqaataat tunngavigalugu nunatsinni Naalakkersuisut siulittaasuata Hans Enoksenip statsminister Anders Fogh Rasmussenimut aammalu nunanut allanut ministerimut Per Stig Møllerimut allagai nunatsinni innuttaasut Inatsisartullu sinnerlugit Kalaallit Nunaata sorsunnermut akerliunera uppernarsarlugu oqariartuutaasut innersuussutigalugit Inuit Ataqatigiit oqariartuutaat aamma tamatumani naammassineqarsimasutut isumaqarfigaarput.



Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Taanna agguaanneqarsimasumi naqqiineq, tassa Kalaallit Nunaata sorsunnermut peqataarusunnginnera allanngortinneqarsimavoq akerliunera. Tassalu maannakkut allannguutissatut siunnersuummi saqqummiunneqarpoq.



Taavalu tulliulluni oqaaseqassaaq Marie Fleischer.



Marie Fleischer, Demokratit oqaaseqartuat.


Allannguutissatut siunnersuut imatut ittoq Inuit Ataqatigiit, Demokratit hr. Anthon Frederiksenilu sinnerlugit saqqummiutissavara.



Kalaallit Nunaanni Inatsisartut pakatsissutigalugulu ajuusaarutigaat paasitinneqaratta danskit Naalakkersuisui aalajangersimasut sakkulersorluni Irakimut iliuuseqarniarnermut peqataaniarlutik, naak tamanna FN-imiit pisinnaatitsissummik tunuliaqutaqanngikkaluartoq.



Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Taava oqallinnissaq aallarnerlugu oqaaseqartussaq siulleq Josef Motzfeldt, Inuit Ataqatigiit.



Josef Motzfeldt, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat.


Inuit Ataqatigiit ullaaq siunnersuut ataatsimiinnerup uninngillatsiarnerani agguaanneqartoq Siulitttaasoqarfimmut ingerlatipparput isumaqaratta pingaaruteqartoq Inatsisartuni siulittaasoqarfik qitiulluni isummernissami matumani aallaaviusariaqartoq.



Massakkut allannguutissatut siunnersuut malillugu imatut nipeqarpoq Inatsisartut oqaaseqaateqassanngitsut, Inatsisartut akerliunerminnik oqassanngitsut.



Ajuusaarutigalugu oqaatigisariaqarpoq Naalakkersuisut siulittaasuata ministeriunermut allagai martsip 13-annik ullulerneqarsimasut toqqammaviussappata Inatsisartut Nunanut allanullu sillimaniarnermut Ataatsimiititaliaanut akueritillugu ilisimatitsissutitulluunniit saqqummiuteqqaarneqarsimanngimmata. Eqqunngitsunik allakkat ilaatigut imaqarput. Assersuutigalugu naangajalernerani Naalakkersuisut siulittaasuata allagaani naangajalernerini Naalakkersuisut siulittaasuat ima allappoq: `Taamaattoq nalornissutigineqassanngilaq NATO-p iliuusai Naalakkersuisunit tapersersorneqarmata.A Inuit Ataqatigiinninngaanniit erseqqissaatigissavarput Irakimut iliuuseqarniarnermi NATO nunanut ilaasortami amerlaqatingajaatut immaqa avissaartorsimammat, taamaammat Naalakkersuisut allagaat toqqammaviussappata Inatsisartut tapersersugaat tassaasussaavoq NATO avissaartuulluni isummertoq Kalaallit Nunaanni Inatsisartut tapersersoraat.



Taamaattumik ataatsimoorluta oqaaseqaateqarnissamik aatsaannguaq Demokratinit Marie Fleischerip saqqummiutaa Inuit Ataqatigiit aalajangiusimaneqassasoq soorunami matumuuna nalunaarutigaarput, allannguutissatullu siunnersuut oqaatigeqqissallugu taanna isumaqarmat Inatsisartut matumani isummissanngitsut.



Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Tulliulluni oqaaseqassaaq Anthon Frederiksen, taannalu pereerpat Per Berthelsen.



Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit.


Inuit Ataqatigiit sinnerlugit Aqqaluk Lyngep Josef Motzfeldtillu siunnersuutaat Inatsisartut suleriaasianni ' 41 aamma ' 42 naapertorlugit Danmarkip sakkulersorluni sorsoqataannginnissaanut Inatsisartut pisortatigoortumik piumasaqarnissaannut aalajangiiffigisassatut siunnersuut Kattusseqatigiit sinnerlugit imaattumik oqaaseqarfigissavara.



Siullermilli erseqqissaatigissavara Kattusseqatigiinni tunuliaqutannik tusarniaaqqaarnissamut piffissaq annikippallaarnera pissutigalugu periarfissaqarsimannginnama, taamaattumik uani uanga nammineq isumaga anissavara.



Isumaqarpunga siunnersuut tunngaviatigut tamakkiisumik taperserneqartariaqartoq, kisianni taama oqareerlunga aamma isumaqarpunga Kalaallit Nunatta tungaaniit nassuerutigalugulu oqaatigisariaqaripput pisortatigoortumik danskit Naalakkersuisuinut saaffiginninneq siusinnerujussuakkulli pisariaqaraluarmat, tassa taamani danskit Naalakkersuisuisa siulittaasuat Anders Fogh Rasmussen nalunaaruteqarmat taamani Amerikami Naalakkersuisut siulittaasuat sorsunnissamik nalunaaruteqarnera taperserlugu oqaaseqaqqaarmalli.



Taamaattumik oqaaseqaatissatut siunnersuut tunngaviatigut akuersaarpara, kisianni oqaaseqatigiinni oqaaseq `ajuusaarutigilluinnagaannikA atussallugu pissutissaqanngitsugut isumaqarpunga. Tassa suna uagut ajuusaarutigissagatsigu? Taamaammat isumaqarpunga oqaaseq taanna oqaatsimik `pakatsillutigilluinnagaannikA-mik taarserneqartariaqartoq.



Taakkualu allareerlugit oqaatigissavara illua-tungiliuttut peqatigalugit, Inuit Ataqatigiit aammalu Demokratit isumaqatigiissimagatta, soorlu Marie Fleischerip saqqummiussaa allanngutissatut siunnersuutigitinniarlugu. Uani uanga oqaaseqarninni tunngavigaara Naalakkersuisooqatigiit allamik isumaqarmata, tassa naatsorsuutigisimagaluarakku naaperiarfigisinnaassagipput allanngutissatut siunnersuutigineqartoq illua-tungiliuttuninngaanniit saqqummiunneqartoq. Kisianni taamaattoqarpasinngimmat tassa allareersimagakkulu una minutsit qulit qaangiuttut piffissarititaasut iluanni, soorunami saqqummiuttariaqarmat saqqummiuppara taamatut isikkoqartillugu.



Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Tulliuppoq Per Berthelsen, Demokratit. Tulliuppoq Naalakkersuisut siulittaasuat.


Per Berthelsen, Demokratit oqaaseqartuat.


Qujanaq. Siullermik ajuusaarutigalugu uparualaassavara minutsit 15-it atorlugit naapeqqinnissamut tungavissiineq taanna malinneqanngilluinnarmat ilisimatitsisoqaranilu. Taamaattumik taamatut aalajangiussereerluni isumaqatigeereerlunilu suleriaaseqarneq tungitsinninngaanniit sakkortuumik aamma uparuarumavarput periarfissiinngimmat. Uagut minutsit 15-it ingerlanerini tunngavissiiniaratta siunnersuutissamik, kisiannili utaqqilussinnarluta akunnerup affaa sinningaatsiarlugu.


Uanga oqaatigiinnassavara Demokratit sinnerlugit, Inuit Ataqatigiinni aamma Demokratiniit aammalu Anthon Frederikseniminngaanniit allannguutissatut siunnersuut ilaleratsigu, tassanilu taamatut oqariartuutigaara isumaqarama pingaaruteqartoq aammalu sunniuteqarsinnaasoq Qallunaat Nunaanni Inatsisartut ilumut Qallunaat Nunaata sorsunnermut toqqaannartumik peqataanissaminut aallartitsinissaanut aalajangiinissaat pitinnagu inatsisartoqatigut avammut ataatsimoorluta suaaruteqarsinnaanerput. Taamaattumik Demokratit tungaaninngaanniit matumuuna kaammattuutigissavara eqqarsaqqinnissaq, eqqarsaatigalugu aamma qularnanngitsumik Qallunaat Nunaanni inatsisartoqatitta soqutigissammassuk Inatsisartutut namminneq aalajangiitinnatik inatsisartoqatimi naalagaaffeqatigiiffiup iluani qanoq isummernerat tusassallugu.


Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Naalakkersuisut siulittaasuat.



Hans Enoksen, Naalakkersuisut Siulittaasuat, Siumut.


Qujanaq. Uani Josef Motzfeldtip saqqummiussinermini oqaatigaa eqqunngitsumik tunngaveqarlunga uanga allagaqarsimasunga. Ajuusaarutigissavara taamaattoqarsimassappat aamma taanna siunertarinngilluinnaqqissaarakku. Uanili issuaanera nangillugu issuaalaarnissannut qinnuteqarpunga. Tassa ilaatigut Inuit Ataqatigiit oqaluttuata Josef Motzfeldtip oqariartuutigaa NATO isumaqatigiinngitsoq. Ilumoorpoq, uanilu issuarneqartut naallugit issuassavakka: @Taamaattoq nalornissutigineqassanngilaq NATO-p iliuusai Naalakkersuisunit tapersersorneqarmata. Peqatigisaanik Naalakkersuisut erseqqissumik isummiussimavaat sorsunnerup pinngitsoortinneqarnissaanut naalagaaffiit peqatigiit anguniagaqarnerat tapersersortariaqarlunilu tapersersorneqassasoq. Naalagaaffiit peqatigiit Isumannaallisaanermut Siunnersuisooqatigiivisa kaammattuutaat malinneqartariaqarput, takuuk ilaatigut Isumannaallisaanermut Siunnersuisooqatigiit aalajangiineri naapertorlugit Iraki sakkussaataajarneqartariaqarpoq. Allatut oqaatigalugu naalagaaffiit peqatigiit periarfissinneqartariaqarput Irakimut iliuusissat tamaasa akuersissutiginissaannut.@ Tassani ersarilluinnaqqissaarpoq iliuuserineqartut sorsunniarnermut tunngasut Naalakkersuisunit akerlerineqartut, aammalu uani oqariartuutigaarput NATO-p isummiussai ataqqineqarlutik ingerlanneqartariaqartut. Taamaammat eqqortumik issuaasarnissarput paatsoortitsiniaasoqaqqunagu maani kissaatigissavara.


Uanilu oqaaseqarnermi aamma taamanikkut oqariartuutigaarput nunanut allanut tunngasutigut saqqummiussinermi Naalakkersuisut isumaat Inatsisartunit kissaatigineqarmata apuunneqassasut, taakkulu martsip 13-anni apuunneqarput. Siunertarineqanngilluinnaqqissaarpoq Inatsisartut isumaat uniorlugit maani, pingaartumik uanga nammineerlunga saaffiginnissuteqarnissara, kisianni oqallinnermi oqariartuutigisagut taperserneqarmata taakku aallaavigalugit oqariartorpugut.


Qujanaq.


Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Tulliuppoq Josef Motzfeldt, Inuit Ataqatigiit.



Josef Motzfeldt, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat.


Qujanaq. Naalakkersuisut siulittaasuata allagarisimasani uteqattaarsinnaavai. Kisianni Naalakkersuisut siulittaasuata aamma ilisimasariaqarpaa Inatsisartunit ilisimaneqartoq manna: Naalagaaffiit peqatigiit Sillimaniarnermut isumannaallisaanermullu Siunnersuisooqatigiivisa taasissutigeqqullugu inassuteqaataat taasissutigineqanngilarluunniit. Taava suna massakkut tunuliaqutarissavarput? Ukua allakkat pisoqanngoreerput, taamaammat kalaallit Inatsisartui pissutsit ullumikkut killiffiat najoqqutaralugu oqaaseqaateqassasut. Kanngunarpallaassaqaaq oqaaseqaateqarata una tusarnaaginnarutsigu, taamaattumillu Folketingimi suliluunniit isummertoqanngilaq. Anders Fogh Rasmussen Dansk Folkepartiit tunuliaqutsiullugit Naalakkersuisut amerlanerussuteqarnerarlugit ippassaq unnukkut isummerpoq, kisiannili Danmarki toqqaannartumik sakkutuuliinikkut peqataassappat isummertussaq tassaavoq danskit inatsisiliortui, tassalu Folketingi. Taanna suli isumminngilaq.


