Isumaliutissiissut

20120913 09:26:48
Isumaliutissiissut

 


Europami Silaannarsuup ilisimatusarfigineqarnera pillugu suleqatigiiffimmi (ESA)


paasissutissat isertusagassat illersorneqarnissaat paarlaateqatigiittarnerallu pillugit


Namminersornerullutik Oqartussat oqaaseqaatissaannut


Inatsisartut aalajangiiffigisassaattut siunnersuut


 


pillugu


 


Inatsisartut Nunanut Allanut Sillimaniarnermullu Ataatsimiititaliaata

 


 


ISUMALIUTISSIISSUTAA

 


 


siunnersuutip aappassaanerneqarnerani saqqummiunneqartoq


 


 


Inatsisartut Nunanut Allanut Sillimaniarnermullu Ataatsimiititaliaat siunnersuummik suliarinninnermini ukuninnga inuttaqarpoq:


 


Inatsisartunut ilaasortaq Per Rosing Petersen, Siumut, siulittaasoq


Inatsisartunut ilaasortaq Aqqaluk Lynge, Inuit Ataqatigiit, siulittaasup tullia


Inatsisartunut ilaasortaq Jonathan Motzfeldt, Siumut


Inatsisartunut ilaasortaq Ellen Christoffersen, Atassut


Inatsisartunut ilaasortaq Per Berthelsen, Demokraatit


Inatsisartunut ilaasortaq sinniisussaq Ruth Heilmann, Siumut


 


 


 


Inatsisartut Nunanut Allanut Sillimaniarnermullu Ataatsimiititaliaata UPA 2004-mi siullermeerinerup kingorna siunnersuut nassuiaatai ilanngullugit misissuataarpaa.


 


Tusarniaanermit akissutisiat

Naalakkersuisut kaammattorneqarlutik Inatsisartut Nunanut Allanut Sillimaniarnermullu Ataatsimiititaliannut paasissutissiissutigaat aalajangiiffigisassatut siunnersuut pillugu oqartussaasut, kattuffiit assigisaalluunniit tusarniaanermut akissuteqarnissamik kaammattorneqarnissaat pisariaqartutut isigineqarsimanngitsoq.


 

Inatsisartut ataatsimiititaliaannik allanik akulerutsitsineq

Ataatsimiititaliap siunnersuummik suliarinninnerminut atatillugu Inatsisit Atortinneqarnerannut Ataatsimiititaliaq qinnuigisimavaa siunnersuut oqaaseqarfigeqqullugu. Inatsisit Atortinneqarnerannut Ataatsimiititaliap akissuteqaataa isumalitissiissummut uunga ilanngussatut ilanngunneqarpoq.


 

Siunnersuutip imarisaa

Europami silaannarsuup ilisimatusarfigineqarnera pillugu suleqatigiiffimmi (ESA) paasissutissat isertugassat illersorneqarnissaat paarlateqatigiittarnerallu pillugit Namminersornerullutik Oqartussat oqaaseqarnissaat aalajangiiffigisassatut siunnersuummi pineqarpoq.


 


Nutaaliaasumik silaannarsuup ilisimatusarfigineqarnerata silaannarsuarmilu teknologi-p eqqissinermut atorneqarnerisa ineriartortinneqarnissaat siuarsarnissaallu ESA-p anguniagaraa. ESA 1975-imi isumaqatigiissusiornikkut pilersinneqarpoq, ukiorlu taanna Danmarkip isumaqatigiissut atuuttussanngortippaa. Paasissutissat immikkut illersorneqartussat paarlaasseqatigiissutigineqartarneranni illersuinissaq nakkutilliinissarlu pillugit ESA nunallu ilaasortaasut akunnerminni sillimaniarnermut isumaqatigiissuteqassasut ESA-mi qullersaalluni oqartussaasup ”Council”-imik taaneqartartup aalajangiuppaa. ESA isumannaallisaanissamut siusinnerusukkut taama isumaqatigiissuteqarsimanngilaq.