Taamaattumik Inuit Ataqaatigiinninngaanniit siunnersuutigerusupparput oqaluuserisaq una aqagumut kinguartinneqassasoq, taamaalilluni partiit siulittaasui aqagu ullup qeqqata siornaluunniit naapinnissaminnut periarfissaqarsinnaaqqullugit.


Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Naalakkersuisut siulittaasuat.



Hans Enoksen, Naalakkersuisut Siulittaasuat, Siumut.


Nalornissutigineqassanngilaq sorsunnissaq pillugu Kalaallit Nunaata isumaa arlaleriarlugu tusagassiorfitsigut oqariartuutigisaqattaarparput, inuiaqatigiit sinnerlugit Naalakkersuisut siulittaasuat arlaleriarlugu apersorneqaqattaarpoq, tamatigorluinnarlu oqariartuutigisarparput sorsunnissamut aammalu Danmarkip peqataaniarnera Kalaallit Nunaata akuersaanngikkaa. Aamma taakku ilisimalluarneqarput. Taamaammat uani tunngavissaqaqqissaanngitsumik pisuutitsiniarnerit unitsinneqartariarqarput. Isummakka ersarissumik oqaatigisarpakka, aamma partiinit allaniit ullumikkumut suli akerlilerneqanngilanga.


Qujanaq.


Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Josef Motzfeldt, Inuit Ataqatigiit.



Josef Motzfeldt, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat.


Qujanaq. Naalakkersuisut Inatsisartullu immikkoorput. Naalakkersuisut siulittaasuata allagarisimasai allagaareerput, taakkulu martsip 13-annik ulloqarput. Ullumikkut martsip 19-iat, tassa ullut arfinillit qaangiutereerput. Taamaattumik uani Naalakkersuisut siulittaasuata allagarereersimasai allagaareerput massakkullu uagut Inuit Ataqatigiinnit, Kattusseqatigiinnit Demokratininngaanniillu siunnersuutigisarput tassaavoq Inatsisartut ullumikkut killiffik tunuliaqutaralugu oqaaseqaateqassasut.


Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Naalakkersuisut siulittaasuat.



Hans Enoksen, Naalakkersuisut Siulittaasuat, Siumut.


Uani oqaaseqarnissami tupigissagaluarpara pissutsit allanngorujussuarsimasuuppata. Ersarissumik oqaatigisaqattaarparput Kalaallit Nunaat sorsunnermut akerliusoq, qallunaat naalagaaffiata peqataanissaa akuerisinnaanngilluinnaqqissaaripput. Taava suna massakkut allaanerusumik oqariartuutiginiarneqarpa? Taanna aallaavigalugu arlaleriarlunga aamma oqaaseqartareerpunga, aamma Sillimaniarnermut Ataatsimiititaliap siulittaasua ersarissumik oqariartuuteqartareerpoq. Tapersersoqatigiilluta tassani ingerlavugut. Taanna isumaqarpunga apeqquserneqarsinnaanngitsoq.


Qujanaq.


Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Tulliuppoq Per Berthelsen, Demokratit. Taavalu tulliulluni Johan Lund Olsen, Inuit Ataqatigiit.


Per Berthelsen, Demokratit oqaaseqartuat.


Nunatsinni nunarsuatsinnilu pisartut ilaatigut sukkasoorujussuarmik allanngorartarput. Aamma Inuit Ataqatigiit sinnerlugit oqaaseqaateqartoq Josef Motzfeldt ilalerluinnarumavara, aallaammi oqarsinnaagatta Naalakkersuisut allagaat 13. martsimeersoq nutaanngilereersoq. Aatsaammi ippassaani, tassa 17-ani USA-mi præsidentip taama erseqqitsigisumik sorsunnissap USA-p tungaaninngaanniit aallartinniarneqarnera nalunaarutigaa akunnernik 48-nik piffissaliisitsinikkut. Maannakkullu suli periarfissaavoq naalagaaffeqatigiiffiup iluani inatsisartoqatigiit akornanni isummamik saqqummiussinissaq. Imaassinnaavoq allannguisuunngitsoq. Kisianni uani aamma erseqqissumik taasariaqarparput Naalakkersuisut siulittaasuat qanorluunniit oqaraluarpat, Inatsisartut avammut oqaaseqarsinnaatitaanerat naqisimaniarneqassanngimmat.


Taamaattumik ataqqeqatigiilluta piffissamut uunga pisunullu naleqqussagaasumik qisuariaateqarnissarput. Demokratit tungaaninngaanniit isumaqartuarsinnarpugut naleqquttuusoq, taamaattumillu suli uani kaammattuutigeqqissavarput qisuariaateqarnissarput Inatsisartutut.


Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Tulliuppoq Johan Lund Olsen. Taanna pereerpat Aqqaluk Lynge.


Johan Lund Olsen, Inuit Ataqatigiit.


Qujanaq. Tassaana ukua Naalakkersuisut siulittaasuata Irakimi sorsunnialersaarneq pillug statsministerimut allagarisimasai eqqartorneqarmata taakkua aamma uangattaaq oqaaseqarfigilaarusukkikka. Issuaassagaanni taava tamakkiisumik aamma issuaasoqartariaqarpoq.


Allakkat taakkua pineqartut iluamik issuaraanni taava taakkua imarisai ima ersernerlungaarmata paatsuungalersitsisussaapput danskit Folketingiannut danskillu Naalakkersuisuinut. Imatummi Naalakkersuisut siulittaasuat 13. marts Anders Fogh Rasmussenimut, tassa statsministerimut allappoq: ANaalagaaffiup ataatsimoorussamik nunanut allanut sillimaniarnermullu tunngasutigut naalakkersuinikkut ingerlatsinera suli susassaqarfiuvoq Danmarkimit ingerlanneqartoq, taamaattoq suliassat nunatsinnut attuumassuteqartut danskit uagullu Naalakkersuisutta Inatsisartuttalu akornanni ataqatigiissaaffiginiarneqartarput.@ Kisianni taava nangippoq, tassalu Irakimut sorsunnialersaarnermi imatut allappoq: @Taamaattumik apeqqummi matumani nunatta qanoq immikkut isummernerata nalunaarutiginissaa Naalakkersuisut pissutissaqartissimanngilaat.@ Taavalu nangeqqilluni aatsaannguaq Naalakkersuisut siulittaasuata eqqortumik issuagaattut. Kisianni isummat marluupput imminnut aporaattut, ersernerlutsitsilersut marlunnik oqaqarluni oqalunnertut nalilertariaqartut. Taamaammanuna pingaaruteqartorujussuusoq paatsuugassaanngitsumik, aammami pissutsit ippassaq allanngorluinnarmata martsip 13-ianinngaanniit maanna allanngorujussuarnikuullutik. Taamaammat paatsuungasoqaqqunagu aammalu periarfissaqaratta, Folketingi aatsaat tallimanngorpat aalajangivilluni aalajangertussaavoq inatsisit tunngaviusut malillugit Danmarki sorsunnermut sumulluunniit peqataanialissagaluaruni taava Folketingi tamarmiusoq aatsaat katersorteqqaarlugu aalajangertussaavoq.


Ullumikkut aalajangiiffissatut siunnersuut Folketingimi siullermeerneqarpoq, aqaguagulu tallimanngorpat aappassaaneerneqartussaavoq. Taamaammat suli piffissaqarpugut, taamaammat aamma paatsuungasoqaqqunagu una allannguutissatut siuinnersuut Inuit Ataqatigiit, Demokratit kiisalu Anthon Frederiksenip taanna saqqummiussaa pitsaanerussagaluarpoq aqagu aappassaaneersinnaasugutsigu isumaqatigiissutigalugulu taanna. Taannami paatsoorneqarsinnaanngilluinnarpoq.


Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Tulliuppoq Aqqaluk Lynge, oqaaseqarnissani taamaatippaa. Taavalu Jensine Berthelsen, Atassut.


Jensine Berthelsen, Atassut.


FN-imi avissaartuuttoqartoq aamma uagut maani taamaaliorniarsarilerpugut massakkut. Naalakkersuisut siulittaasuat nalunaaruteqareernera tamakkiisumik tapersersortariaqarparput. Inuit Ataqatigiikkut oqariartuutigaat 13-ianili pissutsit allanngoreersut. Qularutiginngilara aamma aqagu allanngoqqissasut, aamma aqaguagu. Taava pinerit tamaasa allagaqaqattaarluta erseqqissaateqaqattaassaagut? Naamik. Ataasiusumik nipeqassagutta taamatut qalleraalluta immitsinnut allagaqaqattaarnerit minnerpaamilluunniit atorsinnaanngilagut, taamaattumik aalajangiusimasariaqarparput, erseqqissumik nalunaaruteqareerpugut Kalaallit Nunaat FN-i sillimaniarnermut ataatsimiittartoqatigiivi avaqqullugit sorsunniartoqarneranut akuersaanngilluinnarpoq, taavalu taaanna oqariartuut paatsoorneqarsinnaanngilaq apuunneqareerporlu. Taamaattumik aamma maani ullormiit ullormut pisut allanngorarneri tunngavigalugit naassaanngitsumik oqaaseqaqattaarnerit oqariartuutitsinnut ersernerlutsitsissapput aatsaat iluamik.


Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Tulliuppoq Jens Napaattooq, Siumut.


Jens Napaattooq, Siumut.


Qujanaq. Uani minnerpaannguamilluunniit qularutigineqassanngilaq maannakkut avissaartuutinnginnatta sorsunnermut akerliunermut tunngasumi. Uani isersimasugut tamavitta sorsunneq akerleraarput akerlerilluinnarlugulu. Aammalu ersarilluinnaqqeqqissaartumik tamatumuuna avammut kalaallit inuiaqatigiit sinnerlugillusooq Naalakkersuisut siulittaasuat suaaruteqareernikuuvoq.



Kattusseqatigiit oqariartuuteqarnerminni maannakkut saqqummeeqqinnermi ersarilluinnaqqeqqissaartumik oqariartuutigaat nammineq pisortatigoortumik danskinut, danskit Naalakkersuisuinut siusinnerusukkut taamatut suaaruteqarnissarput pisariaqarsimagaluarmat. Kisiannili ilaatigut uani oqallinnitsinni ersersilerpaa martsip 11-ani nunanut allanut tunngasunik uani inimi oqallittoqarnera ilutigalugu killiffik imatut ersaritsigimmat Inatsisartunut ilaasortat tamakkiisut oqariartuuteqartut sorsunnermut akerliullutik, tassuunatigullu FN NATO        ataatsimoorlutik iliuusissamik isumaqatigiinngippata sorsunnermut tapersersuinngilluinnaqqissaarnerput ersarissarneqarpoq. Taamaattumik puullaaqissutigalugu paatsuungasitsiniutigineqassanngilluinnarpoq ilaatigut imatut nipilerniarneqarluni sorsunnermut ilaatigut tapersersuisumik nipeqarsinnaasumik.



13-ani ilumoorpoq allagaqartoqarsimavoq aqagumunngooq kinguartitsigu. 48 tiimit periarfissiissutigineqarnikuuvoq Amerikaminngaanniit. Unnuarumut sorsuttoqalersimassappat aqagu sorsunneq aallartereersimasoq oqaluuserissavarput? Taamaattumik nalilersuinissat assigiinngitsuusinnaapput, kisianni maanangaaq siunnersuutigineqartoq saqqummiunneqartoq malillugu siunnerfeqassagaluarutta Inatsisartut oqariartuuteqaqqinnissaannik aammaarluta, taava kina allagaqaqqissava? Tassuunatigut allagaqaqqittussaavoq inuiaqatigiit kalaallit sinnerlugit Naalakkersuisut siulittaasuat. Aammaarluta oqariartuuterput takkuteqqittussaavarput. Taamaattumik uani Inatsisartut isummersorsinnaanerannik mattussiniartoqanngilaq, kisianniliuna ersarilluinnartumik paatsoorneqarsinnaanngitsumik Inatsisartut oqallinneri aallaavigalugit ataatsimoorneq aallaavigalugu nersualaartariaqartoq Naalakkersuisut siulittaasorput iliuuseqarsimammat, paatsoorneqarsinnaanngitsumillu Inatsisartut sinnerlugit avammut tassuunatigut oqariatuuteqarluni.



Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Naalakkersuisut siulittaasuat. Taanna pereerpat Aqqaluk Lynge.



Hans Enoksen, Naalakkersuisut Siulittaasuat, Siumut.