 


Isumannaallisaanermut isumaqatigiissummik atuuttussanngortitsinikkut ESA-mi isumannaallisaanerup qaffanneqarnissaa siunertaavoq, taamaalilluni kisitsitigut allatigullu paasissutissanik pilersitseqqaartutullu piginnittussaanermut tunngasunik il. il. susassaqanngitsut paasissutissanik allakkianillu pissarsisinnaajunnaartinneqassallutik.


 


Inatsisartut Isumannaallisaanermut Isumaqatigiissut akuersissutigissappassuk Isumannaallisaanermut Isumaqatigiissut naalagaaffiup inatsisaanut Kalaallit Nunaannut atuuttunut ilaalissaaq, taamaalilluni Kalaallit Nunanni eqqartuussiveqarnermi oqartussaasut Sillimaniarnermut Isumaqatigiissummi aalajangersakkat toqqaannartumik atornissaanut pisussaaffeqarlernerannik tamanna kinguneqassaaq.


 


Siunnersuut Naalakkersuisut danskillu naalakkersuisuisa suleqatigiinnerisigut piareersarneqarsimavoq oqaatigineqassaarlu, isumaqatigiissut Danmarkip 18. december 2003-mi atuuttussanngortimmagu. Isumaqatigiissutip imarisaa pillugu Nunanut allanut ministereqarfik oqaaseqaatissaqarsorinngitsoq Rigsombudsmandip oqaaseqaatigisamini 24. februar 2004-meersumi ilisimatitsissutigaa.


 

Oqaaseqaatit

Nunat tamalaat isumaqatigiissutaasa piareersarneqartarnerannut atatillugu isumaliutersuutit siunnersuutillu Inatsisit Atortinneqarnerannut Ataatsimiititaliap akissuteqaatitut allakkiami ilanngunneqartumi saqqummiussai ataatsimiititaliap tamakkiisumik tapersersinnaavai.


 


Aalajangiiffigisassatut siunnersuut saqqummiunneqartoq pisortat ingerlatsinerannik paasitinneqarsinnaatitaaneq pillugu Inatsisartut inatsisaata kiisalu inatsisit pisortat ingerlatsinerannut tunngasut allat qanoq paasineqarnissaasa killiliivigineqarnerannik aalajangiiffigisassatut


 


siunnersuut saqqummiunneqartoq kinguneqarsinnaammat ataatsimiititaliap arajutsisimanngilaa. Ataatsimiititalialli naliliinera malillugu aalajangiiffigisassatut siunnersuummik saqqummiunneqartumik tapersiinikkut silarsuarmioqatigiit eqqissinermik siunertaqarluni anguniakkanut silaannarsuarmik ilisimatusarlutillu atuineranni Kalaallit Nunaat peqataanissamut tapersersuinissamullu periarfissinneqarpoq.


 


 


Tamanna tunngavigalugu aalajangiiffigisassatut siunnersuut saqqummiunneqartoq Inatsisartut tapersissagaat ataatsimiititaliap isumaqatigiittup inassutigaa.


 


 


Taama oqaaseqarluni Inatsisartut Nunanut Allanut Sillimaniarnermullu Ataatsimiititaliata „Europami Silaannarsuup ilisimatusarfigineqarnera pillugu suleqatigiiffimmi (ESA) paasissutissat isertusagassat illersorneqarnissaat paarlaateqatigiittarnerallu pillugit Namminersornerullutik Oqartussat oqaaseqaatissaannut Inatsisartut aalajangiiffigisassaattut siunnersuut“ Inatsisartunut aappassaaniigassanngortippaa.


   


 


 


 


 



 


 


 


 


 


 


 


 

 


 

 


 

 


Per Rosing-Petersen,


siulittaasoq

 


 

 


 

 


 


 

 


 

 


Aqqaluk Lynge,


siulittaasup tullia

 


 

 


Jonathan Motzfeldt

 


 

 


 

 


 

 

 


 

 


 

Ellen Christoffersen

 


 

Per Berthelsen