Qujanaq. Siullermik Per Berthelsenip oqaaseqarneranut. Minnerpaarpaamilluunniit siunertarineqanngimmat Naalakkersuisuninngaanniit Inatsisartut isummernissaannut killiliiniarnissaq. Kisiannili uani oqallinnermut uanga akuliuppunga eqqunngitsumik allagaqarsimasutut, eqqunngitsumik nalunaaruteqarsimasutut oqariartuutigineqarama.



Inatsisartut namminneq isummernissaat ataqqilluinnaqqissaarparput aamma qaquguluunniit Naalakkersuisut killiliinngisaannartussaasut taanna uppernarsassavarput.



Uanilu Johan Lund Olsenip issuaanermini aallaavigisai aamma uanga issuaaffigilaarlugit nassuiaateqarfigilaarniarpakka. Imalu aallartippoq: @Naalagaaffiup ataatsimoorussamik nunanut allanut sillimaniarnermullu tunngasutigut naalakkersuinikkut ingerlatsinera suli susassaqarfiuvoq Danmarkimik ingerlanneqartoq. Taamattoq suliassat nunatsinnut attuumassuteqartut danskit uagullu Naalakkersuisutta Inatsisartuttalu akornanni ataqatigiissaariffiginiarneqartarput.@ Tassani pineqarpoq ataqatigiissaarineq. Oqaloqatigiinnerit ingerlanneqartarput nalunnginnatsigu Danmarkip naalagaaffiata illersornissamut tunngasut nunanullu allanut tunngasut suliassarigai, taamatullu ingerlanerput ajorinngilluinnaqqissaaratsigut massakkut taamatut inatsisit inissisimanerat tunngavigalugu, taamaattumik tassani uani oqaasertai ilannguppagut: @Taamaattumik apeqqummi matumani nunatta qanoq immikkut isummernerata nalunaarutiginissaa Naalakkersuisut pissutissaqartissimanngilaat.@ Tassa oqaloqatigiinnerit pitsaasumik ingerlanneqartarmata massakkumut aammalu naqisimanninniarnermik misigisaqanngisaannaratta uanga siulittaasuunerma nalaani. Tassani taanna oqariartuutigineqarpoq. Minnerpaarpaamilluunniit sorsunnermut isumaqataanermik oqariartornerunngilaq, aammalu isummanik nalornilersitsiniarnermut sangutinneqassanngilaq. Taanna neriuppunga Johan Lund Olsenip ersarissumik paasigaa massakkut.


Qujanaq.



Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Oqallinneq ingerlateqqitsinnagu oqaatigissavara aamma oqaatigineqarmat ilaasortat ilaanninngaanniit isummerfissatut oqallinneq maannakkut kipigallarlugu aqagu nanginneqarsinnaanera aamma periarfissaq tikkuarneqarmat.



Taava tulliulluni oqaaseqassaaq Aqqaluk Lynge, Inuit Ataqatigiit.



Aqqaluk Lynge, siunnersuuteqartoq, Inuit Ataqatigiit.


Isumaqarpunga tupinnangaartorsuarmik pisoqartoq Inatsisartuni. Uumap saqqummiunneqarnera oqaluttuarilaassagukku tassaavoq ullaaq Inatsisartoqatigiit Inuit Ataqatigiikkormiut katersuunneranni taanna siunnersuutigineqarmat. Taavalu ullup qeqqanut Inatsisartut siulittaasoqarfianut tunniunneqarpoq. Inatsisartut siulittaasuat kaammattorneqarpoq nammineerluni Inatsisartut oqallisinngikkaluarlugit sivisoorsuarmik, soorlu massakkut pisugut, taava nammineq nalunaarutigisinnaassagaa oqaasimininnguaq massakkut taakkua saqqummersut toqqammavigalugit.



Massakkut saqqummersut assigiinngitsut assorsuaq tupaallaatigaakka. Aamma qallunaat Naalakkersuisuinut pakatsinera annertugaluartoq uani apeqqummi, sualummik aqagu amerlanerussutillit ikinnerussuteqartunut pinngitsaaliilerpata, taava taanna imaannaanngitsumik pisussaq assut aarleqquteqarfigaara.



Kisianni pakatsinerpaavunga maani Inatsisartunut. Tassalu Inatsisartut ataqqinassusaat isumaqarpunga uani innarlerneqarujussuartoq, oqaaseqaammi taamak soqutaanngitsigisumi partiilersuunneqarmat, naak naggataatigut illua-tungiliuttut ataatsimoorlutik uani saqqummiussaqaraluartut, taava Naalakkersuisut partiivi immikkoorniarnertik suli attatiinnarpaat.



Sualummik aamma pakatsissutigaara Nunanut allanut Sillimaniarnermullu Ataatsimiititaliap siulittaasuata uatsinnut uparuaatai taamaammata. Tassami aqaguagunnguaq tallimanngorpat oqaluuserisussaavagut makkua aamma ilaatigut Naalakkersuisut siulittaasuata Jensine Berthelsenimut allagai qanoq paasineqassanersut. Aamma nunatta qanoq ililluni uani sorsunnermi kalluarneqarnissaa imaannaanngitsoq aamma oqaluuserisussaavarput, ilaatigullu tamanna sakkutooqarfitsigut qanoq kinguneqarsinnaanera aamma eqqartorneqarsimalluni.



Kusanaassagaluaqaaq Inatsisartoqatikka maani ataqqinartut paasisinnaasuuppassuk Inatsisartut namminneerlutik oqaaseqarsinnaatitaanerat massakkut Naalakkersuisooqatigiit partiivisa unitsinniarmassuk, taavalu oqaaseqaat qanganitsersimasoq atorlugu aalajangiisitsiniarsaralutik.



Soorunami uatsinnut paasiuminaappoq suna aarlerinartinneqarnersoq. 1940-mili Landsrådi siullerpaamik ataqqinartup ilaasortap Hans Lyngep ilaatigut siunnersuuteqarneratigut Roseveltimut allapput. Taamaattumik ullumikkut 2003-mi oqartoqassappat uagut tamakkua oqartussaaffiginnginnatsigit isummerusunnata, taava kinguariarujussuarsimassaagut. Taamaattumik oqaatigisariaqarpoq ataatsimoorsinnaasimasuugutta Qallunaat Nunaanni aamma Inatsisartunut ataatsimiikkunik tallimanngorpat aalajangiinissaannut aqagu taava saqqummiunneqarpat qanoq tulluusimaarnartigissagaluarpa kalaallit ataatsimoorlutik Inatsisartui uani oqaaseqaateqarsimasut. Kisianni taamaalisinnaannginnera assorsuaq pakatsinarpoq. Uagutsinnut sivisuumik maani Inatsisartuni akuusimanngitsunut pissusilersornerit taamaattut eqqumiipput, sualummillu Inatsisartut imminnut killilersornerat, Inatsisartunut ilaasortat ataasiakkaat akuersisinnaassappata namminneq oqaaseqarsinnaajunnaarlutik. Taanna tupigissavarput pissagaluarpat.



Taamaattumik suli periarfissaqarpugut, neriuppungalu Naalakkersuisuutitaqartut partiit eqqarsarluaqqilaassasut una apeqqut eqqarsaatigalugu. Aammalu naatsorsuutigaarput taava taanna aqagu ataatsinut ataatsimiinnermi ullup qeqqata siorna oqaloqatigiissutigineqareersimalluni aaqqinneqarsimassasoq.



Naalakkersuisut siulittaasuat matumuuna ataqqillugu qinnuigaara pisussaaffeqarmat uani partiit tamaasa tunulequtaralugit sorsunnissamut akerliujumalluni. Taamaattumillu eqqarsaatigeqquara una saqqummiussaq kingumut eqqarsaatigeqqeqqullugu piffissaqartikkumallutigulu qinnutigissavarput siulittaasoqarfimmut aqagu ataatsinut uuma qanoq iliuuseqarfiginissaanut.



Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Oqallinneq ingerlaqqitsinnagu nalunaarutigissavara maannakkut tusagassiuutit aqqutigalugit nalunaarutigineqarmat timmisartut sorsuutit Irak saassussimagaa kujataa, tamannalu Pentagoniminngaanniit aamma oqaatigineqarluni. Pissutsit sukkaqisutut maannakkut ingerlasutut ipput. Taamaattumik aamma pisariaqassaaq qularnanngilaq una ataatsimiinneq unitsikkallalaarumaarlugu qanoq ililluta ingerlaqqinnissarput eqqartussallugu, kisianni oqallinneq ingerlaqqissaaq. Tulliuppoq Anthon Frederiksen.



Anthon Frederiksen, Kattusseqatigiit.


Uanga Nalakkersuisooqatigiinnut sorsunnianngilluaasarpunga. Jens Napaattuumuna oqaaseqarnermini pisariaqalersikkaa aamma maani nassuiaateqarnissara.



Erseqqissaatigeqqillara una saqqummiussara uanga nammineerlunga kisima suliarereerlugu, aammalu soorlu oqareersunga Kattusseqatigiit tuliaquttakka tusarniaqqaarnagit nammineq kisima isumaga tunngavigalugu saqqummiussaqarama, tamatumalu kingorna illua-tungiliuttut aatssaat peqatigalugit eqqartueqqinnikuulluta, pisariaqarsimassanngikkaluarmat uumap saqqummiunnissaa allamik kingusinnerulaartukkut tusarsimanngitsuugutta.



Kisianni tassa soorunami pisariaqarpoq, aamma uanga aalajangiusimavara suli pisortatigoortumik qisuariaateqarsimaneq 13. martsimeersoq taanna siusinnerujussuakkulli pisimasariaqaraluarmat. Taamannak oqarninnut imatut paasineqassanngilaq tassa siusinnerusukkulli qisuariaateqarsimagaanni taava kingorna qisuariaqqittoqartariaqanngitsoq, pissutigalugu pisut ullormiit ullormut allanngorartuarmata. Aamma illua-tungiliuttoqatikka peqatigalugit oqallinnermi ersarilluinnartumik paasivara aammalu oqaatigineqarpoq maani ullumikkut Folketingimi aatsaat siullermeerlugu taanna suliassaq suliarineqartoq, taavalu tallimanngorpat aappassaaneerneqartussaasoq.



Taamaattumik nunarsuarmi pisut, aamma malinnaaffigisagut tamatta, aammalu qanoq allanngorartigisut allaat nunat ilaanni sorsunnermut tapersersuisut namminneq partiimi iluini isumaqatigineqanngitsut, malugalugu isumaqatigineqanngitsut namminneq partiimi iluini tutsiuttuarput maannamut. Taamaattumik aamma oqartoqarneratuut uangattaaq tupigusuutigilluinnarpara sooq maani Inatsisartuni saaffiginninneq naqissuserlugu saaffiginneqqinnissaq akerleriissutigissaneripput. Isumaqarpunga pisariaqanngitsoq akerleriinnissatsinnut. Aamma manngertitaannarneq asuli pissaanermik takutitsiniarnerinnaavoq.



Oqaluttarpugut tamatta, aamma ilissi oqaluttarpusi. Aamma ikinnerussuteqartut tusaaneqartariaqarput. Naak tamaakku ikinnerussuteqartunik oqaluttunik tusaaniarniartut, sumiippat? Pissaaneq, pissaaneqarneq, amerlanerussuteqarneq. Aap, amerlanerussuteqarneq soorunami ataqqivara aamma uanga, kisianni apeqqummi imannak pingaartigisumi nunarput sinnerlugu saaffiginninnissamik kissaateqarneq naaggaarsinnaagaanni, taava qanoq nalilerneqartariaqassava? Naaggaartut qanoq nalilerneqartariaqassappat? Uagut sapaatip akunnera qaangiuttorli nalunaaruteqareeratta tassa sussa. Uffalu tiimimiit tiimimut pisut allanngorartuartut. Ilungersunartumik inissisimavugut. Taamaammat aamma uanga taperseeqqillunga kaammattuutigerusuppara Naalakkersuisooqatigiinnut, tamualluaqqilaarniarsiuk. Tamatta, Inatsisartut tamarmik isumaqatigiit taakkua tunuliaqutaralugit saaffiginnissut ingerlanneqassammat.



Pingaaruteqartorujussuusoq uanga isumaqarpunga, aamma ilaatigut Naalakkersuisut siulittaasuata martsip 13-anni saaffiginnissutaani issuaasoqallatsiarnerani tusaasinnaasakka malillugit saaffiginnissut taanna marloqiusaammat. Ilumoorpoq. Isumaqarpunga erseqqissaasoqarnissaanut manngertitaannartoqartariaqanngitsoq. Erseqqissumik, ersarissumik danskit Naalakkersuisui saaffigeqqinneqartariaqarput.


Qujanaq.



Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Maannakkut tulliuppoq Per Berthelsen. Pingajussaaniilerami naatsumik.


Per Berthelsen, Demokratit oqaaseqartuat.


Qujanaq. Siullermik Atassummiit Jensine Berthelsen taalaassavara. Una mitallerpaluttumik allannguutitut taaneqartoq allannguutaanngilaq. Aalajangiineruvoq eqqissineq anersaaralugu ingerlanissamik mattussisoq. Taamaattuminguna pisariaqartoq nutaamik nalilersueqqinnissaq. Uani sumilluunniit Naalakkersuisut nalunaarutaat allakkiaallu akerlilersorneqanngilaq. Allaallu oqartariaqarpunga Inatsisartuninguna ikorfartorneqartoq, kisianni pissutsit maanna pisut malillugit naleqqussagaasumik, tamannalu Inatsisartut, minnerunngitsumillu immaqa Jensine Berthelsenip soqutigisariaqarpaa, oqariartuutiginiarneqartormi Naalakkersuisut oqariartuutaannut ilapertuutaavoq, naqissusiilluni, nutartigaalluni. Taamaattumik isumaqarpunga Naalakkersuisut siulittaasuata ilumut taamatut allannguutissatut siunnersuut ataqqillugu avammut suaarutigisariaqaraa paatsuunganartuerullugu inissisimaneq, taamaalillunilu aamma ilumut nunarsuarmi innuttaaqataanermik takutitsineq malunnartillugu.


Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Tulliulluni oqaaseqassaaq Enos Lyberth, Siumut.



Enos Lyberth, Siumut.


Uani oqallinneq eqqoriarsinnaavara avataaninngaanniit tusarnaartunut assorujussuaq paatsuungatitsissasoq. Ukiorpassuit soqutigalusi tusarnaartarpassi. Aamma nalunngilakka tusarnaartorpassuit ilaat oqarumassasut: Sunaana assortuutigigaat? Sorsunneq tamattta akerleraarput aamma akerleriuassavarput. Ukiorpaat inuusimagatta ajunngitsorpassuillu ajortorpassuillu naammattoortarsimallugit suna tamaat soorunami ilisimavarput, aamma suna tamaat nalunngilarput suut avaqquttariaqarlugit suullu timaattariaqarlugit. Taamaattumik isumaqarpunga assortuunnata Naalakkersuisut siulittaasuata 13. martsip Naalakkersuisut Danmarkimi siulittaasuannut allaaserisimasaa taanna ataatsimoortumik katersuuffigisariaqaripput.


Taamaattumik aamma oqaatigissavara nunani allani Naalakkersuisut oqaaseqaraangata soorunami amerlanerussuteqartut oqaasii isumaallu saqqummiunniartarpaat. Kisianni aamma nalunngilarput akerliusoqartarpoq arlaannik, partiit arlaannik. Imaappoq, tamatta qanorluunniit ilumoorniartigigaluaruttaluunniit tamarmik iluarisaannik oqaaseqarneq ajornartaqaaq, pingaartumik nuna tamaat isigalugu oqaaseqassagaanni. Taamaattumik oqaatsit taakkua qanoq atorneqarsimagaluarunilluunniit Naalakkersuisut siulittaasuannit taakku apeqqutiginagit isumaqarpunga Naalakkersuisut siulittaasuata oqaaseqarsimanera ataatsimoorullugu tamatta akuersaartariaqaripput.


Kalaallit Nunaat pinngitsoorani aamma avammut ataatsimoortumik kiinnerluni sassartariaqarpoq. Taamaattumik uanga isoriffissaqartinngilara, aammalu nuannaarutigaara Naalakkersuisut siulittaasuata partiinit peqquneqarluni pisinnaatitaaffini naammassisimammagu. Taanna ataqqilluinnartariaqarparput ataatsimoorfigalugulu. Allakkut aqqutissaqanngilagut.


Qujanaq.


Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Tulliulluni oqaaseqassaaq Jakob Sivertsen, Atassut.



Jakob Sivertsen, Atassutip oqaaseqartua.


Erseqqissaatigilaarniarlugu Danmarkimi nunanut allanut ministeri maanga qaaqquneqarsimavoq Inatsisartuni maani nunanut allannut nassuiaat eqqartorneqassammat. Aamma ima Inatsisartunit pingaartinneqarsimatigivoq silarluk peqqutaalluni tikinnissaa utaqqineqarsimalluni.


Uanga ukiorpanni maani nunanut allanut tunngasunik nassuiaatini peqataasarsimallunga isumaqarpunga aatsaat taamak ersarilluinnartigisumik Inatsisartut aammalu partiit tamarmik nunanut allanut tunngasunik illersornissamullu tunngasunik maanngaanniit tunniussaqartut Danmarkimi nunanut allanut ministerimut. Pappialarpassuarnik paasissutissarpassuarnik nassarluni uterpoq. Ullumikkut uani oqaluuserisagut tassunga attuumasut tamaasa qulaarlugit, naak sorsunneq ilaanngikkaluartoq. Kisianni ilanngunneqarsimavoq aamma taamani. Taamaattumik uagut uani allannguutissamik siunnersuuteqarnitsinni toqqammavigisimavarput oqaaserpassuit atoreerlugit aammalu Naalakkersuisut siulittaasuata nammineerluni aamma Danmarkip Naalakkersuisuinut saaffiginnissutigisartagai aallaavigalugit naammagisutut isumaqarfigisimagaluarparput, tassami ataatsimiinneq maani taamanikkut nunanut allanut tunngasunik oqallinnerup kingornatigut Danmarkimi nunanut allanut ministeri aamma ataatsimeeqatigineqarsimavoq, taakkulu saniatigut aamma Nunanut allanut Sillimaniarnermullu Ataatsimiititaliami aamma oqaloqatigineqarsimalluni. Qulaagassat taamanikkut tamakkiivillutik qulaarneqarsimapput. Taamaattumik uagut taakkua naammagisimagaluarpagut maannakkut, kisianni maannakkut soorunami partiit allat allatut nipilerlugit saqqummiunniarpatigit aamma taakku ajoriffissaqartinngilagut. Kisianni uanga maannakkut oqallinneq allarluinnarmut soorlu sangujartuinnalernera malunnartoq, taamaattumik isumaqarpugut sapinngisamik qulequtaq tunngavigalugu ingerlanneqartariaqartoq allanut sanguteqattaarnagu.


Qujanaq.


Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Tulliulluni oqaaseqassaaq Josef Motzfeldt. Pingajussaaniilerami naatsumik.


Josef Motzfeldt, Inuit Ataqatigiit oqaaseqartuat.


Inatsisartunut ilaasortaq Enos Lyberth isumaqatigaarput assorujussuaq paatsuunganassasoq ilumulli tusarnaartoqarsimagaluaruni.


Kisianni erseqqissaatigeqqiinnarniarparput NATO-mut tunngasumik Naalakkersuisut siulittaasuata allakkanut ilanngutaa eqqortuunngilaq, Sikkerhedsrådip aalajangernera malinneqartariaqartoq. Sikkerhedsrådi aalajanginngilaq. Massakkut sorsunnissamik præsident George Bush nalunaareerpoq.


Taavalu aatsaanngooq taamak pappialanik amerlatigisunik nassarluni angerlarpoq nunanut allanut ministeri. Kisianni pappialat taakkua imaat tunuliaqutsersorsinnaanngikkutigilluunniit maani.


Allannguutissatut Siumup Atassutillu siunnersuutaanni allassimavoq massakkut Naalakkersuisut siulittaasuata allagarisimasaasagooq imaat Kalaallit Nunaata sorsunnermut peqataarusunnginnera uppernarsarlugu oqariartuutaasut Inuit Ataatigiinniit massakkullu Demokratit Kattusseqatigiillu aalajangiiffigisassatut siunnersuutigisassatsinni imarineqartut taakkugooq isumannaarneqareerput Naalakkersuisut siulitttaasuata allagaasigut. Uani Kalaallit Nunaata sorsunnermut akerliunera qangali inimi maani oqaatigineqareersutut ilumoorpoq. Massakkut siunnersuutigineqartoq tassaavoq Danmarkip sorsoqataarusulernerata statsministerip oqaaseqarnera taanna ajuusaarutigalugu Inatsisartut akerleralugu oqaaseqassasut siunnersuutigigatsigu. Taamaattumik massakkut killiffeqanngitsumik nikeriarsinnaanata oqallinneq isumaarummat Inuit Ataqatigiinninngaanniit siunnersuuterput uteqqissavarput, piumassuseqartoqarpat aqagumut oqaluuserisassaq kinguartinneqarniarli. Eqqarsaatigisassat Naalakkersuisut siulittaasuata ilaatigut allagarisimasai eqqunngitsortaqarneri partiininngaanniit tamanna nalilersorneqartariaqarpoq.


Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Tulliuppoq Jensine Berthelsen. Aamma pingajussaaniilerami naatsumik.


Jensine Berthelsen, Atassut.


Qujanaq. Aappassaaniilerpunga. Issuaalaarlanga illua-tungiliuttut siunnersuutaannik: @Kalaallit Nunaanni Inatsisartut pakatsissutigalugulu ajuusaarutigaat paasitinneqaratta danskit Naalakkersuisui aalajangersimasut sakkulersorluni Irakimut iliuuseqarniarnermut peqataaniarlutik, naak tamanna FN-imit pisinnaatitsissummik tunuliaqutaqanngikkaluartoq.@ Aallareerput. Danskit peqataatinniagaat aallareerput, Golfimukareerput. Taamaattumik minnerpaamilluunniit taamak isikkulimmik allagaqaraluarutta sumut iluaqutaassagami? Naamik, eqqarsaqqittariaqarpugut. Sorsunneq aallartereerpoq, paasereerparput. Pisut taamak sukkatigisumik nikerartarput, taamaattumik aamma taanna isummerfigisariaqarparput nutaanik allagaqaasioqattaanngikkaluarluta. Taamaattumik oqaluttoqaraluarpalluunniit tallimanngorpat aappassaaneerneqartussaasoq, sumut iluaqutaassava aallareersut? Uterteqqinneqarnissaat piumasaqaatigissavarput? Imaluunniit sunaana siunertaralugu taamaaliorniartugut? Eqqarsaatigeqqittariaqarparput qanoq iliornerluta aammalu ataatsimoortumik nipeqarluta oqariartuutigisarput isumaqarpunga Naalakkersuisut siulittaasuata naammassereeraa, issuaalaarpunga, oqarami: APeqatigisaanik Naalakkersuisut erseqqissumik isummiussimavaat sorsunnerup pinngitsoortinneqarnissaanut Naalagaaffiit Peqatigiit anguniagaqarnerat tapersersortariaqarlunilu tapersersorneqassasoq.@ Sunaana ajornartorsiutigigipput? Sorsunneq aallartereerpoq. Nunatsinni akisussaaffimmik imaannaanngitsumik tigummiaqarpugut kalluarneqarnissarput eqqarsaatigalugu. Qanoq oqaaseqatigiit formulereqattaarlugit qanoq paasineqartariaqarneri assortuussutigisaqattaarlugit maani immitsinnut piffissaajassaagut. Suliassagut suliariniartigit. Naalakkersuisut siulittaasuata isumagisassani isumagereerpai.


Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Tulliulluni oqaaseqassaaq Jørgen Wæver Johansen, Siumut.


Jørgen Wæver Johansen, Siumut.


Siumup gruppeformandiatut Siumut Inatsisartuni gruppea sinnerlugu matumuuna ' 49 najoqqutaralugu siunnersuutigerusuppara manna: USA iligisanilu Irakimut saassussisimammata Inatsisartut periarfissaqarumapput pisoq qisuariarfigitinnagu nalilersuissallutik, taamaammat Inatsisartut aalajangerput oqaluuserisassaq manna aqagu aappassaaneerlugu suliarissallugu, taamaalillutillu Inatsisartut aalajangerput oqaluuserisassamut tullermut ingerlaqqissallutik.


Jonathan Motzfeldt, ataatsimiinnermi aqutsisoq, Inatsisartut Siulittaasuat, Siumut.


Siunnersuutigineqartoq naapertorlugu apeqqutigissavara aamma innersuussutigineqarmat suleriaasitsinnut Inatsisartut akuerisinnaaneraat oqallinneq aqagu nalunaaqutaq ataatsinut nanginneqassasoq. Tamanna isumaqatigineqanngila? Apeqqutigaara, isumaqatigineqanngila tamanna aqagumut nanginnissarput? Akuersaarneqartoq tamanna paasivara. Taava aqagu oqallinneq taanna nanginneqassaaq.


Taamaalillugu ullumikkut tassunga ataatsimiinneq killeqarpoq.